Obsah (13)

§ 442§ 163§ 657§ 651§ 652§ 654§ 405§ 444§ 230§ 175§ 171§ 174§ 178

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-16164

§ 442lg 8).

5 2-19-16164

1. Kohtule esitatud fotod ja videod tõendavad asjaolu, et pooled kohtusid, arutasid ja leppisid omavahel kokku tööde teostamises ning sellest tuleb järeldada, et poolte vahel sõlmiti suuline töövõtuleping enne tööde tegemist.
2. Järeldus, et tööde maksumuses lepiti kokku tööde üleandmisel, on ekslik ega rajane asjas olevatel tõenditel. Maakohus jättis tähelepanuta hageja selgituse ja tõendid selle kohta, et pooled leppisid tööde maksumuse osas kokku sõiduki üleandmisel enne tööde alustamist, mitte hetkel, kui hageja andis üle sõiduki kostjale.
3. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja nõue ei kuulu rahuldamisele põhjusel, et hageja ei tõendanud nõude sissenõutavaks muutumise eeldusi. Hageja nõue on muutunud sissenõutavaks, kuna tööd on valmis tehtud, kostja on aga alusetult keeldunud tööde vastuvõtmisest. Võlaõigusseaduse üldregulatsiooni kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. Kohtule on esitatud veenvad tõendid, et kokkulepitud tööd olid tehtud.
4. Seda, et tööd olid tehtud, tõendavad järgmised asjaolud ja tõendid: 1) hageja ja kostja vahel sõlmiti 16.04.2019 kohtumisel suuline töövõtuleping, toimunud kohtumisel arutasid pooled töömahtu ja kuidas töö peab olema tehtud; 2) kokkulepitud ja tehtud tööd on loetletud kostjale esitatud arves nr
5. Samuti viitab hageja tehtud tööde loetelule kostjale saadetud e-kirjas ning tehtud tööde loetelu on toodud ka kostja esitatud vastuses; 3) fotol on näha, kuidas auto nägi välja enne seda, kui tööd olid tehtud. Videol, mille tegi kostja, on näha kuidas nägi auto välja enne, samuti kostja selgitas, mida on vaja teha; 4) hageja tegi kokkulepitud tööd ja 17.04.2019 teatas kostjale Viberi teel, et 18.04.2019 kostja võib auto ära võtta; 5) 18.04.2019 kostja tuli kohale ja võttis auto ära tehtud tööga.
6. Asjaolu, et kostja keeldus maksmast, ei ole aluseks, et lugeda tööd mittetehtuks. Kostja võttis auto ning ei nõudnud hagejalt töö ümbertegemist või tegemata töö tegemist. Kostja esitas oma pretensioonid hagejale alles pärast seda, kui hageja saatis nõude tasuda arve. Töö põhjendamatu vastuvõtmata jätmine ei vabasta tellijat töövõtulepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kui juriidilisest isikust tellija keeldub põhjendamatult töö vastuvõtmisest, tuleks pigem lugeda töö vastuvõetuks.
7. Arvel märgitud tasu ei ole pakutud summaga vastavuses põhjusel, et kostja soovis tasuda arve alusel. Kuna tegemist on kahe juriidilise isikuga, siis on ilmselge, et summale lisandub käibemaks, sest käibemaks ei ole hageja tulu. Teenuste summa korrigeeriti kohapeal ning arves toodud summa ilma käibemaksuta tuli 13 euro võrra suurem. See tähendab seda, et summa pakkumuses ei ole oluliselt suurem, summale lisandus käibemaks.
8. Kohus ei võtnud arvesse hageja väiteid viivise osas. Vastavalt poolte vahel kokkulepitule esitati kostjale arve ja kostjale oli selgitatud nii suuliselt kui ka hiljem saadetud nõudekirjas, et kui ta ei tasu arvet, siis arvestatakse viivist iga viivitatud päeva eest. Kostja ei esitanud vastuväiteid viivise osas. Seega kostja aktsepteeris tingimusi.
9. Maakohus jõudis ebaõigele järeldusele, et hageja nõue kahju hüvitamise osas ei ole tõendatud ega põhjendatud. Kostja on rikkunud oma kohustust, jättes esitatud arve täies ulatuses tasumata, mistõttu hageja oli sunnitud pöörduma oma õiguste kaitseks advokaadibüroo CLARUS poole, millega seoses tekkis hagejal varaline kahju 234 eurot (koos käibemaksuga). Hageja pöördus advokaadi poole nõu saamiseks ja eesmärgiga esitada kostja vastu hagi. Asjaolu, et arves ei ole lahti kirjutatud õigusteenuse sisu, ei anna kohtule alust järeldada, et osutatud õigusteenus ei olnud seotud antud vaidlusega. 6 2-19-16164
10. Kohus jättis ebaõigesti menetluskulud täies ulatuses hageja kanda. Asjaolu, et hageja ei nõustunud kostja tehtud kompromissi ettepanekuga, ei anna alust menetluskulude jätmiseks täies ulatuses hageja kanda. Menetlusosaline ei ole kohustatud nõustuma kompromissiga, kui leiab, et temal on põhjendatud ootus nõude rahuldamiseks rohkemas ulatuses, kui on pakutud kompromissiga. Hageja nõuded rahuldati osaliselt, mistõttu oleks pidanud kohaldama

§ 163

lg 1 ning jätma menetluskulud poolte endi kanda või jaotama menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Vastustaja seisukoht

1. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 1 järgi jätta muutmata ja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jätta hageja kanda. 37. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 kohaselt maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata ja jaotas menetluskulud. 38.

§ 652

lg 1 p 1 järgi võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtu poolt tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kui puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus faktiliste asjaolude tuvastamisel menetlusõiguse norme rikkunud. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid, mistõttu neid käesolevas otsuses

§ 654lg 6 järgi ei korrata.

Hageja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud väiteid, mida maakohus on vaidlustatud otsuses piisava põhjalikkusega käsitlenud. 39. Ringkonnakohus märgib, et kuna tegemist on lihtmenetluses menetletava asjaga, siis menetlemisel võib kohus mh

§ 405

lg 1 p 5 järgi kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, mh ka menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all.

§ 444

lg 2 järgi võib kohus hagi lihtmenetluses menetledes piirduda kohtuotsuse põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. 40. Ringkonnakohus ei nõustu apellandi väitega, et maakohus on hinnanud tõendeid ebaõigesti. Maakohus on hinnanud esitatud tõendeid

§ 230

lg-st 1 juhindudes igakülgselt, objektiivselt ja täielikult ning kujundanud esitatud tõenditest oma järeldused. Maakohus selgitas 06.03.2020 kirjas pooltele tõendamist vajavaid asjaolusid. Hagejale selgitas kohus, et tõendada tuleb, milliste tööde tegemises pooled kokku leppisid, hageja poolt lepingule vastavate tööde valmis tegemist, kostja poolt vastuvõtmist või sellest keeldumist, viivise kokkuleppe sõlmimist ja kahjuna käsitletud õigusabikulude seost kostja kohustuse rikkumisega (tl 67–68). Hageja apellatsioonkaebuse kohaselt on ta kõiki eeltoodud asjaolusid tõendanud, kuid kohus on teinud tõenditest ebaõiged järeldused. 7 2-19-16164

1. Pooled leppisid 16.04.2016 kokku tehtavates töödes, mis on tõendatud hagiavaldusele lisatud videosalvestusega, kuid videost ei tulene, milline oli tööde maksumus ja millise kvaliteediga töid pidi hageja tegema. Muid tõendeid 16.04.2019 avaldatud tahteavalduste kohta hageja kohtule esitanud ei ole. Pooled tehtavate tööde koosseisu üle ei vaielnud, kuid vaidlus oli selles, millises hinnas ja kvaliteedis kokku lepiti. VÕS § 641 lg 2 p 2 kohaselt töö ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel töö omaduste kohta ei sobi töö teatud otstarbeks, milleks tellija seda vajab ja mida töövõtja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui tellija võis mõistlikult tugineda töövõtja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki tööd tavaliselt kasutatakse.
2. Töö kvaliteedi kohta saab hagile lisatud videost järeldada, et värvikriimud auto kerel tuli poleerida ja kõrvaldada, esitule ja kere ülemäärane vahe kõrvaldada ning salongis puhastada ja värskendada istmete nahk ja kulunud rool värvida. Kuna poolte vahel ei olnud vaidlust, et remonditöid oli vaja teha seoses auto müümisega, siis tavapäraselt tehakse sellisel juhul tööd kvaliteediga, mis tagavad autole korrektse ja vigastusteta välimuse. Seega oli töö eesmärgiks kõrvaldada nähtavad pisivigastused ja anda autole värske väljanägemine.
3. Tööde hinna kokkuleppe kohta on kostja esitanud pooltevahelise Viberi suhtluse salvestuse, millest nähtub, et hageja teatas kostjale, et töö on tehtud ja auto võib kätte saada. Tööde maksumuseks oli hageja märkinud: rool 60 eurot, juhiistme remont 70 eurot, salongi koristus 35 eurot, naha hooldus 60 eurot, uksemõlgi väljatagumine 65 eurot, bituumenivastane pesu 30 eurot, kere pahteldamine ja värvimine 50 eurot ning esiosa parandus 40 eurot. Hageja avaldas, et tööde maksumus oli 410 eurot ning kostja saab soodustust, misjärel tuleb kostjal tasuda 330 eurot. Eeltoodule on kostja 18.04.2019 vastanud OK (tl 53, tõlge pöördel). Ringkonnakohus märgib, et maakohus on otsuses ebatäpselt märkinud, et hageja teates ei olnud toodud ukse mõlgi kõrvaldamise ja bituumenivastase pesu maksumust. Venekeelses tekstis olid eelviidatud tööde maksumused olemas, kuid dokumendi tõlkes ei olnud neid märgitud. Eeltoodu ei muuda aga otsust ebaõigeks. Kuna Viberi vestluses oli kostja nõustunud hageja hinnapakkumisega, siis on maakohus õigesti sellest lähtunud. Õige on maakohtu otsuses tuvastatu, et hageja poolt kostjale esitatud arvel (tl 4) märgitud üksikute tööde maksumus erineb Viberis loetletud tööde maksumusest.
4. VÕS § 641 lg 1 järgi peab töö vastama lepingutingimustele. Maakohus on hagejale selgitanud, et hageja pidi tõendama, et tööd vastavad kokkuleppele. Hageja esitas hagiavalduse lisana 4-4 video, milles hageja kirjeldab tehtud töid. Videost on näha, et värvikahjustused on lihtsalt üle värvitud, kuid parandused on tehtud viisil, kus eelnev kahjustus (kriimustus või mõlk) on näha. Valmis töö ülevaatuse kohta tehtud videotest, mille kostja esitas 31.01.2020 menetlusdokumendi lisana, nähtub samuti, et kere värviparandused olid tehtud viisil, kus värvikahjustused olid lihtsalt üle värvitud ja kahjustused kumasid pealekantud värvikihist läbi. Samuti on näha, et nahast istmekatted olid määrdunud. Hageja apellatsioonkaebuse väide, et kostja esitatud videod on tehtud enne tööde tegemist, ei ole vastavuses lindistuse tekstiga, kus kirjeldatakse tehtud töö puudusi. 25.05.2019 kostja poolt hagejale saadetud pretensioonis on kostja kirjeldanud, et esitule ja kere vahel oli endiselt ava (tl 7-8, tõlge tl 9-10). Seega ei ole tõendatud, et hageja teostas töid kvaliteediga, mida müügieelsete remonditööde puhul eeldatakse ja milles pooled kokku leppisid.
5. VÕS § 638 järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Pooled ei vaidle, et kostja sai auto kätte 18.04.
6. Sellest, et kostja lahkus autoga hageja juurest, ei saa järeldada, et kostja oleks puudustega töö vastu võtnud. Kostja selgitas, et ta võttis vastu ainult salongi puhastuse ja rooli restaureerimise, mis olid tehtud nõutava kvaliteediga. Apellatsioonkaebuses viitab apellant mh, 8 2-19-16164 et kostja ei teavitanud puudustest töös enne arve saamist. Hageja arve on väljastatud 18.04.2019 ja kostja väitis, et ta fikseeris arve saamisel puudused arvele (tl 54). Hageja ei ole sellele maakohtu menetluses konkreetseid vastuväiteid esitanud.
7. VÕS § 637 lg 3 järgi töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest. Töö peab olema tehtud selleks, et tasunõue muutuks sissenõutavaks, kohase kvaliteediga. Kuna muude tööde kohase kvaliteediga tegemist peale rooli restaureerimise ja salongi puhastuse hageja tõendanud ei ole, siis on maakohus õigesti järeldanud, et kostja oli kohustatud tasuma ainult nende tööde eest. Maakohus on õigesti lähtunud hagi rahuldamisel Viberi vestluses toodud hinnapakkumisest ja apellandi väited ei anna alust teha teistsugust järeldust. Hageja väidet, et allahindluse rakendamine kehtis ainult siis, kui tasutakse kõigi tööde eest, ei kinnita tõendid. Lisaks on hageja ise väljastanud arve, millel oli tasu kõigi tööde eest, kuid sellel allahindlust ei rakendatud. Hageja väide, et summa suurenes käibemaksu võrra seetõttu, et kostja soovis arvet, on samuti jäänud paljasõnaliseks väiteks. VÕS §-s 648 sätestatud tasu vähendamise piirangute esinemist ei ole hageja esile toonud. Hageja ei ole esile toonud, millal ta on teinud kostjale ettepaneku tööde lepingutingimustega vastavusse viimiseks ja kostja oleks sellest keeldunud.
8. Samuti on õige maakohtu poolt viivise nõude rahuldamata jätmine. Hageja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud viivise määras 0,5% päevas.
9. Kahju hüvitamise nõude tõendamiseks on hageja esitanud OÜ Advokaadibüroo Clarus 01.08.2019 arve õigusteenuse osutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja ei ole tõendanud, et ta tasus õigusabiteenuse eest seetõttu, et kostja ei täitnud oma kohustust tasuda tehtud töö eest. Seega polnud kahju hüvitamise eeldus täidetud (VÕS § 127 lg 4). Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja on ise esile toonud, et hageja pöördus õigusabi saamiseks advokaadibüroo Clarus poole eesmärgiga esitada hagi (tl 74), millest saab järeldada, et tegemist või olla menetluskuluga

§ 175lg 1 järgi.

49. Maakohus jättis menetluskulud

§ 163lg 2 järgi hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kostja pakutud kompromissiga.

03.05.2020 menetlusdokumendis pakkus kostja kompromissina 76 euro hüvitamist, millega hageja ei nõustunud.

§ 163lg 2 järgi menetluskulude jaotamine on kohtu kaalutlusotsus.

Ringkonnakohtu arvates ei ole hageja esile toonud asjaolusid, millest saaks järeldada, et maakohus on ebaõigesti menetluskulud jätnud hageja kanda. 50. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb

§ 171lg 1 järgi jätta apellatsiooniastme menetluskulud hageja kanda.

51.

§ 174

lg 1 järgi määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. 52. Kostja esitas 14.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on ta kandnud apellatsiooniastmes menetluskulusid 200 eurot (käibemaksuta), mis moodustub esindajatasust 2 tunni töö eest tunnitasuga 100 eurot (käibemaksuta). Õigusabi seisnes apellatsioonkaebusega tutvumises ja seisukoha koostamises. Hageja sai kostja menetluskulude nimekirja kätte 20.10.2020, kostja kuludele vastuväidet esitanud ei ole. 53.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et 9 2-19-16164 menetluskulude nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja põhjendatud ning kostja lepingulise esindaja õigusabitoiminguteks kulunud aeg on dokumentide sisu ja mahuga kooskõlas. Kolleegium peab kostja juristist esindaja tunnitasu 100 eurot mõistlikuks ja

§ 175lg 1 mõttes põhjendatuks.

Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjale hüvitamisele menetluskulu 200 eurot (2x100). 54.

§ 178

lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 10