) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht 5. Tallinna Ringkonnakohus leiab, et vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust
lg 1 järgi koosmõjus
§-ga 659 üksnes osas, 2 mille peale on edasi kaevatud. Hageja ei vaidlustanud maakohtu määrust osas, millega kohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja 2 111,81 eurot ja kohustas hagejat maksma sellelt summalt viivist. Vaidlustamata osas on maakohtu määrus
Vastuseks hageja määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on
lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015 määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem. Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on ületanud diskretsioonipiire.
lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele.
lg 8 näeb ette, et kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. Hageja vaidlustas kostja kulusid ringkonnakohtus osaliselt. Maakohus hindas kostja esitatud menetlusdokumente ja vähendas kostja kulusid 29,25 tunnilt 23 tunnini. Maakohus ei rikkunud diskretsioonipiire, kui hindas kostja põhjendatud menetluskulude suuruseks ringkonnakohtus 2 396 eurot (23 tundi x 102 eurot + riigilõiv 50 eurot). Seejuures analüüsis ja arvestas kohus õigesti kostja esindaja toimingute vastavust menetluse käiguga, toimingute ajakuluga ning tasumääraga. Asjaoludest nähtub, et kostja põhjendatud ja vajalikud kulud maakohtus olid 3 151,96 euro (enne protsendi arvutamist) ja ringkonnakohus 2 396 eurot (sh riigilõiv 50 eurot). Seega olid ringkonnakohtukulud väiksemad maakohtu omadest. Maakohus leidis õigesti ka seda, et tasumäära näol 102 eurot tunnis on tegemist tavapärase tunnitasumääraga Eestis õigusteenuse osutamise valdkonnas ja see vastab kohtupraktikale. Maakohus ei rikkunud põhjendamiskohustust ja kontrollis kostja avaldust nõuetekohaselt. Hageja ei toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust maakohtu määruse muutmiseks. Eeltoodust tulenevalt puudub alus maakohtu määruse tühistamiseks. 6.
lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. 7. Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse
(allkirjastatud digitaalselt) 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.