← Eesti

2-20-130476/10

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht

  1. detsember 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-130476 Tsiviilasi OÜ Aktiva Finants hagi Vyacheslav Anchikov vastu võla väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
  2. novembri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ Aktiva Finants määruskaebus Menetlusosalised ja nende Määruskaebuse esitaja: OÜ Aktiva Finants (hageja), rk 10746479; lepinguline esindaja Alla Žulinskaja esindajad Puudutatud isik: Vyacheslav Anchikov (kostja), ik XXXXXXXXXXX RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Viru Maakohtu
  4. novembri 2020 määrus.
  5. Saata asi maakohtule menetluse jätkamiseks.
  6. Rahuldada määruskaebus. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD
  7. OÜ Aktiva Finants (edaspidi hageja) esitas Vyacheslav Anchikovi (edaspidi kostja) vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, mille kohaselt võlgnes kostja hagejale laenulepingu alusel põhinõudena 260 eurot ning kõrvalnõuetena 48,53 eurot. Pärnu Maakohus lõpetas
  8. novembri 2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude võlgniku vastu üle Viru Maakohtule, et menetlust jätkata hagimenetluses. Viru Maakohus jättis
  9. novembri 2020 määrusega avalduse käiguta ning andis hagejale tähtaja (14 päeva) täiendava riigilõivu tasumiseks ja avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks. Kohtu nõue toimetati hagejale kätte
  10. novembril
  11. Hageja esitas kohtule tähtaegse hagiavalduse, kuid ei tasunud tähtaegselt täiendavat riigilõivu. Hageja poolt esitatud maksekorralduse kohaselt laekus täiendav riigilõiv suuruses 30 eurot Rahandusministeeriumi kontole
  12. novembril
  13. Hagiavalduse kohaselt oli põhinõude suuruseks 250 eurot ning kõrvalnõuete kogusummaks 70,1 eurot ehk hagihinnaks 320,1 eurot. MAAKOHTU SEISUKOHT
  14. Viru Maakohus jättis
  15. novembri 2020 määrusega hagiavalduse menetlusse võtmata, kuna hageja ei tasunud tähtaegselt nõutud summas riigilõivu. Maksekäsu kiirmenetluse avaldusest selgus, et hageja põhinõude suuruseks on 260 eurot ning kõrvalnõuete suuruseks kokku 48,53 eurot. Sellele lisandub jooksev viivis põhinõudelt suuruses 0,04664% päevas, alates
  16. augustist
  17. Hageja tasus maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 45 eurot. Maakohus määras hagihinnaks 352,79 eurot ehk põhinõude (260 eurot), kõrvalnõuete (48,53 eurot) ning jooksva viivise aasta eest (44,26 eurot) kogusumma. RLS lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 500 eurot tasuda riigilõivu 100 eurot. Hageja ei esitanud kohtule dokumente, millest kohus oleks saanud teavet täiendava riigilõivu tasumise kohta. Seega on hageja tasunud riigilõivu 45 eurot ning pole täitnud kohtu nõuet täiendava riigilõivu tasumise osas. Vastavalt TsMS § 371 lg 1 p-le 10 ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. Kohus leidis, et avalduse menetlusse võtmisest tuleb keelduda, sest hageja ei ole tasunud riigilõivu seaduses sätestatud määras. MÄÄRUSKAEBUS
  18. Hageja esitas Viru Maakohtu
  19. novembri 2020 määruse peale määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule, milles palus tühistada kaevatav määrus, võtta menetlusse hageja hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks ja jätta menetluskulud ringkonnakohtus täies ulatuses kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus on menetlusse võtmisest keeldumisel ületanud diskretsioonipiire. Hageja tasus täiendava riigilõivu suuruses 30 eurot
  20. novembril 2020 ehk tähtaegselt. Asjaolu, et riigilõivu summa ei laekunud Rahandusministeeriumi kontole hagiavalduse esitamise päeval, ei ole alus hagi menetlusse võtmisest keeldumiseks TsMS § 371 mõttes, sest tegemist ei ole menetlust välistava puudusega.
  21. Kostja määruskaebusele ei vastanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tühistada menetlusnormide rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks (TsMS § 667 lg 2 teine lause). Määruskaebus tuleb rahuldada.
  23. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata tuginedes TsMS § 371 lg 1 p-le 10, mille kohaselt ei võta kohus hagiavaldust menetlusse, kui hagiavalduses esitatud nõudelt ei ole tasutud riigilõivu. 2 Määruskaebusest tulenevalt tasus hageja täiendava riigilõivu tähtaegselt ehk
  24. novembril
  25. Riigilõiv laekus Rahandusministeeriumi arvelduskontole alles järgmisel päeval. Ringkonnakohus on seisukohal, et käesolevaga puudus maakohtul hagi menetlusse võtmisest keeldumise alus TsMS § 371 mõttes. See, et makse tegemisel võib raha liikumine võtta aega, on tavapärane. Maakohus oleks pidanud enne määruse tegemist veenduma, kas hagi menetlusse võtmist takistav asjaolu on ära langenud või mitte, st ootama, kuni on kindel, kas täiendav riigilõiv on makstud või mitte.
  26. Maakohus on käesolevas menetluses eksinud hagihinna määramisel. TsMS § 124 lg 1 kohaselt määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. Kohtumäärusest nähtavalt on maakohus võtnud nõutava rahasumma arvutamisel aluseks hageja poolt tehtud maksekäsu kiirmenetluse avalduses esitatud andmed. Hageja ise on hagiavalduses andmeid muutnud ning lähtunud nõude arvutamisel uutest andmetest. Maakohus nõudis hagejalt maksekäsu kiirmenetluse avalduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamist. Ringkonnakohus on seisukohal, et antud juhul pole põhjendatud maakohtu poolt nõude suuruse so hagihinna arvutamine lähtudes maksekäsu kiirmenetluse avalduses toodud andmetest. Hagiavalduses märkis hageja ise teise hagihinna. Eelnevast tulenevalt pidanuks maakohus arvestama hagihinda just hagiavalduse kohaselt ning nõudma täiendava riigilõivu maksmist sellevõrra vähem.
  27. Ringkonnakohus märgib, et hageja tegevus põhjustas maakohtu eksimuse. Nõude suuruse erisus annab paratamatult võimaluse kahtluseks, et hageja märkis teadlikult maksekäsu nõude suuremana, kui on tegelik nõudesumma. /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson Kersti Kerstna-Vaks Andra Pärsimägi 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.