KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtt Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasi Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 26. jaanuar 2021 nr 2-20-10173 V.M.-K. hagi H.K. vastu abielu lahutamiseks hagime

§ 132) kohtunik Kadi Aavik Asja lahendamine Hageja kohtuistung 26.

jaanuar 2021 V.M.-K. (isikukood XXX, XXX; e-post: XXX) Kostja H.K. (isikukood XXX, viibimiskoht XXX; e-post: XXX) RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi.
2. Lahutada V.M.-K. ja H.K. abielu, mis on registreeritud XXX XX.XX.XXXX.
3. Taastada V.M.-K. perekonnanimena pärast abielu lahutamise jõustumist M.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
5. Vabastada V.M.-K. riigilõivu summas 100 eurot riigituludesse tasumise kohustusest.
6. Toimetada kohtuotsuse koopia kätte menetlusosalistele, saata teadmiseks Rahandusministeeriumile ja edastada jõustunud kohtuotsus rahvastikuregistris kande tegemiseks XXX. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse; kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui see taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil (

§ 187lg 6).

ASJAOLUD

1. Hageja esitas kohtule 14.07.2020 hagi abielu lahutamiseks. Hageja soovib abielu lahutada, kuna kostja on kasutanud hageja suhtes korduvalt vägivalda. Hageja märkis, et soovib oma 1 perekonnanimena taastada abielueelse perekonnanime M. Hagiavaldusele on lisatud XXX poolt XX.XX.XXXX väljastatud abielu tõend nr XXX.
2. Hageja kinnitas 26.01.2021 kohtuistungil, et ta jääb esitatud hagi juurde. Kostja märkis kohtuistungil, et võtab hagi õigeks. KOHTU PÕHJENDUSED
3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada.
4. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
5. Pooled kinnitasid kohtuistungil, et on abielu lahutamisega nõus, mistõttu on kohtu hinnangul abielu lahutamine põhjendatud.
6. Hageja märkis hagis, et soovib võtta abielueelse perekonnanime. Nimeseaduse § 11 lg 1 järgi võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime. Abielutunnistuse kohaselt oli hageja V.M.-K. perekonnanimeks enne abiellumist M. Kohus leiab, et vastavalt kostja taotlusele tuleb nimeseaduse § 11 lg 1 alusel hageja abielueelne perekonnanimi otsuse jõustumisel taastada.
7. Vastavalt (

) § 164 lg-le 1 kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud. Kohus jätab menetlusosaliste poolt abielu lahutamisega seotud menetluskulud nende endi kanda. 8. Kohus, hinnanud hageja majanduslikku seisukorda, on 17.08.2020 määrusega andnud hagejale riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks, vabastades hageja täielikult hagi esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu 100 euro tasumisest. 9.

§ 190

lg-test 3 ja 7 tulenevalt on kohus seisukohal, et arvestades hagilises abieluasjas seadusjärgset menetluskulude jaotust, hagi esitamise ja menetlusabi andmise asjaolusid esineb mõjuv põhjus vabastada hageja menetluskulu riigituludesse tasumise kohustusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 2