← Eesti

2-20-7868/19

Obsah (6)§ 100§ 101§ 105§ 116§ 102§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Enely Sepp Otsuse tegemise aeg ja koht 18. jaanuar 2021, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-7868 Tsiviilasi J H hagi J H vastu el

) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida

§ 100

lg-te 1 ja 4 alusel antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette.

§ 101

lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse 21.12.

  1. a määruse nr 115 järgi on alates 01.01.2020 töötasu alammäär 584 eurot kuus, millest ½ on 292 eurot.
  2. Hageja sünnitunnistusest (tl 4) nähtub, et kostja on hageja isa. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise miinimummääras alates 01.02.2020 kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  3. Vaidlust ei ole selle üle, et kostja ei ela hagejaga koos. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Nimetatud normid peavad tagama selle, et elatist nõudev alaealine laps saab lahus elavalt vanemalt vajaliku ülalpidamise. Ka on Riigikohus leidnud, et kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamiseks, täidab ta

§ 100

lg 2 järgi ülalpidamiskohustust lapsele iga kalendrikuu eest ette elatist makstes (vt Riigikohtu 4. detsembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 11).

§ 100

lg-te 1 ja 2 alusel saab laps (lapse õiguste ja huvide kaitseks teda kasvatava hooldusõigusliku vanema esindusel) seda nõuda eelkõige perioodilise rahalise maksena ehk elatisena. Ülalpidamise andmine rahas igakuise ettemaksuna võimaldab elatist lapse heaks kasutaval vanemal arvestada selle summaga kulude planeerimisel. 7. Juhul kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust.

§ 105

lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (

§ 116lg 1).

8. Eelnevast tuleb järeldada, et elatist tuleb maksta regulaarselt alates hetkest, mil vanem ei ela enam lapsega koos. Elatise nõude rahuldamise eelduseks on kohustatud isiku poolne ülalpidamiskohustuse täitmata jätmine ning seaduse mõtte kohaselt on ülalpidamiskohustust rikutud ka juhul, kui makstud elatis ei ole olnud lapse ülalpidamiseks piisav. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud

§-s 99 lg-tes 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.

  1. Hageja nõue on esitatud seadusega ettenähtud elatise suuruse alammääras. Kohus on seisukohal, et sellises määras elatise väljamõistmine tagab alaealise ülalpidamise sellisel määral, mis võimaldab tal normaalselt kasvada ja areneda. Kohtupraktika kohaselt ei ole sellises summas elatise nõudmise korral ka vaja tõendada kulutuste kandmist.
  2. Kostja on palunud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära, tuginedes sellele, et hageja kulud ei ole nii suured, kui on hagis toodud ning kostja kannab osad hageja 3

(8)2-20-7868 kulud vahetult, kuna hageja viibib ühes kuus ca 8-10 päeva kostja juures. Kostja on leidnud ka, et elatise vähendamisel tuleks arvestada, et hagejale makstakse lapsetoetust. 11. Kohus on kostjale selgitanud, et selleks, et J H saaks tugineda sellele, et elatist tuleb välja mõista alla seadusest sätestatud miinimummäära, tuleb tal kohtule näidata, et ta on kas töövõimetu või tema ülalpidamisel on veel lapsi või tõendada muid asjaolusid. Vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäära tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Riigikohus on leidnud lahendis 3-2-1-174-16, et mõjuvate põhjuse loetelu ei ole kinnine loetelu. 12. Esmalt käsitleb kohus hageja põhjendatud vajaduste suurust. Kohtupraktika kohaselt võib üheks aluseks elatise väljamõistmisel alla miinimummäära olla see, kui lapse põhjendatud vajadused on väiksemad, kui kahekordne elatise miinimummäär. Hagis on toodud hageja põhjendatud vajaduste igakuiseks suuruseks 472 eurot ja 29.09.2020 menetlusdokumendis on täpsustatud, et tegelikud kulutused on 553,35 eurot kuus. 12.1 Pooltel puudub kostja vastuse ja eelistungil täpsustatu kohaselt vaidlus järgmiste kulude põhjendatud suuruse osas: eluase 50 eurot, toit 160 eurot, hügieen 10 eurot, riided ja jalanõud 50 eurot ning muu vältimatu kulu 130 eurot. Kuivõrd selles ulatuses summa üle vaidlus puudub, loeb kohus need kulud antud ulatuses tõendatuks ning käsitleb vaid ülejäänud ülalpidamiskulude põhjendatust. 12.2 Hageja transpordikuluna on 29.09.2020 täpsustuses toodud 50 eurot. Hageja selgituse kohaselt saab laps kasutada trennis käimiseks ühistransporti, kuid lisandub ka kütusekulu. Sageli käib ema trennis lapsel järel, kui töölt koju jõuab. Nädalavahetusel käib ema lapsega maal (asub 30km linnast). Ema viib last sünnipäevadele ja toob sealt tagasi. Kostja leiab, et hageja saab kasutada ka trennis käimiseks ühistransporti (treening 3 peatuse kaugusel), mis on hagejale tasuta. Isegi kui hageja ema viib hagejat maale ja tagasi igal nädalavahetusel, siis on see vahemaa kuus 240km ning igasse trenni edasi-tagasi 24km; sellise vahemaa kütusekulu diiselautole saab olla maksimaalselt 25 eurot kuus. Hageja ei viibi igal nädalavahetusel maal. Kostja hinnangul on põhjendatud kütusekulu 15 eurot. Kohus nõustub kostja vastuväidetega. Isegi, kui maakodu külastatakse igal nädalavahetusel, ei ole see üksnes hageja kulu, vaid kuulub jagamisele pereliikmetega. Samuti ei ole hageja välja toonud, et vajalik on lapse liikumine trenni ja tagasi iga kord autoga. Arvestada tuleb, et üldjuhul, sh ka sünnipäevadele liikumisel, on lapsel võimalik kasutada ühistransporti. Kohus loeb põhjendatud transpordikuluks 15 eurot kuus. Kohtu hinnangul on sellega hõlmatud ka mingis ulatuses sõiduki kasutamisega seotud kulu. 4

(8)2-20-7868 12.3 Hageja selgituse kohaselt koosneb hageja sidekulu 63,35 eurot kuus järgmisest: perekonna tele- ja sideteenused, kokku 44,43 eurot, jagatuna kolmele 14,77 eurot. Lisandub lapse enda telefoni maksumus ja mobiilsidearve 48,54 eurot. Kostja leiab, et hageja sidekulu on põhjendamatult suur, põhjendatud kulu on 5 eurot kuus. Hageja telefonikulu sisaldab telefoni järelmaksu kulu, telefoni ostmine ei olnud aga kostjaga kooskõlastatud. Kostja on kahel korral ostnud hagejale mobiiltelefoni, viimati suvel 2019 (summas 220 eurot). Kostja on ka viinud 2019. a telefoni remonti ja tasunud remondikulud 85 eurot. Hageja on esitanud sideteenuse kulu tõendavate dokumentidena maksekorralduse Elisa Teleteenused AS-ile summas 44,43 (selgituse kohaselt kogu pere kasutatav teenus) ning Tele2 Eesti AS-i arve hageja emale summas 48,60 eurot. Selge ei ole, kui kallis oli telefon, mille osamakseid tasutakse ning kui suur on arvest teenuste paketi maksumus. Kohus leiab, et esmavajaduste rahuldamiseks piisab ka, kui soetada mitte kuigi kallis telefon, ca maksumusega 200 eurot. Samuti ei pea lapsel olema kõige kallim teenustepakett. Arvestades summalt 200 eurot järelmaksu osamakse 24 kuu kohta (telefoni mõistlik eluiga), oleks koos teenuse kasutamise tasuga igakuine põhjendatud sidekulu maksimaalselt 14 eurot. Koos hageja osaga kogu pere kasutatavast teleteenusest on sideteenuse igakuine kulu põhjendatud mitte enam, kui 30 euro ulatuses. 12.4 Koolikohustuse kulu on hageja kinnitusel 30 eurot kuus. Lisaks klassirahale ja ekskursioonide kulule on vajalik lapsele osta sügisel koolivorm (püksid 30 eurot, pluus 25 eurot, vest), koolikott, vahetusjalanõud, koolitarbed, dressid. Laps käib kunstiklassis, kus on vajalik soetada pintslid, värvid, korralikud pliiatsid. Kostja leiab, et koolikohustuse kulud on ülepaisutatud. Hageja klassiraha kogutakse aastas 25 eurot, lisanduvad mõned ekskursioonid ja etendused. Põhjendatud kulu on kostja hinnangul kuni 10 eurot kuus, mille eest on võimalik osta kõik õppetegevuseks vajalik. Koolifotode ja jõulukingi raha on vaja maksta vaid kord aastas. Kohus leiab, et üldtuntuks tuleb lugeda asjaolu, et iga uue õppeaasta alguses on vaja osta uued ja puuduolevad töövahendid ning vajadusel tuleb vahendid asendada ka kooliaasta kestel. See ei ole ainult vihikute kulu, kooliks on vajalik soetada lisaks ka kirjutusvahendid, vajadusel kunstitarbed, mall, sirkel, kustutuskumm, koolikott, pinal jne. Hageja on välja toonud, et lapse koolis on koolivorm (tuleb soetada hagejal endal) ning täiendav kulu on ka seonduvalt kunstiklassis õppimisega. Kohus märgib täiendavalt, et iga kord ei ole võimalik kohustuslikku kirjandust laenutada raamatukogust, vahel on seetõttu vajalik osta mõni raamat. Koolis on tavapäraselt vahetusjalatsid. Kehalise kasvatuse riided ja jalanõud on vajalik soetada eraldi nii väli- kui ka sisetingimustes toimuvate treeningute jaoks. Kui lapsel ei ole endal talispordivahendeid, võib nende laenutus kehalise kasvatuse tundide jaoks olla tasuline. Kord aastas toimub pildistamine, tavaliselt ka jõulukinkide jagamine. Samuti toimuvad üldteada asjaoluna koolil teatrikülastused ja muud väljasõidud, ekskursioonid. Tavapäraselt ei ole sellised külastused riigi või kohaliku omavalitsuse poolt tasustatud. Kohus leiab, et põhjendatud kooliga seotud kulu on vähemalt 30 eurot kuus. 12.5 Kostja nõustus hageja algselt toodud tervishoiukuluga 5 eurot kuus. Hageja täpsustas 29.09.2020, et tervishoiukulu on suurem, s.o 10 eurot kuus. Hageja selgitas, et lapsega tuleb käia ka ortodondi juures, mistõttu on tegelik kulu suurem. Kostja leiab, et ortodondi kulu on tõendamata. Kohtu leiab, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendite esitamine. Seetõttu ei olnud vajalik esitada tõendeid ka ortodondi kulu kohta. Kohus leiab, et ortodondi teenuste kasutamine on laste puhul tavapärane ja puudub alus eeldada, et väited ortodondi vajaduse 5
(8)2-20-7868 kohta ei vasta tõele. Laste hambaravi on küll tasuta (tasuda tuleb vaid igal külastusel visiiditasu 5 eurot), kuid ortodondi teenus ei ole enamasti tasuta. Kohus leiab, et tervishoiukulu 10 eurot kuus on igati mõistlik ja põhjendatud. Üldtuntud asjaoluna moodustavad selle kulu tavapärane vitamiinide ja mineraalainete, samuti hooajaliste haiguste vms ravimite kulu. 12.6 Lähtudes hageja poolt välja toodud keskmisest ühe kuu kulust ning kohtupraktikas mõistlikuks peetud kulude suurusest, peab kohus hageja igakuised kulutusi põhjendatuks vähemalt summas 485 eurot kuus, mis on väiksem, kui kahekordne seadusjärgne miinimummäär (praegu 584 eurot). Seega esineb alus mõista elatis välja alla miinimummäära tulenevalt lapse vajaduste mittevastavusest elatusmiinimumile.
  1. Kostja ei ole tuginenud võimatusele teenida piisavat sissetulekut, et anda ülalpidamist miinimummääras. Kostja on tuginenud sellele, et hageja viibib iga kuu ca 8-10 päeva kostja juures. Kostja vastavad väited suhtlemise kohta väidetud määras ei ole tõendamist leidnud. Samas puudub vaidlus selles, et hageja vahetevahel isa juures viibib. Riigikohus on
  2. juuni
  3. a otsuses nr 3-2-1-35-17 (p 23) leidnud, et kohtul tuleb elatist välja mõistes arvestada ka asjaolu, et lahus elav vanem täidab eelduslikult vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast, sh kui lapsel on vahelduv elukoht, võib tekkida olukord, kus mõlemad vanemad täidavad vahetult ülalpidamiskohustust piisavalt ning elatist ei tulegi välja mõista. Asjaolu, et lahuselav vanem kannab ajal, mil laps on tema juures, kulud lapsele vahetult, tuleb arvestada aga ka juhul, kui lapsel ei ole vahelduvat elukohta või kui laps ei viibi olulist osa ajast lahuselava vanema juures (vt Riigikohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 12;
  6. märtsi
  7. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 11). Kostja ei ole välja toonud, kui suured on tema kulud seonduvalt hageja vahetu ülalpidamisega. Kostja on taotlenud, et kohus arvestaks kostja poolt ülalpidamiseks hagejale vähemalt 7 ööpäeval kuus kantavad söögikulud ja proportsionaalselt ka eluasemekulud. Kohtul puudub võimalus tuvastada, millised on kostja konkreetsed kulud, mida kostja hagejaga suhtlemisega seonduvalt kannab, samuti puudub kohtul teadmine, millise arvu päevi hageja tegelikkuses iga kuu kostja juures viibib- välja on toodud, et kindel suhtluskord puudub ning vahel ei kohtu isa ja laps kuu aega. Seega ei saa kohus kostjalt väljamõistetavat elatist mingi konkreetse summa võrra vähendada.
  8. Kostja on tuginenud ka sellele, et hageja kulud on osaliselt kaetud riigi makstava lapsetoetusega. Riigikohus on
  9. märtsi
  10. a lahendis nr 3-2-1-174-16 leidnud, et kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud riiklike peretoetustega, arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega, nt vanemate halva varalise seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 kohaselt on lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta
  11. aastal igakuiselt 60 eurot. Kohtu hinnangul esinevad asjaolud, mis annavad koostoimes aluse elatise vähendamiseks alla miinimummäära

§ 102lg 2 alusel ning arvestamaks hagejale makstava lapsetoetusega.

Nendeks asjaoludeks on nii see, et hageja põhjendatud igakuised kulutused on ca 485 eurot kuus, samuti see, et laps viibib pea iga kuu vähemalt mingi aja isa juures. Kostja kannab lisaks väljamõistetavale elatisele ka ise igakuiselt kulutusi vahetult. Samuti on hageja vanemad kokkuleppel varasemalt leidnud, et 200 euro suuruse elatise tasumine on hageja jaoks piisav. 6

(8)2-20-7868 Kohtu ette ei ole toodud asjaolusid, mille põhjal oleks alust arvata, et alates aastast 2020 on lapse ülalpidamiskulud olulisel määral suurenenud. Lähtudes hageja põhjendatud kulutuste suurusest ning sellest, et kostja peab kandma poole lapse ülalpidamiskuludest, samuti arvestades hagejale makstavat lapsetoetust, on põhjendatud vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära ning määrata elatise suuruseks (48560/2) 212,50 eurot kuus. Kuivõrd puudub vaidlus selles, et kostja on tasunud alates veebruarist 2020 elatist kokku üksnes 400 eurot, on ta hageja ülalpidamiskohustust osaliselt rikkunud ning esineb alus elatise hagi osaliseks rahuldamiseks. 15. Hageja on taotlenud elatise väljamõistmist ajavahemiku 01.02.2020-28.05.2020 eest tagasiulatuvalt seadusjärgses miinimummääras.

§ 108

järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel on vaidlus selles, millises ulatuses on kostja hagejat selles ajavahemikus ülal pidanud. Vaidlus puudub selles, et vanemate omavahelise kokkuleppe kohaselt tuli kostjal tasuda elatist 200 eurot kuus. Hageja kinnitusel tasus kostja vanemate kokkuleppe alusel elatist 200 eurot kuus kuu viimasel päeval. 28.02.2020 makse tegi kostja hilinemisega, s.o tasudes 01.06.2020 elatise 400 eurot. Arvestades, et elatis tuleb

§ 100lg 4 kohaselt tasuda ette, võib kohtu hinnangul järeldada, et veebruari 2020.

a eest oli kokkuleppeline elatis juba tasutud ning 28.02.2020 tuli tasuda märtsi

  1. a elatis. Seega saab elatise nõue olla põhjendatud alates 01.03.2020 ning kohus jätab tagasiulatuva nõude ajavahemiku 01.02.2020-29.02.202 eest rahuldamata. Hageja kinnitusel on kostja tasunud alates 01.03.2020 elatist vaid 400 eurot. Kostja väitel on ta tasunud 600 eurot, kuid vastavaid tõendeid esitatud ei ole. Seega loeb kohus tõendatuks, et elatise väljamõistmisel tuleb arvestada kostja poolt tasutud elatisega summas 400 eurot.
  2. Kostja on esitanud tõendeid, millega kostja on soovinud tõendada lapsele ülalpidamise andmist, s.o rõivad ja jalanõud kogusummas 82,70 eurot (tl 45), Apple kell 150 eurot (tl 58), trikiratas 135 eurot (tl 59). Kohus märgib, et kahe viimase tõendi näol ei ole tegemist kuigi usaldusväärse tõendiga. Kohus ei arvesta neid summasid elatise väljamõistmisel siiski põhjusel, et tegemist ei ole esmavajaduste rahuldamisega, vaid taolise kinkega, mida vanem võib küll endale soovi korral lubada, aga mille arvelt ei tohiks jätta andmata hagejale ülalpidamist esmavajaduste katteks. Kohus arvestab elatise väljamõistmisel seega vaid rõivaste ja jalanõude kuluga 82,70 eurot. Arvestades toodud suurusi (jalanumber 5Y, rõivaste suurus S ja M), puudub kohtul alus kahelda selles, et tegemist on tol hetkel 10-aastasele hagejale soetatud esemetega. Kokkuvõtlikult peab kohus tagasiulatuva elatise perioodil tõendatuks kostja poolt vaid rõivaste ja jalanõude soetamise euro kulu 82,70 euro kandmist. Kohus leiab, et kostja on selles osas andnud hagejale ülalpidamist vahetult. Kohus peab võimalikuks arvestada sellega tagasiulatuva elatise väljamõistmisel ning rahuldab tagasiulatuva elatise nõude, arvestades ajavahemikku 01.03.2020-28.05.2020 ja elatise määra 212,50 eurot kuus, samuti kostja poolt juba tasutud 400 eurot, summas (616,94-82,70-400) 134,24 eurot.
  3. Kokkuvõtlikult leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja tagasiulatuva elatise ajaperioodi 01.03.2020-28.05.2020 eest kogusummas 134,24 eurot ning alates 29.05.2020 elatise 212,50 eurot kuus kuni hageja täisealiseks saamiseni.
  4. Hageja on taotlenud tunnistada kohtulahend viivitamata täidetavaks hädavajalikus ulatuses, s.o vähemalt 200 euro ulatuses kuus. TsMS § 468 lg 3 järgi tunnistab kohus hageja taotlusel elatise väljamõistmise otsuse või kehavigastusega või muu tervisekahjustusega tekitatud kahju 7

(8)2-20-7868 hüvitamise otsuse viivitamata täidetavaks hagejale hädavajalikus ulatuses. Kostja ei ole vastuväiteid esitanud. Kohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Arvestades seda, et vanemate kokkuleppe alusel on elatise summa olnud varasemalt 200 eurot kuus, võib eeldada, et just selles ulatuses on elatise tasumine hageja jaoks hädavajalik. Kohus rahuldab taotluse. Menetluskulude jaotus
  1. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
  2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Hagi rahuldati osaliselt, s.o ca 73% ulatuses (arvestades nõutud elatise 292 euro ja välja mõistetud elatise 212,50 euro proportsiooni). Kohus jätab menetluskulud 73% ulatuses kostja ning 27% ulatuses hageja kanda.
  3. Mõlema pooled on taotlenud menetluskulude väljamõistmist. Kummagi poole menetluskulud on kohtu hinnangul põhjendatud kogu ulatuses nii ajakulu kui ka tunnihinna osas. Hageja põhjendatud menetluskulu on 1512 eurot, millest kostjal tuleb vastavalt menetluskulude jaotusele kanda (73% 1512-st) 1103,76 eurot. Kostja põhjendatud menetluskulu on 320 eurot ning vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb hagejal kanda kostja menetluskulud (27% 320-st) 86,40 eurot.
  4. TsMS § 445 lg 1 kohaselt, kui pooled esitavad menetluses teineteise vastu tasaarvestatavad nõuded ja kohus mõlema poole nõuded täielikult või osaliselt rahuldab, tasaarvestatakse kohtuotsuse resolutsioonis poolte nõuded rahuldatud osas. Lähtudes eeltoodust määrab kohus tasaarvestada hageja ja kostja vastastikused käesoleva kohtuotsuse alusel välja mõistetavad menetluskulud ning tasaarvestuse tulemusel mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas (1103,76 – 86,40) 1017,36 eurot.
  5. Kohus selgitab pooltele, et kuni lahendi jõustumiseni on neil võimalik sõlmida elatise tasumiseks kompromiss. Sellisel juhul saab kohus lahendi tühistada ning kinnitada poolte vahel sõlmitud kompromissi. /allkirjastatud digitaalselt/ Enely Sepp kohtunik 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.