← Eesti

1-20-8463/17

Obsah (15)§ 424§ 121§ 1573§ 184§ 209§ 74§ 65§ 68§ 50§ 55§ 16§ 57§ 75§ 64§ 4

1-20-8463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuaril 2021. a Tallinnas Tallinna kohtumajas Kriminaalasja number 1-20-8463 (kohtueelses menetluses 2

§ 424

lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Diana Helila Süüdistatav DANIEL SADIGOV, isikukood: 38702255223; Eesti Vabariigi kodakondsusega; emakeel: vene keel; haridus: x; töökoht: x; elukoht: x; viibib vahistatuna Tallinna Vanglas (aadressil Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, Harjumaa); kehtivaid kriminaalkaristusi 1 (30.07.2019 Harju Maakohtu poolt

§ 121

lg 2 p 2, 3,

§ 1573

,

§ 184

lg 2 p 2,

§ 209

lg 2 p 4 – § 22 lg 3 järgi karistatud vangistusega 4 aastat, millest koheselt ärakandmisele kuulus 10 kuud vangistust ning ülejäänud osas vabastati

§ 74

alusel 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseajaga – katseaja lõpp 30.01.2023); tõkend: vahistamine alates 05.10.2020 Kaitsja jurist Aire Põder (lepinguline kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p 4 kohus otsustas: 1. Tunnistada DANIEL SADIGOV

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. 2. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada Daniel Sadigov’ile mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes vähendatud karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. 3.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 kohaselt mõista Daniel Sadigov’ile liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (8 kuud vangistust) Harju Maakohtu 30.07.2019 kohtuotsusega nr 1-19-5791 mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat ja 2 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. 1-20-8463 4.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ja karistusaja algust lugeda alates Daniel Sadigov’i kahtlustatavana kinnipidamisest, s.t alates 05.10.2020. 5. Daniel Sadigov’i suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. 6.

§ 50

lg 1 p 1 ja

§ 424

lg 4 p 2 alusel võtta Daniel Sadigov’ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimisõigus 6 (kuueks) kuuks. Liiklusseaduse § 127 kohaselt kohustub Daniel Sadigov 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Maanteeametile.

§ 55lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud ajale. 7. Kr

MS § 180 lg 1, § 175 lg 1 p 3 ja 9 ning § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Daniel Sadigov’ilt välja riigituludesse menetluskuludena:  joobeseisundi tuvastamise kulu summas 657 eurot ja  sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest summas 876 eurot, s.t kokku 1533 eurot.

  1. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Daniel Sadigov’il tasuda menetluskulud kokku summas 1533 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, s.t igakuiselt 127,75 eurot.
  2. Asitõend – vormikaamera salvestis DVD-plaadil, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalidele – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank või EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida viitenumber
  3. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS § 424 ja § 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. Edasikaebamise kord Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. SÜÜDISTUS Daniel Sadigov’i süüdistatakse selles, et tema juhtis tahtlikult    28.06.2020 kella 22:38 ajal Tallinnas Sõle, Lõime ja Kopli tn vahel suunaga Kopli poole mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga x X, olles joobeseisundis (narkojoove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH); 25.07.2020 kella 23:54 ajal Tallinnas Kopli tn poolt Maleva tn 1 asuva maja taga olevasse parklasse mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga x X, olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist, tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH)). 04.09.2020 kella 22:38 ajal Tallinnas Mäepealse tänava juurest kuni Vilde tee 141 asuva majani mootorsõidukit Mercedes Benz registreerimismärgiga x X, olles joobeseisundis (narkojoove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH). Sellise tegevusega rikkus Daniel Sadigov 2

(9)1-20-8463   liiklusseaduse § 69 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisundi või LS paragrahvi lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras/ korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutnud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning § 36 lg 4 p 1 ja 2 /Joobeseisundi liigid on: 1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove/ nõudeid. Seega Daniel Sadigov korduvalt mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis pani toime

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTU PÕHJENDUSED I KURITEOKOOSSEIS, ÕIGUSVASTASUS JA SÜÜ 1.1. 28.06.2020 episood Objektiivne koosseis

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo objektiivne koosseis koosneb mootorsõiduki juhtimisest ning juhtimise ajal joobeseisundis olekust. Joobeseisund kui tunnus on koosseisu mõttes blanketne, s.t et seda tuleb sisustada tulenevalt LS § 69 lg-st 1 ja KorS § 36 lg-st 1 järgmiselt: joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liikideks on KorS § 36 lg 4 p 1 ja 2 kohaselt alkoholijoove ja narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Tunnistaja I K sõnul (tl 74) oli ta 28.06.2020 patrullteenistuses ja teostas Tallinnas Sõle tänaval liiklusjärelevalvet, kui kell 22:02 liikus Sõle tänaval Lõime ja Kopli tänava vahel Kopli tänava suunas mootorsõiduk Mercedes Benz reg.nr xX kiirusega 76 km/h (laiendmääramatus +/- 3 km/h), lõplik mõõtetulemus 73 km/h, s.o 23 km/h üle lubatud sõidukiiruse. Sõidukit juhtis Daniel Sadigov, kes oli sõidukis üksinda ja kellel esinesid narkojoobe tunnused: silmade nüstagm, koordinatsioonihäired, silmad punased, pupillid väikesed ning kes ütles, et suitsetas poolteist kuud tagasi kanepit. Kohale kutsutud koerapatrull autost keelatud aineid ei leidnud. Kesklinna politseijaoskonnas ei suutnud Daniel poole tunni jooksul urineerida, kuid süljetest osutus positiivseks ainele THC, misjärel viidi ta Wismari Haiglasse ekspertiisi, kus käitus arstiga verbaalselt agressiivselt ja ei lasknud endaga teste läbi viia. Uriiniproovi andis vabatahtlikult. Isiku tujud olid muutuvad – üks hetk rahulik, seejärel agressiivne. Tunnistaja ütlusi kinnitab kiirusmõõturi kasutamise protokoll (tl 67), millelt nähtub et Daniel Sadigov’i juhitud Mercedes Benz’i reg.nr xX lõplikuks sõidukiiruseks mõõdeti 28.06.2020 kell 22:02 asulasisesel teel 73 km/h ning sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 69), mille kohaselt kõrvaldati Daniel Sadigov 28.06.2020 alates kella 22:02 sõiduki Mercedes Benz reg.nr xX juhtimiselt LS § 91 lg 2 p 1 alusel seoses narkootiliste või psühhotroopsete ainete tarvitamise kahtlusega kuni asjaolude äralangemiseni. Daniel Sadigov andis 11.08.2020 kahtlustatavana ütlusi (tl 75-77) ning tunnistas 28.06.2020 kella 22:02 ajal Sõle tänaval mootorsõiduki MB reg.nr xX juhtimist joobeseisundis. Viimati suitsetas ta kanepit öösel vastu 25.06.2020, tundis end adekvaatselt ning arvas, et on kaine. Sõitu alustas enda maja juurest ning oli autos üksinda. Sõle tänaval peatas teda politseipatrull, millele koheselt reageeris, puhus alkomeetrisse, tegi narkokiirtesti ning edasi viidi Wismari Haiglasse, kus andis vabatahtlikult uriiniproovi. Puhtsüdamlikult kahetseb. 3

(9)1-20-8463 Seega kinnitab eeltoodu fakti, et 28.06.2020 kella 22:02 ajal oli sõiduk Mercedes Benz reg.nr xX liikumises ning seda juhtis Daniel Sadigov. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 950T (20X-LÕJ0496) kohaselt leiti Daniel Sadigov’ilt 28.06.2020 kell 23:36 võetud uriiniproovist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH), lisa nr 2/950T kohaselt tuvastas arst-kohtutoksikoloogiaekspert Daniel Sadigov’il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 400/73 on fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud (milliseid ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: ei anna andmeid; vegetatiivsed reaktsioonid: näo punetus; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: laienenud, pöörab pilgu ära; nüstagm: ei lase uurida; tasakaal ja koordinatsioon: sõrme-nina katse ja täpsemad liigutused – täidab ülesandeid meelega valesti; värin laugudes; pahur, ei soovi täita korraldusi) (tl 70-73). Seega on isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta antud hinnanguga tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)), mis põhjustas tal joobeseisundi. Kanep kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega ning oma tegevusega rikkus Daniel Sadigov LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodud tõenditele tuginedes asub kohus seisukohale, et on tõendatud, et Daniel Sadigov juhtis 28.06.2020 kella 22:02 paiku Harjumaal Tallinnas Sõle, Lõime ja Kopli tn vahel suunaga Kopli tn poole mootorsõidukit Mercedes Benz reg.nr xX joobeseisundis (narkojoove tehtrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH)), mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

1.2.25.07.2020 episood Objektiivne koosseis Tunnistaja A L selgitas (tl 2-3), et oli 25.07.2020 patrullis kui märkas kella 23:54 ajal sõiduautot Mercedes Benz reg.nr xX, mis sõitis Kopli tn suunast mööda Maleva tänavat Maleva tn 1 juures asuvasse parklasse ning sooritas järsu pöörde parkimiskohale. Sõidukist väljus seal ainsa isikuna viibinud meesterahvas, kes eemaldus kiirel sammul Maleva tn 1 maja suunas ning kellele ta andis suulise korralduse peatuda. Isikuks osutus Daniel Sadigov, kes oli agressiivse käitumisega ning kellel esinesid narkojoobele viitavad tunnused – suured ja otsesele valgusele aeglaselt reageerivad pupillid, silmade punetus, äkilised ja rahutud liigutused, raskused koordinatsiooniharjutuste sooritamisel. Isiku agressiivsuse tõttu kutsus ta appi toimkonna, et isik narkootilise ja psühhotroopse aine kiirtesti tegemiseks Kesklinna politseijaoskonda toimetada. Seoses suutmatusega iseseisvalt uriiniproovi anda, viidi ta Ida-Tallinna Keskhaiglasse, kus kella 01:41-01:43 vahel sunniga võetud uriiniproov positiivselt ainetele THC ja COC reageeris. Edasi toimetati isik terviseseisundi hindamiseks Wismari Haiglasse. Kinnipidamisest kuni haiglasse toimetamiseni isik midagi ei tarbinud. Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest (tl 44) nähtub, et 25.07.2020 kõrvaldati Maleva tn 1, Tallinn juures Daniel Sadigov sõiduki Mercedes Benz reg.nr xX juhtimiselt alates kella 23:54 kuni asjaolude äralangemiseni LS § 91 lg 2 p 1 alusel kuna on kahtlus, et ta on tarvitanud narkootilisi või psühhotroopseid aineid või muu sarnase toimega aineid. Daniel Sadigov tunnistas 05.10.2020 kahtlustatavana antud ütlustes (tl 22-25) oma süüd kõikides episoodides, kuid kinnitas, et vahetult enne rooli istumist ta keelatud aineid ei tarvitanud. Narkootilisi aineid tarvitas vähemalt 2-3 päeva enne rooli istumist ning ei teadnud, et need nii kaua organismis püsivad. Sõidukit joobeseisundis juhtida tal plaanis ei olnud ning kahetseb siiralt juhtunut. Seega kinnitab eeltoodu, et 25.07.2020 kella 23:54 ajal oli Daniel Sadigov’i sõiduk liikumises ning sellest väljus ainsa isikuna Daniel Sadigov ise, kes järelikult ka kõnealust sõidukit juhtis. 4

(9)1-20-8463 Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 1138T (20X-LÕJ0580) kohaselt leiti Daniel Sadigov’ilt 26.07.2020 kell 01:41 võetud uriiniproovist kokaiini ja tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH), lisa nr 2/1138T kohaselt tuvastas arst-kohtutoksikoloogiaekspert Daniel Sadigov’il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe. Terviseseisundi kirjeldamise protokollis nr 455/51 on fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud (uuritav keeldub veene näitamast; milliseid ravimeid on tarvitanud viimase 24 t jooksul: ei avalda; pupillide suurus ja reaktsioon valgusele: laienenud, reaktsioon vähene; nüstagm: ei lase uurida; tasakaal ja koordinatsioon: Rombergi asend ja kandvarvas kõnd sirgjoonel: ei võta asendit; sõrme-nina katse ja täpsemad liigutused: keeldub katsetest; muu kliiniline leid: kuri, pahur) (tl 6-10). Seega on isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta antud hinnanguga tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilisi aineid (kokaiin ja tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)), mis põhjustasid tal joobeseisundi. Kokaiin ja kanep kuuluvad NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I ja II nimekirja. Seega on tegu narkootiliste ainetega ning oma tegevusega rikkus Daniel Sadigov LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodud tõenditele tuginedes on üheselt tõendatud, et Daniel Sadigov juhtis 25.07.2020 kella 23:54 ajal Tallinnas Kopli tn poolt Maleva tn 1 asuva maja taga olevasse parklasse mootorsõidukit Mercedes Benz reg.nr xX joobeseisundis, täpsemalt olles narkojoobes kokaiinist ja tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH), mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

Arvestades, et Daniel Sadigov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis lisaks käesolevalt analüüsitud episoodile ka 28.06.2020, on tegemist Daniel Sadigov’i kui toimepanijat iseloomustava tunnusega: tegu on toime pandud vähemalt teist korda ning tuleb kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi kui mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisena.

1.3.04.09.2020 episood Objektiivne koosseis Tunnistaja A J ütluste kohaselt (tl 11-13) peatas ta 04.09.2020 patrullis olles kella 22:38 ajal E. Vilde tee 141 juures suunaga Ehitajate tee poole sõiduauto Mercedes Benz reg.nr xX, mida juhtis sõidukis üksi olnud Daniel Sadigov. Sõiduk jäi talle silma Mäepealse tänaval suunaga Raja tn poole, kus liikus visuaalsel vaatlusel lubatust suurema sõidukiirusega. Sõidukile järgnedes märkas ta Raja tänaval ja Akadeemia teel kuidas sõiduk kaldub oma sõidujoone kesktrajektoorilt mitu korda sujuvalt kõrvale nii vasakule kui paremale. E. Vilde teele pöörates andis ta sõidukile peatumismärguande, millele juht reageeris, peatades sõiduki sõiduraja keskel, mitte tee ääres. Juht oli verbaalselt agressiivne, kõne konarlik, pupillid kitsad ja taskulambiga testides pupill ei reageerinud. Alkoholitest indikaatorvahendiga negatiivne, mistõttu proovis teha isikule süljetesti. Kuna isik hoidis testpulka suus ja korraldusi ei täitnud, siis toimetas juhi Wismari Haiglasse, kus isik keeldus vastamast küsimustele ja terviseseisundi kirjeldamise protokolli arst füüsiliselt läbi viia ei saanud, kuna isik keeldus sellest, oli üleoleva suhtumisega, närviline, kasutas vulgaarset sõnavara. Isik kinnipidamisest kuni Wismari Haiglasse toimetamiseni ta midagi ei tarbinud, sõiduki läbivaatuse käigus narkootikume ei leidnud. Tunnistaja ütlusi kinnitab sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus (tl 45), millest nähtub, et 04.09.2020 on E. Vilde tee 141, Tallinn juures sõidukit Mercedes Benz reg.nr xX juhtinud Daniel Sadigov kõrvaldatud sõiduki juhtimiselt alates kella 22:38 kuni aluse äralangemiseni LS § 91 lg 2 p 1 seoses narkootiliste või psühhotroopsete ainete või muu sarnase toimega ainete tarvitamise kahtlusega. Daniel Sadigov tunnistas 05.10.2020 kahtlustatavana antud ütlustes (tl 22-25) oma süüd kõikides episoodides, kuid kinnitas, et tarvitas narkootilisi aineid vähemalt 2-3 päeva enne rooli istumist. Sõidukit joobeseisundis juhtida ei plaaninud ning kahetseb. 5

(9)1-20-8463 Seega kinnitavad eeltoodud tõendid fakti, et 04.09.2020 kella 22:38 ajal oli sõiduk Mercedes Benz reg.nr xX liikumises ning seda juhtis Daniel Sadigov. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja 1358T (20X-LÕJ0686) kohaselt leiti Daniel Sadigov’ilt 04.09.2020 kell 23:15 võetud uriiniproovist tetrahüdrokannabinooli metaboliiti (THC-COOH), lisa nr 2/1358T kohaselt tuvastas arst-kohtutoksikoloogiaekspert Daniel Sadigov’il narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamisest tingitud joobe (tl 14-18). Seega on isiku joobeseisundi olemasolu või puudumise kohta antud hinnanguga tõendamist leidnud, et süüdistatav oli tarvitanud narkootilist ainet (tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH)), mis põhjustas tal joobeseisundi. Kanep kuulub NPALS § 31 lg 1 alusel koostatud sotsiaalministri 18.05.2005 määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja. Seega on tegu narkootilise ainega ning oma tegevusega rikkus Daniel Sadigov LS § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis. Eeltoodule tuginedes on kohus seisukohal, et on tõendatud, et Daniel Sadigov juhtis 04.09.2020 kella 22:38 ajal Tallinnas Mäepealse tn juurest kuni Vilde tee 141 asuva majani mootorsõidukit Mercedes Benz reg.nr xX joobeseisundis, täpsemalt narkojoobes tetrahüdrokannabinooli metaboliidist (THC-COOH), mistõttu on täidetud

§ 424lg-s 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

Arvestades, et Daniel Sadigov juhtis mootorsõidukit joobeseisundis lisaks käesolevalt analüüsitud episoodile ka 28.06.2020 ja 25.07.2020, tuleb tema tegu kvalifitseerida

§ 424lg 2 järgi kui mootorsõiduki korduva joobeseisundis juhtimisena.

1.4.Episoodide subjektiivsed koosseisud

§ 424

lg-s 1 sätestatud kuriteokoosseis ehk mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on toime pandud siis, kui isik pani antud teo toime tahtlikult ehk vähemalt kaudse tahtlusega. Kuigi mootorsõidukit on kohtu hinnangul võimalik juhtida vaid kavatsetult, sest tegemist on eesmärgistatud tegevusega, mida kontrollib ja teeb isik, kes sõidukit juhib, ei tähenda nimetatud asjaolu, et isik paneks alati ka mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis toime kavatsetult. Kuriteo toimepanemise sedastamiseks

§ 424

lg 1 mõttes on vajalik tuvastada isiku tahtlus kõikide

§ 424

lg-s 1 sätestatud objektiivse koosseisu elementide osas ehk tuvastada isiku tahtlus just sõiduki juhtimise osas joobeseisundis. Kohus on seisukohal, et Daniel Sadigov pani kõik narkojoobes juhtimise episoodid toime kaudse tahtlusega

§ 16

lg 4 mõttes, mille kohaselt paneb isik teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Daniel Sadigov’i antud ütluste kohaselt (tl 22-25, 75-77) tarvitas ta narkootilisi aineid vähemalt 2-3 päeva enne rooli istumist ja ei teadnud, et narkootilised ained organismis nii kaua püsivad, et joobeefekt kestab mitmeid päevi. Daniel Sadigov tabati narkojoobes juhtimiselt aga 28.06.2020, 25.07.2020 ja 04.09.2020, s.o kolmel korral, kusjuures iga episoodi vahele jääb ca 1 kuu pikkune ajavahemik. Seega ei pea kohus usutavaks, et isegi kui Daniel Sadigov end adekvaatselt tundis ning esimesel korral (s.o 28.06.2020) oma üllatuseks kuulis, et jaanipäeval suitsetatud kanep ka kolm päeva hiljem uriinist veel leitav on, tõsimeeli ka pärast esimest episoodi veel arvata sai, et narkootilised ained nii kaua organismis ei püsi. Kohtu hinnangul pidi Daniel Sadigov võimalikuks pidama, et mõned päevad pärast narkootilise aine tarvitamist mootorsõidukit juhtima asudes võib saabuda süüteokoosseisule vastav asjaolu ning möönis seda. Seda enam, et nii terviseseisundi kirjeldamise protokollides fikseeritud joobele iseloomulikud kliinilised leiud kui ka politseiametnikest tunnistajate ütlused Daniel Sadigov’i narkojoobele viitava käitumise osas lubavad pigem kahelda isiku poolt enda subjektiivses arvamuses oma kainuse kohta. Nimetatud põhjustel leiab kohus, et Daniel Sadigov pani joobeseisundis mootorsõiduki juhtimised kolmes episoodis toime vähemalt kaudse tahtlusega, mistõttu on

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis täidetud. 6

(9)1-20-8463 Kuivõrd Daniel Sadigov pidi kahe viimase episoodi toimepanemisel võimalikuks pidama, et võimalik narkojoobes roolist tabamine poleks talle esimene kord, on täidetud

§ 424lg-s 2 sätestatud korduvus mootorsõiduki joobes juhtimise osas.

1.5.Õigusvastasus ja süü Daniel Sadigov’i tegudes puuduvad õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud: ta oli tegude toimepanemise ajal süüdiv ja on sündinud 1987. aastal. Kriminaalasja materjalidest ei nähtu

§-s 34 sätestatud asjaolusid, samuti puuduvad süüd välistavad asjaolud. Seega on Daniel Sadigov’i teod koosseisupärased, õigusvastased ja süülised ning need tuleb kvalifitseerida

§ 424

lg 2 järgi kui mootorsõiduki juhtimisena joobeseisundis, mis on toime pandud korduvalt. II KARISTUS

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistatakse kuni neljaaastase vangistusega.

§ 424

lg 4 p 1 ja 2 kohaselt ei jäeta lõikes 2 sätestatud kuriteo korral mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata ning kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Seega on Daniel Sadigov’ile kohaldatavaks karistusliigiks üksnes vangistus, mille kandmiselt ei ole süüdistatavat võimalik ka täielikult vabastada. Kohus leiab, et Daniel Sadigov’i süü suurust mõjutab eelkõige episoodide rohkus ning asjaolu, et isik juhtis sõidukit narkojoobes – kahel korral oli joove tetrahüdrokannabinooli metaboliidist, ühel korral oli ta lisaks kanepile tarvitanud ka kokaiini. Narkojoobes mootorsõidukit juhtima asuv isik näitab üles lubamatut ja hooletut suhtumist liiklusohutusse. Eelkõige näitab isik aga taolise käitumisega seda, et ta ei taju seda potentsiaalset ohtu mida ta nii iseenda kui ka teiste liikluses osalejate tervisele või varale tekitab. Ka Daniel Sadigov’i enda subjektiivne suhtumine oma teosse on küsitav, sest episoode pani ta sarnastel asjaoludel toime mitmeid ning igasugune tagajärgedest järelduste tegemine on olnud pigem puudulik. Samas arvestab kohus, et Daniel Sadigov pani teod toime kaudse tahtlusega, mis on tahtluse kergeim vorm, ta viibis kõikidel kordadel autos üksinda ning tema teod on toime pandud hilisõhtul, mil liikluses osaleb eelduslikult ka vähem kõrvalisi isikuid. Kõiki neid asjaolusid kogumis arvestades hindab kohus Daniel Sadigov’i süü keskmisest väiksemaks. Karistust kergendava asjaoluna esineb

§ 57lg 1 p 3 teise alternatiivi mõttes puhtsüdamlik kahetsus.

Nimelt on Daniel Sadigov kahel korral kahtlustatavana ülekuulamisel avaldanud, et kahetseb puhtsüdamlikult tehtut. Samuti tunnistas ta 18.01.2021 toimunud kohtuistungil endal tekkinud narkoprobleemi ning avaldas soovi minna ravile. Kohtul ei ole alust kahelda Daniel Sadigov’i poolt avaldatud kahetsuse siiruses. Raskendavad asjaolud puuduvad. Lisaks arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Daniel Sadigov’i karistusregistri andmetest nähtub (tl 26-28), et tal on üks kehtiv kriminaalkaristus, mille toimepanemise eest mõistetud karistusest vabastati ta osaliselt tingimisi käitumiskontrolliga

§ 74lg 1, 2 alusel katseajaga kuni 29.01.2023.

Kuna Daniel Sadigov on varasemalt kandnud 10 kuud nn šokivangistust, on tema puhul tegemist isikuga, kelle eripreventiivne mõjutamine asumaks seaduskuulekale teele on keerukam võrreldes isikuga, kes on varasemalt karistamata. Kohus märgib, et sel samal põhjusel ei ole Daniel Sadigov’i suhtes võimalik kohaldada ka kaitsja poolt taotletud osalist tingimisi vabastamist, sest kohtupraktika kohaselt on šokivangistuse kohaldamine mõeldav üksnes selliste isikute puhul, keda ei ole varem vangistusega karistatud (RKKK 3-1-1-99-06). Veel nähtub karistusregistri andmetest, et Daniel Sadigov’il on märkimisväärne loetelu kehtivaid väärteokaristusi, millest enamus on seotud liiklusseaduse rikkumisega ning samuti on teda katseajal karistatud kahel korral NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga vaatamata asjaolule, et ühe käitumiskontrolli tingimusena määras Harju Maakohus 30.07.2019 otsusega Daniel Sadigov’ile kohustuse mitte omada või tarvitada 7

(9)1-20-8463 narkootilisi või psühhotroopseid aineid (tl 29-33). Kohus peab vajalikuks juhtida tähelepanu ka 21.10.2020 koostatud kohtueelsele ettekandele (tl 60-62), milles kriminaalhooldaja märgib, et seoses kohtu poolt varasemalt määratud kohustuse – mitte tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid – korduva rikkumisega oli Daniel Sadigov’i suhtes juba 08.09.2020 koostatud kohtule erakorraline ettekanne. Kohtu hinnangul näitab kõik eeltoodu selgelt ka seda, et Daniel Sadigov’i vabastamine taaskord

§ 74

alusel ning tema suhtes elektroonilise valve kohaldamine ei täidaks isiku varasemat käitumist, sh uute kuritegude toimepanemist arvestades oma eesmärki. Seega leiab kohus, et praegusel juhul vastab Daniel Sadigov’i süü suurusele ning eripreventiivsetele eesmärkidele tema karistamine

§ 424lg 2 järgi ettenähtud kuriteo eest 1 aasta pikkuse vangistusega.

Üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt ei tohi isikut siiski karistada suuremas määras, kui on tema süü suurus ega suuremas määras võrreldes sellega, milline karistusmäär avaldaks isikule piisavat eripreventiivset mõju. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendab kohus mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes Daniel Sadigov’ile vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 kohaselt kui süüdlane paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt käesoleva seadustiku § 65 lõikes 2 sätestatule. Kui uus kuritegu pandi toime ettevaatamatusest, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist. Kui uus kuritegu pandi toime tahtlikult, võib kohus uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele

§ 75lõike 2 punktis 9 või 10 sätestatud korras.

Vangistuse täitmisele pööramise korral võib kohus asendada selle üldkasuliku tööga

§-s 69 sätestatud korras.

§ 65

lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, järgides

§ 64lg-tes 2, 4 ja 5 sätestatut.

Sellisel juhul ei tohi liitkaristus ületada karistusliigi ülemmäära. Kuivõrd Daniel Sadigov’i karistati Harju Maakohtu 30.07.2019 otsusega

§ 64

lg 1 alusel moodustatud liitkaristusega 4 aastat vangistust, millest 10 kuud vangistust kuulus kohesele ärakandmisele ning ülejäänud 3 aasta ja 2 kuu pikkust vangistust ei pööratud

§ 74

lg-te 1, 2 ja 3 alusel täitmisele eeldusel, et Daniel Sadigov ei pane 3 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu, tuleb talle moodustada liitkaristus

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 kohaselt järgmiselt: suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust Harju Maakohtu 30.07.2019 otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5791 mõistetud karistuse ärakandmata osa (3 aastat ja 2 kuud vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 3 (kolm) aastat ja 10 (kümme) kuud vangistust. Karistusaja algust arvestab kohus

§ 68

lg 1 tulenevalt alates Daniel Sadigov’i kinnipidamisest, s.o alates 05.10.2020 (tl 19-21, 53-55). Arvestades, et kohus jättis 27.11.2020 kohtu alla andmise määrusega Daniel Sadigov’i suhtes kohaldatud tõkendi vahistamine muutmata kuni kohtulahendini, on ta käesolevas kriminaalasjas eelvangistuses vahi all viibinud katkematult alates 05.10.2020. Kuivõrd Daniel Sadigov’il tuleb kanda reaalset vabadusekaotuslikku karistust, siis on otstarbekas, et ta kannab karistust alates kahtlustatavana kinnipidamisest ilma teda vahepeal vabastamata, mistõttu jätab kohus tõkendi vahistamine muutmata kuni käesoleva kohtuotsuse jõustumiseni. Mis puutub lisakaristuse kohaldamisse, mida obligatoorselt näeb ette

§ 424

lg 2 p 2, siis ka siinkohal arvestab kohus isiku süü suurust, kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning erija üldpreventiivseid eesmärke. Kuivõrd lisakaristus peab mõjuma pigem ühiskonna turvalisust tagavalt ning arvestades, et Daniel Sadigov on narkojoobes mootorsõidukit juhtinud korduvalt, 8

(9)1-20-8463 seega suhtunud hoolimatult liiklusohutusse, on kohtul küllaldane alus eeldada, et ta võib ka edaspidi liiklusalaseid süütegusid toime panna ning olla mootorsõiduki juhina teistele ohtlik. Seega ei pruugi üksnes vangistus Daniel Sadigov’i suhtes eripreventiivseid eesmärke täita, mistõttu on tingimused lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmiseks käesoleval juhul täidetud. Üldpreventsiooni arvestades tuleb ühiskonnale turvatunde tugevdamiseks anda signaal, et taolised ohtlikud juhid kõrvaldatakse liiklusest ka peale vangistuse ärakandmist. Eeltoodu tõttu leiab kohus, et arvestades Daniel Sadigov’i süü suurust ning eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, on proportsionaalne kohaldada talle lisakaristust

§ 50

lg 1 p 1 alusel alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra ning võtab Daniel Sadigov’ilt ära juhtimisõiguse 6 kuuks. Kohus märgib, et vastavalt

§ 55

lg-le 1 laieneb lisakaristus vangistuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale, s.t lisakaristus kehtib 6 kuud pärast Daniel Sadigov’i vanglast vabanemist. III MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Kuivõrd Daniel Sadigov’i esindas lepinguline kaitsja, koosnevad käesoleva kriminaalasja menetluskulud KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses joobe tuvastamisega tekkinud kuludest kogusummas 657 eurot (tl 8-9, 16-17, 70-72) ja KrMS § 175 lg 1 p 9 ette nähtud süüdimõistva kohtuotsusega kaasnevast sundrahast.

§ 424

lg 2 järgi kvalifitseeritav kuritegu on

§ 4lg 3 kohaselt teise astme kuritegu ning Kr

MS § 179 lg 1 p 2 sätestab süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurusena teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Seega tuleb Daniel Sadigov’il kokku menetluskuludena hüvitada 1533 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Kohus arvestab aga asjaolu, et Daniel Sadigov’i võimalused sissetuleku teenimiseks on talle liitkaristusena mõistetud reaalse vangistuse kandmise ajal piiratud ning annab talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõend - vormikaamera videosalvestis DVD-plaadil, mis on lisatud kriminaaltoimiku materjalidele – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ 9

(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.