) § 24 lg 2 kohaselt võib kohus kinnitada võlgniku esitatud ümberkujundamiskava, kui sellega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuetega võlausaldajatest. Praegusel juhul on üheksast võlausaldajast vastuväited esitanud neli, oma vastuväidet on osaliselt põhjendanud vaid Swedbank AS. Maakohus leidis, et esitatud kava tuleb kinnitada muutmata kujul, kuna asjaoludest nähtuvalt puudub võlgnikul sisuline võimalus rahuldada nõudeid suuremas määras või kiiremini. Võlgnik töötab täistöökohaga, puudub alus arvata, et võlgnik oleks võimeline oma sissetulekuid lähitulevikus suurendama. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt saaks võlausaldajate nõudeid rahuldada suuremal määral. Kohtul puudub mõistlik alus eeldada, et võlausaldajate huvid oleksid paremini kaitstud mõne muu menetluse raames. Kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt ning nõuded rahuldatakse võrdse suhtmäära alusel. Maksetähtaja pikendamine eesmärgiga tasuda võlgasid suuremas määras ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna sellega ületatakse analoogne pankrotimenetluse tähtaeg, samuti suureneks sellega nõuete rahuldamise määr suhteliselt vähesel määral. Võlausaldajad on võimaldanud võlgnikul võtta suures ulatuses tagatiseta laene, asetades ennast sellega ise ebasoodsasse olukorda, võlausaldajad ei ole piisava hoolsusega järginud mõistliku laenamise põhimõtet. Krediitide võimaldamine võlgnikule võlausaldajate poolt on võlausaldajate tavapärane majandustegevus, mille riske tuleb suurel määral kanda võlausaldajatel endil. Laene taotledes on võlgnik avaldanud oma andmed võlausaldajatele ning võlgniku sissetulekuid on peetud piisavaks krediitide väljastamiseks. MÄÄRUSKAEBUS
Ümberkujundamiskavast väljajäänud krediitkaardilepingust tulenev kohustus 260 eurot 66 senti moodustab kõikide võlausaldajate põhinõuetest 0,56%. Seega kujundatakse ümber 99,44% võlgniku kõikidest kohustustest. Arvestades kavast väljajäänud nõude suurust ja osa kõikidest võlgniku vastu esitatud nõuetest, ei ole nõustaja hinnangul alust rääkida võlausaldajate erinevast kohtlemisest.
lg 2 alusel ja leidis, et käesoleval juhul on üheksast võlausaldajast vastuväiteid esitanud neli, oma vastuväidet on osaliselt põhjendanud vaid Swedbank AS.
lg 2 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava kinnitada ka juhul, kui võlgade ümberkujundamisega nõustus vähemalt pool pandiga tagamata nõuete võlausaldajatest, kelle nõuetega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Ringkonnakohus märgib, et
lg-st 2 tuleneb kohtule kava kinnitamise osas oluline diskretsiooni- ehk kaalutlusõigus, s.t juhul, kui võlausaldajate enamus on kinnitamisega nõus, ei ole kohus siiski kohustatud kava kinnitama. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kavaga selgesõnaliselt nõustunud TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal (I kd, tl 114) ja AS LHV Finance (I kd, tl 141). Kolm võlausaldajat, s.o BB Finance OÜ, Bondora AS ja AS Inbank ei ole kava suhtes oma seisukohta väljendanud. Seisukoha esitamata jätnud võlausaldajaid saab
Ümberkujundamiskavale vaidlesid vastu Coop Finants AS (I kd, tl 111–112) ja Omaraha OÜ (I kd, tl 149–150). Swedbank AS (I kd, tl 118–119) leidis, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt, Holm Bank AS (I kd, tl 144) on nõus ümberkujundamiskava kinnitamisega vaid siis, kui põhinõuded jäävad vähendamata. Maakohus kinnitas kava
lg-le 2 tuginedes, kuivõrd kavale üheksast võlausaldajast vaidlesid vastu vaid neli. Ringkonnakohus märgib, et
lg 2 eelduseks on lisaks nõustunud võlausaldajate enamusele ka asjaolu, et kavaga nõustunud võlausaldajatega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, ning ümberkujundamiskava alusel ei 4 kohelda ümberkujundamisele vastuväite esitanud võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus. Kavaga nõustunud võlausaldajate TF Bank AB (publ.) Eesti Filiaal, AS LHV Finance, BB Finance OÜ, Bondora AS ja AS Inbank nõuded kokku on 23 103 eurot 70 senti, s.h põhinõuded 22 871 eurot 18 senti ning kõrvalnõuded 232 eurot 52 senti. Kavale vastuväiteid esitanud võlausaldajate nõuded on kokku 33 093 eurot 21 senti, s.h põhinõuded 23 511 eurot 58 senti ja kõrvalnõuded 9581 eurot 63 senti. Seega ei ole
lg 2 eeldus, s.o et kavaga nõustunud võlausaldajatega on esindatud vähemalt pool pandiga tagamata nõuetest, täidetud. Tegelikkusele ei vasta võlgniku nõustaja vastuses määruskaebusele märgitu, et ümberkujundamiskavaga on nõustunud üle poole võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad kõikidest nõuetest 72,26%. 11.
lg 3 sätestab, et kohus võib kinnitada ka ümberkujundamiskava, millega võlausaldajad ei nõustunud või nõustusid
lg-s 2 sätestatust väiksemas ulatuses, kui kohtu hinnangul on võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud ja ümberkujundamiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus.
lg 4 esimene lause sätestab, et
lg 3 p-is 1 nimetatud huvide ja õiguste kaalumisel hindab kohus muu hulgas ka seda, kui suures ulatuses oleks võimalik rahuldada vastuväite esitanud võlausaldaja nõue pankrotimenetluses, võrreldes ümberkujundamiskava alusel sellele võlausaldajale välja makstava summaga. Ringkonnakohus märgib, et kui kava poolt on alla poole puudutatud võlausaldajatest või nende nõuetega on esindatud alla poole, võib kohus kava ometigi kinnitada, hinnates juba konkreetselt, kas võlgade ümberkujundamine on poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes põhjendatud, eelkõige kui vastuväite esitanud võlausaldaja võimalused saada oma nõue rahuldatud võlgniku pankrotimenetluses (sh arvestades võlgadest vabastamise võimalust) ei ole oluliselt suuremad kui ümberkujundamiskava järgi ning kava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega, välja arvatud, kui mõne võlausaldaja eelistamiseks on mõjuv põhjus (vt
seletuskiri, SE 746). Määruskaebuse peamine väide on, et võlausaldajaid koheldakse ebavõrdselt. Seega tuleb maakohtul asja uuel läbivaatamisel anda põhjalik hinnang, kas võlgade ümberkujundamine poolte õigustatud huve ja õigusi kaaludes on põhjendatud ning kas kõiki võlausaldajaid koheldakse võrdselt. Ringkonnakohtu hinnangul ei piisa seejuures ainuüksi kohtu kinnitusest, et võlausaldajaid koheldakse võrdselt. 12. Swedbank AS määruskaebuse kohaselt ei saa ühe kohustuse (AS-i LHV Pank krediidilepingust tulenev kohustus) mõjuva põhjuseta ümber kujundamata jätmine olla lubatud. AS LHV Pank on maakohtu menetluses esitanud vastuväite ümberkujundamiskavale (I kd, tl 162). Kuivõrd AS LHV Pank ei ole ümberkujundamiskavas võlausaldajana nimetatud, ei ole ta iseenesest kava suhtes vastuväidet esitama õigustatud isikuks (
Kui kohtu arvates vajab võlgniku avaldus eelnevalt muutmist või täiendamist või kui vajalik on lausa uue kava esitamine (nt asjaolude muutumise tõttu), võib kohus võlgnikul seda võimaldada (
Seega võis maakohus saades uutest asjaoludest teada võimaldada võlgnikul kava muuta. Maakohtul tuleb asja uuel läbivaatamisel arvestada ka võlgniku
lg 1 p 1 sätestatud nõuetele, kuna sellele ei ole lisatud võlgnikuga koos elavate perekonnaliikmete vara ja kõigi sissetulekute nimekirja. 14.
lg 1 kohaselt on selle seaduse eesmärgiks makseraskustes füüsilisele isikule (võlgnikule) tema võlgade ümberkujundamise võimaldamine, et ületada makseraskused ja vältida pankrotimenetlust. Seejuures arvestatakse nii võlgniku kui ka tema võlausaldajate õigustatud huve. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ning saadab asja uueks läbivaatamiseks, ei anna ringkonnakohus hinnangut ümberkujundamiskava põhjendatusele. Kohus ei välista, et asja uuel läbivaatamisel osutub, et esitatud kava on põhjendatud ning seda saab kinnitada muutmata kujul. 15. Kuna maakohtu määrus tühistatakse ja asi saadetakse maakohtule menetluse jätkamiseks, jääb menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada. Swedbank AS on määruskaebuse esitamisel tasunud riigilõivu 50 eurot (II kd, tl 4). Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 8 kohaselt tasutakse füüsilise isiku võlgade ümberkujundamise avalduse esitamisel riigilõivu 10 eurot. RLS § 59 lg 15 järgi hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Sellest tulenevalt on Swedbank AS tasunud ettenähtud riigilõivust rohkem. TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel on Swedbank AS-il õigus taotleda enamtasutud riigilõivu tagastamist. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Parrest Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.