KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2021, Valga kohtumaja Täitmiskohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Tõlk - Prokurör Meelis Juursoo (

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja mõisteti talle karistuseks 3 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Erki Rentnikule mõistetud karistust Tallinna Ringkonnakohtu 23.04.2019.a otsusega nr 1-18-3542 mõistetud karistuse ärakandmata osa, so 1 aasta 5 kuu ja 7 päeva vangistuse võrra ning mõisteti Erki Rentnikule liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 1 aasta 8 kuud ja 7 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvestati alates kohtuotsuse kuulutamisest, so alates 03.07.2020.a. 11.12.2020 esitas Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vabanemist tingimisi enne tähtaega. KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Kinnipeetav avaldas, et soovib ennetähtaegset vabastamist. Prokurör on edastanud kohtunikule lähtudes KrMS § 432 lg 33 oma seisukoha elektrooniliselt ning teatanud, et ta ei soovi võtta osa Erki Rentnik tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Erki Rentnik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu, tutvunud prokuröri arvamusega ning Tartu Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Erki Rentniku vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Erki Rentnik kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt 1\3 mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtuistungi toimumise ajaks on Erki Rentnik temale mõistetud vangistusest ära kandnud 8 kuud, seega vähemalt 1\3 karistusajast ja see ületab 4 kuud. Seega on

§-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Üksnes formaalsete aluste täidetus ei tingi inimese vanglast vabastamist, sest seaduses märgitud tähtaja saabumine ei anna süüdlasele subjektiivset õigust enne tähtaega vabaneda (RKKKm 31-1-59-14, p 8). Nimelt eeldab kinnipeetava vabastamine ka materiaalsete aluste täidetust:

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus inimese katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kriminaalhooldusametniku arvamusest ning isiku kinnitusest selgub, et vabanemise korral on kinnipeetaval kavas elama asuda aadressil xxx. Tegemist on kinnipeetava isale kuuluva eramajaga, kus elavad kinnipeetava vanemad ja tema vend. 05.11.2020 kriminaalhooldusametniku poolt teostatud elukohakontrolli käigus sedastati, et elukoht vastab elektroonilise valve tingimustele. Seega on isikul kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Tulenevalt vangistusseaduse (VangS) § 6 lg-st 1 on vangistuse eesmärk kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele ja õiguskorra kaitsmine. Seega on vangistus oma sihi saavutanud ning põhjendatud on isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. Viimati nimetatud seisukohta on kinnitanud ka Riigikohus

1. aprilli 2017.a. kohtumääruses asjas nr 3-1-1-12-
2. See aga tähendab, et ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb prognoosida ennekõike just uute kuritegude aset leidmise tõenäosust. Isiku puhul saab positiivsena välja tuua:  soov leida tulevikus töö;  osalemine vangla majandustöödel;  rehabiliteerivate töövihikute täitmine. Kohtu hinnangul on siiski Erki Rentniku puhul retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge ning eelnimetatud vabastamist toetavad asjaolud ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. Kohtupraktikas on selgitatud, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Süüdlast on kriminaalkorras karistatud viiel korral. Käesolevat karistust kannab isik kehalise väärkohtlemise eest, mille ta pani toime vangistuses olles. Varasemalt on isikut karistatud samuti kehalise väärkohtlemise eest, aga ka joobes juhtimise, varguse, asja omavolilise kasutamise, kelmuse, teise isiku identiteedi ebaseaduslik kasutamise, sõiduki juhtimisõiguseta süstemaatilise juhtimise eest. Kuritegude soodusteguriks on vangla poolt hinnatud kehva probleemide lahendamise oskust, impulsiivsust, alkoholi kuritarvitamist, materiaalse kasu teenimise soovi ning grupimõju. Vägivaldsuse aste on säilinud. Kõik see aga kõneleb temast lähtuvast arvestatavast ja seejuures raskesti prognoositavast ohust. Ehkki kinnipeetaval on olemas toetavad lähedased, kelle juurde plaanib isik vabanemisjärgselt ka elama asuda, olid nad olemas varemgi, enne kuritegude sooritamist, kuid ei suutnud avaldada isikule piisavat mõju õigusrikkumiste toimepanemisest hoidumiseks. Isikul puudub vabanedes ka garanteeritud töökoht. Tasumata võlanõudeid on tal 09.12.2020 seisuga aga 14599,50 eurot. Arvestades isikul lasuvate nõuete suurust, on olemas ka tõenäosus, et isik võib asuda ennast elatama kriminaalsel teel, sest isik on varemgi toime pannud kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil. Olgugi et kinnipeetav on vangistuse jooksul osalenud majandustöödel, on ta varem elatunud peamiselt mitteametlikust tööst ning tema tööstaaž on olnud katkendlik, sestap puudub kohtul veendumus isiku väljakujunenud tööharjumusest. Süüdlase puhul on tõsiseks probleemkohaks alkohol. Nii nähtub süüdlase kohta esitatud iseloomustusest, et alustas ta alkoholitarvitamist juba 12-aastaselt. Isikul on korduvalt esinenud joomatsükleid. Korduvalt on toime pannud alkoholijoobes kuritegusid ning rikkunud kriminaalhoolduse keskel alkoholi tarvitamise keeldu. Ehkki isik teadvustab alkoholi negatiivset mõju tema tervisele ning konfliktidesse sattumise suurt riski, on sellegipoolest alamotiveerituse tõttu lõpetatud näiteks sotsiaalprogrammi Jõud muutuda. Ka Eluviisitreeningu programmis osalemiseks on puudunud motivatsioon. See aga omakorda viitab ükskõiksusele probleemi tõsidusse. Ka kokkupuuted narkootikumidega väärivad teatavat tähelepanu. Ehkki puuduvad andmed, et kinnipeetav oleks uimastisõltuvusest tingituna toime pannud kuritegusid ja nüüdseks on isik ise seisukohal, et on käesolevalt loobunud narkootikumide tarvitamisest ning sõltuvus on kadunud, on ta sellegipoolest varasemalt olnud tarvitaja. Samuti on isikul diagnoositud xxx. Niisamuti nagu alkoholiga, on ka narkootikumidega kaasnevatesse probleemidesse suhtumine kinnipeetava poolt paraku leige. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Just läbi vangistatu õiguspärase käitumise vangistuse jooksul saab kohus hinnata isiku õiguskuulekusele orienteeritust. Kinnipeetava käitumine pole olnud korrektne. Nii nähtub kohtule esitatud materjalidest, et vangistusasutuse taotluse kohtusse saabumise ajal oli Erki Rentnikul kehtiv distsiplinaarkaristus. Isik on korduvalt jätnud pooleli vangistuses ettenähtud tegevusi. Selline olukord viitab motivatsioonipuudusele ning suurele tõenäosusele, et vabanedes jätkub ühiskonnas kehtestatud reeglite ja normide painutamine ning kohandamine oma tahte saavutamiseks. See aga loob jätkuva ohu uute kuritegude toimepanemiseks. Kohtu hinnangul on alarmeeriv, et hoolimata korduvatest karistustest, on kinnipeetav uuesti toime pannud kehalise väärkohtlemise ning seda vanglas kui kontrollitud keskkonnas. Seesugune käitumine inditseerib isiku jätkuvat impulsiivsust ja sellest tuleneva ohu realiseerumise kõrget riski. Suutmatust vabaduses kehtivast korrast kinni pidada illustreerib omakorda asjaolu, et Erki Rentnik on varasemaltki käest lasknud võimalusi kanda karistust tingimisi. Vangla materjalidest nähtub, et isik on kriminaalhooldusel olnud kolmel korral ning kõikidel kordadel on esinenud probleeme kontrollnõuete täitmisega. Veelgi enam, Erki Rentnik on varasemal katseajal toime pannud lisaks väärtegudele ka kuriteo, esinenud on probleeme alkoholiga ning registreerimiskohustuse täitmisega. Olles korduvalt karistatud ja näidanud oma tegevusega suutmatust elustiili muuta, puudub kohtul igasugune veendumus, et seekordne kriminaalhooldus võiks õnnestuda. Pigem annab see aluse tõdeda jätkuvalt kõrgest retsidiivsusohtust. Samuti ei nähtu vangla iseloomustusest ega süüdlase ütlustest, millised on need motiveerivad pidepunktid, mille nimel vabaduses eriliselt pingutada ning mis võiks hoida uute kuritegude toimepanemisest. Kohus, arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis, on seisukohal, et Erki Rentniku tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest ei ole põhjendatud. Isiku vabastamine käesoleval ajal oleks ennatlik. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov täitmiskohtunik