← Eesti

2-16-16902/72

Obsah (9)§ 657§ 654§ 651§ 466§ 175§ 230§ 445§ 178§ 696

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 9. veebruar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-16902 Tsiviilasi XX ja C

) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 4

(8)9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 (koosmõjus

§-ga 659) alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja menetluskulud 2012,98 eurot ületavas osas ning jättis pärast poolte vastastikuste menetluskulude nõuete tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõistmata menetluskulud 1497,84 eurot ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue määruse, millega jätab menetluskulud 2012,98 eurot ületavas ulatuses hagejatelt solidaarselt kostja kasuks välja mõistmata ning mõistab poolte menetluskulude nõuete tasaarvestuse tulemusena kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja menetluskulud 1811,18 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse

§ 654

lg 2² (koosmõjus

§-ga 659) alusel. 10. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 (koosmõjus

§-ga 659) järgi maakohtu määrust üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas. Hagejad vaidlustavad maakohtu määrust osas, milles maakohus mõistis hagejatelt kostja kasuks välja menetluskulud suuremas ulatuses kui 1200,13 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 5) ja jättis pärast tasaarvestust kostjalt hagejate kasuks välja mõistmata menetluskulud summas 1126,19 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 7). Seega ei vaidlustata maakohtu määrust osas, milles maakohus on kostjalt hagejate kasuks välja mõistnud menetluskulud 3824,16 eurot (maakohtu määruse resolutsiooni p 3). Selles osas on maakohtu määrus jõustunud (

§ 466lg 3).

  1. Hagejad ei vaidlusta maakohtu määrust kostja kantud ekspertiisikulu osas ega osas, milles maakohus pidas põhjendatuks kostja lepinguliste esindajate tunnihinda, kostjale seoses eksperdi päringuga e-kirja koostamise ja telefoninõupidamiste (toiming nr 5) ajakulu 24 minutit ning ringkonnakohtu istungil osalemise (toiming nr 16) ajakulu 1,5 tundi. Seda arvestades ei kontrolli ringkonnakohus kostja lepinguliste esindajate tunnihinna ning nimetatud toimingute põhjendatust ja vajalikkust ega ekspertiisikulu hagejatelt välja mõistmist.
  2. Esmalt selgitab kolleegium, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Selleks hindab kohus talle esitatud dokumentide alusel õigusabi osutamiseks kulunud aega ja tehtud toiminguid, samuti saab kohus võtta seisukoha, kas kokkulepitud tunnitasu suurus on mõistlik. Kuivõrd menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

  1. mai
  2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Seega jääb ilmselgete eksimuste puudumisel kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
  3. Hagejad heidavad määruskaebuses maakohtule ette seda, et maakohus ei ole sisuliselt hinnanud kostja lepinguliste esindajate toimingute ajakulu põhjendatust ja vajalikkust. Kolleegium sellega ei nõustu. Maakohus on vaidlustatud määrusest nähtuvalt kontrollinud, kas menetluskulude nimekirjas esitatud menetlusdokumendid on esitatud ning kas toimingud olid kostja esindamiseks põhjendatud ja vajalikud. Samuti arvestas maakohus menetlusdokumentide sisu ja mahuga ning kohtuvaidluse asjaoludega, sh asja keerukusega, leides, et tegemist oli keskmisest keerukama ehitustehnilise vaidlusega. Asjas tuli välja selgitada, kas poolte vahel sõlmitud müügilepingu esemeks oleva korteri välispiirete konstruktsioon vastab ehitamise aluseks olevale projektdokumentatsioonile ja kvaliteedinõuetele, kas võimalikud juurde- või ümberehitused mõjutavad korteri soojapidavust ning millised tööd on vajalikud võimalike korteri soojustamisega seotud puuduste kõrvaldamiseks. Seejuures on maakohus olukorras, kus maakohus pidas toimingut põhjendamatuks või ajakulu ülepaisutatuks, vähendanud menetluskulu. 5

(8)
  1. Määruskaebuse väite kohaselt viitab kostja esindajate toimingute ajakulu ebamõistlikkusele see, et kostja esindajate ajakulu on hagejate esindaja ajakulust rohkem kui kaks korda suurem, kuigi hageja kannab menetluses suuremat tõendamiskoormist. Kolleegium märgib, et asjaolust, et hagejate esindajal kulus vähem aega menetlustoimingute tegemiseks kui kostja esindajatel, ei saa järeldada kostja esindajate ajakulu põhjendamatust. Esindajate ajakulu ei pea olema võrdne. Menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse kontrollimisel tuleb hinnata, kas õigusabi osutamise kulud ja töömaht on mõistlikud ja põhjendatud eraldiseisvalt, mitte võrrelduna samas asjas teise poole esindaja kulude või töömahuga (vt Riigikohtu
  2. mai
  3. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-10, p 17). Seejuures, kui hagejad on asjaolud ja neid tõendavad tõendid oma nõude põhjendamiseks esitanud, siis on ka kostjal kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada (vt nt Riigikohtu
  4. juuni
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-153-10, p 13).

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

  1. Vastuseks määruskaebuses kostja maakohtus kantud menetluskulude kindlaksmääramise osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist. 15.
  2. Hagejad on määruskaebuses leidnud, et arvestades töö tegelikku mahtu ja ajakulu, saab kostja lepingulise esindaja maakohtus teostatud toimingute nr 1–4, 6 ja 8–10 ajakulu pidada väiksemas mahus põhjendatuks. Kolleegium selgitab, et asjaolu, et hagejad ei nõustu maakohu hinnanguga toimingutele kulunud aja põhjendatuse kohta, ei anna alust nimetatud toimingutele kulunud aja vähendamiseks ja maakohtu määruse selles osas tühistamiseks. Ainuüksi teise menetlusosalise hinnang sellele, kui ajamahukas konkreetne menetlustoiming võis olla, ei anna ringkonnakohtule alust maakohtu kaalutlusotsuse muutmiseks (vt nt Riigikohtu
  3. oktoobri
  4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-11, p 12). Kohtule esitatava menetlusdokumendi ettevalmistamine ei sisalda endas ainult menetlusdokumendi faktilist kirjutamist, vaid ka asjaolude analüüsi ja õigusliku positsiooni väljatöötamist, samuti selle mõju hindamist kogu eesseisva menetluse jaoks ja mõistlikus ulatuses ka kliendiga nõupidamist. Samuti oli praeguses asjas vajalik määrata ehitustehniline ekspertiis ja maakohtu istungil kuulati üle ka tunnistaja. Seejuures on hagejad toonud toimingute nr 1–4 osas esile kostja menetlusdokumentide lehekülgede arvu. Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluses ei ole normi, mis sätestab, et dokumendi koostamiseks kulunud põhjendatud aja kindlaksmääramine sõltub menetlusdokumendi lehekülgede arvust. Põhjendatud kulu suurus sõltub siiski eelkõige dokumendi sisust ja selles väljendatud argumentide kvaliteedist. 15.
  5. Määruskaebuse väite kohaselt on põhjendamatu ka kostja lepingulise esindaja ajakulu paikvaatluseks ettevalmistamiseks ja küsitav on ka esindaja vajadus paikvaatlusel osalemiseks (toiming nr 7). Kolleegium märgib, et kuna seadus ei piira menetlusosalise esindajaga seotud kulude ringi, siis kehtib põhimõte, et hüvitatavad on kõik kulud, mida menetlusosaline on pidanud lepingulise esindaja tõttu kandma (vt Riigikohtu
  6. mai
  7. a määrus tsiviilasjas nr 2-18-7550/80, p 15). Selliseks kuluks on mh paikvaatlusel osalemise ja selleks ettevalmistamise kulu. Menetlusosalise lepingulise esindaja ülesanne on esindada klienti parimal võimalikul viisil, sh kasutada kliendi huvides kõiki vahendeid ja viise, mis ei ole vastuolus seadusega ja kutse-eetika nõuetega. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Maakohus, leides, et ettevalmistus paikvaatluseks ja paikvaatlusel osalemine olid põhjendatud, ei ületanud diskretsiooni piire. Menetlusosalise esindajal on võimalik soovi korral vaatlusel osaleda. Samuti eeldab paikvaatlusel osalemine eelnevalt vajalike asjaolude enesele selgekstegemist.
  8. Vastuseks määruskaebuses kostja ringkonnakohtus kantud kindlaksmääramise osas esitatud väidetele märgib kolleegium järgmist. menetluskulude 16.
  9. Hagejad heidavad maakohtule ette seda, et maakohus jättis arvesse võtmata, et kostja vahetas menetluse kestel esindajat ja uue esindaja vaidlusega kurssi viimisest tingitud kulusid 6

(8)hagejad hüvitama ei pea. Kolleegium nõustub hagejatega, et kostja lepingulise esindaja vahetusest tingitud menetluskulud ei ole esitatud asjaoludel põhjendatud.

§ 175

lg 3 kohaselt hüvitatakse mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest. Ajakulu, mis läks uuel esindajal asja materjalidega tutvumiseks, kuulub hüvitamisele, kui see tekkis lepingulise esindaja vahetamise vajaduse tõttu. Lepingulise esindaja vahetamise vajaduseks saab lugeda vaid asjaolusid, mis objektiivselt takistavad sama esindajaga jätkamist. Õigusteoorias on peetud sellisteks asjaoludeks näiteks kliendilepingu lõpetamist lepingulise esindaja poolt, esindaja ootamatut haigestumist või pikaajalist komandeeringut (Kõve, V., Velbri, E-K.

§ 175, komm 3.4.3.5.

– Kõve, V. Tsiviilkohtumenetluse seadustik. I. I-V osa (§-d 1-305): kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2017). Praeguses asjas ei ole kostja vaatamata hagejate vastavasisulistele etteheidetele esile toonud asjaolusid, mis objektiivselt takistasid sama esindajaga jätkamist. Heas usus toimival menetlusosalisel tuleks vastavad põhjendused menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitada omal algatusel (vt Riigikohtu

  1. novembri
  2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-112-09, p 17). Seega ei ole kostja uue lepingulise esindaja asja materjalide ja tsiviilasja toimikutega tutvumise kulu (osa toimingust nr 11 ja toiming nr 12) põhjendatud ning hagejad ei pea hüvitama sellest tingitud õigusabikulude suurenemist. 16.
  3. Lisaks on hagejad määruskaebuses leidnud, et maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse analüüsi (osa toimingust nr 11) põhjendatud ajakulu tuleks vähendada 6 tunnilt (kostja menetluskulude nimekirja järgi arvestatud koos asja materjalidega tutvumisega) 1 tunnini ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamise (toiming nr 14) põhjendatud ajakulu 6 tunnilt 3,5 tunnini. Kolleegium leiab, et kostja lepinguline esindaja on kulutanud põhjendamatult palju aega nimetatud toimingutele, aga ei nõustu hagejate esile toodud põhjendatud ajakuluga. Maakohtu otsuse ja apellatsioonkaebuse läbitöötamisele ning apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks kulunud aega tuleb hinnata koos, sest toimingute eesmärgiks sai olla apellatsioonkaebusele vastuse koostamine. Arvestades maakohtu otsuse, apellatsioonkaebuse ja vastuse apellatsioonkaebusele sisu ja mahtu ning asjaolu, et arvestatavas osas olid pooled oma väited juba esimeses kohtuastmes esitanud, on kolleegiumi hinnangul vandeadvokaadist esindajal põhjendatud kulutada nimetatud toiminguteks kokku 6 tundi. Kolleegium möönab, et kostja uuel esindajal võis kuluda nimekirjas märgitud aeg, kuid eelnevalt p-s 16.1 toodud põhjendustel tuleb jätta arvestamata kostja uue esindaja tõttu tekkinud dubleerivate kuludega. 16.
  4. Kolleegium ei nõustu hagejatega, et esindaja ja menetlusosalise nõupidamise (toiming nr 13) ajakulu 1 tund on põhjendamatu. Esindajal tuleb menetluse käigus järgida esindatava huve ja juhiseid. Nii on ka Riigikohus leidnud, et asja menetlusega seotud esindaja ja menetlusosalise suhtlus on põhjendatud ja vajalik toiming kliendi huvide kaitsel (vt Riigikohtu
  5. juuni
  6. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-48-16, p 13). Vaidluse asjaolusid arvestades ei saa kostjaga suhtlemist 1 tunni ulatuses pidada ülemääraseks ajakuluks. Samas on hagejad põhjendatult viidanud sellele, et ringkonnakohtu istungiks ettevalmistamise (toiming nr 15) ajakulu 2,5 tundi on ülepaisutatud. Kuigi kohtuistungiks ettevalmistamine on istungil osalemiseks vajalik, siis arvestades käesoleva vaidluse sisu, mahtu ja menetluse käiku ning asjaolu, et pooled vaidlesid samade küsimuste üle alates menetluse algusest, on kolleegiumi hinnangul kohtuistungiks ettevalmistamine põhjendatud 2 tunni ulatuses. Istungiks ettevalmistamise ajakulu hindamisel tuleb arvestada asjaoluga, et lepinguline esindaja on juba eelnevalt menetlusdokumentidega tutvunud. 16.
  7. Seega ei ole kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses märgitud lepingulise esindaja apellatsiooniastme toimingute ajakulu põhjendatud ja vajalik 8,5 tunni ulatuses. Kostja põhjendatud ja vajalik esindajakulu ringkonnakohtus on kokku 1512 eurot (10,5 tundi (= 19 – 8,5) × 144 eurot). 7

(8)17. Kuivõrd kolleegium leidis, et maakohus ei ületanud diskretsioonipiire kostja lepingulise esindaja maakohtu toimingute kulu 5851,20 eurot põhjendatud ja vajalikuks pidamisel, siis on kostja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku koos käibemaksuga 7363,20 eurot (= 5851,20 + 1512), millele lisandub ekspertiisikulu 500 eurot. Kuna menetluskulude jaotuse järgi tuleb 25,6% kostja menetluskuludest hagejatel solidaarselt kanda, siis tuleb hagejatelt solidaarselt kostja kasuks menetluskuludena välja mõista 2012,98 eurot (= 7863,20 x 0,256). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, teeb kolleegium menetluskulude nõuete osas vastavalt

§ 445

lg 1 teisele lausele tasaarvestuse ja tasaarvestuse tulemusena tuleb kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista menetluskulud 1811,18 eurot (= 3824,16 – 2012,98). 18. Pooled on taotlenud vastaspoolelt väljamõistetavatelt menetluskuludelt viivise väljamõistmist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi. Et tasaarvestuse tulemusena lõppevad poolte vastastikused nõuded kattuvas osas, tuleb viivis kostjalt hagejate kasuks solidaarselt välja mõista tasaarvestuse tulemusena hüvitamata jäävalt menetluskulude osalt 1811,18 eurot. 19.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. 20. Hagejad on palunud määruskaebuse rahuldamisel tagastada tasutud riigilõiv 50 eurot. Ringkonnakohus selgitab, et kuna

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, siis juhul, kui menetluskulude rahaline suurus määrati kindlaks määrusega, siis sõltumata sellele esitatud määruskaebuse rahuldamisest selle esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist ei ole alust taotleda (vt ka Riigikohtu 31. mai 2011. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-18-11, p 26). 21. Määruse peale saab kaevata Riigikohtule

§ 696

lg 1 teise lause ja lg 3 esimese lause alusel.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 8

(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.