KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 10. veebruar 2021, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3859 Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungi sekretär Tõlk Kaie Kas

§ 76lg 4,5 alusel määrata Sergei Siltšenkole katseaeg kestusega kuus

§ 78

p 2 järgi hakkab üldine katseaeg kulgema käesoleva kohtumääruse jõustumisest alates. 4.

§ 76lg 5 alusel allutada Sergei Siltšenko käitumiskontrollile kuueks

§ 75

lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja –kohustusi:  elama kohtu poolt määratud alalises elukohas – xxx  ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 

5. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;  saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2, 21, 4, 5, , 8 alusel määrata Sergei Siltšenkole käitumiskontrolli ajaks järgmised lisakohustused:  mitte tarvitama alkoholi;  mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;  otsima endale töökoha või võtta ennast arvele Töötukassas 1 nädala jooksul peale vanglast vabanemist;  olles andnud selleks eelneva nõusoleku, alluma sõltuvusravile programmis Kainem ja tervem Eesti ja läbima selle  osalema liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. Määrata Sergei Siltšenko katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Määrus Sergei Siltšenko suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale. Määrus edastada Tartu vanglale, prokurörile ning kinnipeetavale. Vabastada süüdimõistetu Sergei Siltšenko karistuse kandmiselt peale käesoleva kohtumääruse jõustumist. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. KOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD Sergei Siltšenko on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 04.06.2020 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-3859

§ 424

lg 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust, millest arvestati maha kahtlustatavana kinnipidamise aeg 2 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti vangistus 11 kuud 28 päeva. Karistuse kandmise alguseks loeti isiku karistuse kandmisele ilmumist, s.o. 20.07.2020. 11.01.2021 on Tartu Vangla Tartu Maakohtule edastanud Sergei Siltšenko isikliku toimiku otsustamaks isiku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Tartu vangla toetab Tartu Vangla Sergei Siltšenko vanglast ennetähtaega tingimisi vabastamist. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Süüdimõistetu selgitas kohtule, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Sergei Siltšenko tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Sergei Siltšenko tingimisi ennetähtaegseks vabastamise kohta, nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja toetab ennetähtaegset vabastamist. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Sergei Siltšenko vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on põhjendatud. Sergei Siltšenko kannab käesolevalt karistust teise astme kuritegude toimepanemise eest ning

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1/2 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Kohtuistungi toimumise ajaks on S.Siltšenko temale mõistetud karistusajast ära kandnud pisut üle 6 kuu, so üle 1/2 mõistetud karistusajast. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Ainuüksi formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 3-1-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Vabanedes asuks kinnipeetav vangla iseloomustusest ning enda kinnitusest tulenevalt elama aadressil xxx, mille omanik süüdlane ise ka on. Kommunaalkulude eest on hoolitsetud ja võlgnevused puuduvad. Tegemist on kahetoaline kõigi mugavustega korteriga, milles asub elama üksinda. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Distsiplinaarkaristused isikul puuduvad, käitumine rahuldav. Seega võib loota, et S.Siltšenko suudab ka vabaduses kehtestatud korrast kinni pidada. Murettekitav on siiski isiku suhtumine õiguskorda, sest paraku unustab vabaduses kiiresti antud lubadused ning motivatsioon muutuda on valdavalt väline. Vangistusasutus märgib, et karistatud on S.Siltšenkot 10 aasta jooksul samalaadse süüteo toimepanemise eest suisa 5 korral, mis näitab, et ta on impulsiivne, tagajärgedega mittearvestav, teistega (liikluses) hoolimatu ja mittearvestav. Eelmiste karistuste jooksul on läbitud sotsiaalprogramm Eluviisitreening ja Kainem ja tervem Eesti, kuid nende mõju on olnud vähene. Isik ei teadvusta selgelt, et muutus peab alguse saama temast endast ning professionaalid saavad pakkuda vaid toetust ja abi alkoholist (ja ka teistest joovastitest) loobumise teekonnal. Samuti peaks kinnipeetav mõistma, et sõltlane on sõltlane elu lõpuni ning vaid täielik loobumine välistab libastumise. Kohtu hinnangul vajab kinnipeetavjätkuvalt professionaalset meditsiinilist abi ja nõustamist alkoholi sõltuvusest vabanemiseks ning tagasilangemise ennetamiseks, aga ka erialast tulenevalt professionaalse stressi ja läbipõlemise vältimiseks. Seetõttu ongi äärmiselt oluline, et ennetähtaegsel vabanemisel allutada kinnipeetav taaskord sõltuvusravile programmi Kainem ja tervem Eesti läbimiseks kohtuistungil antud nõusoleku alusel. Lisaks tuleb tal katseaja jooksul osaleda liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis, milline toetaks õiguskuuleka eluviisi harrastamise harjumusi ning õpetaks arvestama kaasliiklejatega. Süüdlane peab mõistma, et ühiskonnas kehtivad reeglid on eranditult täitmiseks kõigile. Sergei Siltšenko istungil antud ütlustest nähtub siiski, et ta soovib tulevikus alkoholist täielikult loobuda, kuna ei taha enam kunagi vanglasse tagasi tulla. Kohtule nähtub kinnipeetava ütlustest ning ka valdavast käitumisest vangistuse jooksul, et isik on teadvustanud endale probleemi ning mõistab, et eduka edasise toimetuleku seisukohalt on oluline loobuda alkoholi tarvitamisest, samuti vähendada töist stressi ning ohumärkide ilmnemisel otsida professionaalset abi. Kinnipeetava kasuks räägib ka garanteeritud töökoht xxx, puuduvad võlgnevused ning seegi, et esialgse toimetuleku tagab vabanemisfondis olev xxx€. Seadusekuulekal teel aitab kinnipeetaval püsida ka toetav lähivõrgustik, kelleks peab endist abikaasat ja lapsi. Lahutas abielu, mis oli kestnud üle 20 aasta, jaanuaris xxxx. Naine koos lastega kolis elama mujale. Suhted on pigem positiivsed, lahku mindi rahumeelselt. Lisaks ka oma ema, isa ja noorem vend, kellega suhtleb tihedalt. Omavahelisi suhteid hindab heaks. Vangistuses on lähedased teda igati toetanud ning suheldud on koroonaviiruse tõttu kirja/telefoni teel. Kinnipeetavat iseloomustav materjal on üldjoontes positiivne, tema ütlustest ja käitumisest nähtub, et ta siiski soovib edaspidi elada seadusekuulekalt ning ilma alkoholita ja ka narkootikumideta/psühhotroopsete aineteta ja pigem olla ühiskonnale kasulik ise koormaks olemise asemel. Seega on põhjendatud anda Sergei Siltšenkole võimalus tõestada kohtule ja iseendale, et edaspidi elab ta seadusekuulekalt. Ennetähtaegse vabastamisega kaasnev kriminaalhooldusele allutamine annaks tema edaspidisel mõjutamisel seaduskuulekusele rohkem tulemusi kui karistuse täielik ärakandmine kinnipidamiskohas.

§ 76

lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. Lisaks aitab uute kuritegude toimepanemise riski maandada ja süüdimõistetut distsiplineerida temale katseajaks vajalike lisakohustuste määramine, millega isik oli nõus ning mida hindas jõukohaseks. Isik on teadlik, et ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik