lg 2, § 4231 ja § 329 järgi lühimenetluses Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu
9.11.2019 episoodis
lg 2 ja
järgi.
lg 1 järgi mõisteti karistuseks 2 aastat ja 6 kuud vangistust.
järgi ja mõisteti karistuseks vangistus 6 kuud.
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja karistuseks mõisteti kaks aastat vangistust.
lg 8 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 6.03.2018 kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta 3 kuud, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 3 aastat 3 kuud vangistust.
lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg 09.11-10.11.2019 ja 12.11-14.11.2019 s.o 5 päeva karistusaja hulka. Karistusaja alguseks loeti 31.10.2020, millest alates kuulub kandmisele 3 aastat 2 kuud ja 25 päeva vangistust. Tõkend vahistamine jäeti muutmata R. Niinelt mõisteti välja KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära, s.o 876 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 3,4 alusel ekspertiisikulud 253 eurot ja kaitsetasu 751.20 eurot riigituludesse. R. Niinet kohustati tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsjatasu ja ekspertiisikulud 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 156,68 eurot. Rene Niine mõisteti
järgi süüdi selles, et tema, olles 6.03.2018 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 alusel vangistusega 2 aastat 26 päeva koos lisakaristuse – juhtimisõiguse äravõtmisega – 1 aastaks ning olles 20.11.2018 vabanenud karistuse kandmisest ennetähtaegselt, hoidis teadlikult kõrvale 06.03.2018 Harju Maakohtu kohtuotsusega mõistetud ja täitmisele pööratud
sätestatud lisakaristuse (sõiduki juhtimise õiguse äravõtmine kuni 19.11.2019) täitmisest ning • 3.09.2019 kella 20.47 ajal omamata juhtimisõigust juhtis Tallinnas Sõle tänavalt kuni Paldiski mnt 52 asuva majani mootorsõidukit Ford S -MAX registreerimismärgiga XXXXXX, • 9.11.2019 kella 18.20 ajal omamata juhtimisõigust juhtis Tallinnas Tammsaare tee 80 asuva maja juures mootorsõidukit Ford S-MAX registreerimismärgiga YYYYYY ja • 12.11.2019 kella 14.28 ajal omamata juhtimisõigust juhtis Tallinnas Vabaduse pst 18 asuva maja juures mootorsõidukit Ford S-MAX registreerimismärgiga YYYYYY. Rene Niine mõisteti
järgi süüdi selles, et tema, olles 3.09.2019, 9.11.2019, 12.11.2019 juhtinud mootorsõidukit omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, uuesti, omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust juhtis 31.10.2020 kella 17.54 Tallinnas Narva mnt 13 asuva maja juurest Jõe tänava suunas mootorsõidukit Chrysler Grand Voyager registreerimismärgiga GGGGGG. Rene Niine mõisteti
lg 2 ja § 329 järgi süüdi selles, et tema, olles 6.03.2018 karistatud Harju Maakohtu poolt
lg 2 alusel, juhtis tahtlikult 9.11.2019 kella 18.20 ajal Tallinnas Tammsaare tee 80 asuva maja juures mootorsõidukit Ford S-MAX registreerimismärgiga YYYYYY, olles joobeseisundis (narkojoove kokaiinist, GHB › 1000 μg/ml ja zopikloonist) ja omamata seejuures juhtimisõigust. APELLATSIOONI JA MÄÄRUSKAEBUSE SISU: 2 Süüdistatav leiab esitatud apellatsioonis, et temale mõistetud karistus on liialt karm, pole arvestatud kõiki asjaolusid ja karistus ei täida eesmärke. Ka on kohus teinud tema poolt öeldust vale järelduse. Maakohtu otsuses on öeldud, et tema kasutas arsti ettekirjutuseta psühhotroopseid aineid. Tegelikult aga oli Innovane, mis sisaldab psühhotroopset ainet zopikloon, temale arsti poolt välja kirjutatud. Tal ei olnud võimalik sellekohaseid tõendeid kohtule esitada. Maakohtu otsuses on öeldud, et tema oli kohtuistungil öelnud, et tal on paar tuhat eurot tasumata trahve. Tegelikul see nii ei ole. Temal on trahvid tasutud ja vastavad dokumendid ka esitatud. Kohtuistungil ta tegelikult ütles, et muuliigilisi nõudeid on tal 2000-3000. Kuna see kohtu väide on otsuses välja toodud, kui argument, et teda ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, siis tegelikult saab temale mõne episoodi eest mõista ka rahalise karistuse. Süüdistatav heidab maakohtule ette, et kohus ei ole karistuse mõistmisel süvenenud nendesse põhjustesse, miks ta kuriteod toime pani. Tegelikult vajab ta sõltuvusravi, mitte ranget vanglakaristust. Käeolevaks ajaks on ta läbinud sõltuvusravi Confido kliinikus. Käis ka ravil MTÜ-s Elulootus. Ta ei nõustu kohtu väitega, et ta on kriminaalhooldusele ebasobiv isik. Iseloomustus toimikus kinnitab seda. Osad episoodid on aastatagused ja kohtusse jõudsid tänu 31.10.2020 episoodile. Elas aasta aega väga suure psüühhilise pinge all seoses teadmatusega. Rõhutab ka seda, et prokurör taotles temale tunduvalt lühemat karistust. Mõistetud pikaajalise karistusega kaotab ta töökoha, elukaaslase toetuse ja mõttetuks muutub ka pikaajaline ravi. Pakub välja omapoolse karistusmudeli, mille alusel oleks kuritegude kogumi eest mõistetud liitkaristus 1 aasta ja 5 kuud, millele liidetakse 1 aasta ja 3 kuud, millest 5 päeva arvatakse maha ja lõplik karistus oleks 2 aastat 7 kuud ja 25 päeva. Sellest karistusest tuleks kohe ära kanda reaalselt 8 kuud, 10 kuud oleks vajalik kanda elektroonilise valve all ja ülejäänud 1 aasta 1 kuu ja 25 päeva tingimisi. Lisaks peaks olema kohustus osaleda MTÜ Elulootus sõltuvusravis. Teise alternatiivina palub asendada vangistus sõltuvusraviga. Viljandi Haiglas on ravi pikkuseks 6-9 kuud. Süüdistatav on esitanud ka määruskaebuse, milles palub menetluskulude ajatamist e anda talle võimalus hakata tasuma vabatahtlikult menetluskulusid peale vanglast vabanemist. Tal ei ole vanglas võimalik menetluskulusid tasuda ning tema võlgnevused suurenevad. Samuti lisandub juhul, kui ta 12 kuu jooksul ei saa tasuda menetluskulusid ka täituri tasu. Täiendavalt saatis süüdistatav kohtule kaks taotlust. Esiteks, taotles, et kohus teeks Viljandi Haiglasse järelepärimise, kas ta on sobiv sõltuvusravile. Teiseks, taotles kirjalikku menetlust. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT: Kohtukolleegium, tutvunud kohtutoimiku materjalide ning esitatud apellatsiooniga ja määruskaebusega, leiab üksmeelselt, et need on ilmselt põhjendamatud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Oma seisukohta põhistab kohtukolleegium järgmiselt. Kuna süüdistatav on esitanud kohtuotsusele nii määruskaebuse, kui ka apellatsiooni, käsitleb kohtukolleegium neid ühe dokumendina e apellatsioonina. KrMS § 326 lõike 3 kohaselt võib ringkonnakohus jätta apellatsiooni määrusega läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohus on mitmetes lahendites selgitanud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Kohtukolleegium leiab, et R. Niine apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ja seda alljärgnevatel põhjustel. 3 Maakohus on põhjendanud, miks peab ainuvõimalikuks R. Niine karistamist just vangistusega ja miks leiab, et mõistetud vangistus tuleb ka reaalselt ära kanda. Samuti on kohtuotsuses põhjendatud konkreetset mõistetavat karistusmäära. Kohtukolleegium leiab, et mõistetud karistuse kergendamiseks puudub alus ning ka apellatsioonis ei ole esitatud ühtegi arvestavat väidet, mis vääriks tähelepanu. Apellatsioonis esitatud väited on osaliselt meelevaldsed, osaliselt ilma igasuguse seadusliku aluseta ja osad ilmselgelt põhjendamatud. Maakohus ei ole väitnud oma otsuses, et R. Niine tarvitas psühhotroopseid aineid arsti ettekirjutuseta. See asjaolu ei ole ka süüdistatavale etteheidetud kuritegude puhul asjassepuutuv, sest süüdistatavat ei süüdistata psühhotroopsete ainete ebaseaduslikus käitlemises. Maakohus on vastupidi oma otsuses jaatanud seda, et unerohi Innovane oli süüdistatavale arsti poolt välja kirjutatud. Maakohus on selgitanud, et asjaolu, et isikule oli arst kirjutanud välja ravimi, mis sisaldas psühhotroopset ainet, ei anna isikule õigust ravimist tingitud psühhotroopse aine mõju all olles asuda mootorsõidukit juhtima. Süüdistataval oli tuvastatud joobeseisund ja kas see oli tingitud narkootilise aine või psühhotroopse aine kasutamisest, milliseid mõlemaid uriiniproovis tuvastati, ei oma kvalifitseerivat tähtsust. Samamoodi ei oma tähtsust, kas süüdistatava maksevõimet eitatakse seetõttu, et tal on varasematest kriminaalmenetlustest veel tasumata nõudeid või muuliigised nõuded. Oluline on aga rõhutada, et süüdistatava arusaam nagu maakohus oleks välistanud rahalise karistuse mõistmise seetõttu, et süüdistataval on tasumata varasemad rahalised nõuded, on väär. Maakohus on vägagi selgelt põhjendanud, miks tuleb süüdistatavat karistada reaalse vangistusega ja miks rahalist karistust ei saa ei mõista. Esiteks,
Teiseks, maakohus on põhjendatult arvestanud Riigikohtu poolt otsuses 31-1-58-13 väljaöeldud seisukohtadega, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemisest. R. Niine on isik, kes on süstemaatiliselt toime pannud liiklusalaseid süütegusid ja eelmise kohtuotsusega oli temale mõistetud
lg 2 järgi 2 aastane vangistus, mistõttu on vaidlustatud kohtuotsusega sama paragrahvi järgi mõistetud 2 aastat ja 6 kuud igati põhjendatud karistus. Ka ei ole põhjendatud kergemaliigilise karistuse mõistmine R. Niinele teiste kuritegude eest e kolmel korral täitmisele pööratud kohtuotsusest kõrvalehoidmise episoodi eest ja süstemaatiliselt juhtimisõiguseta juhtimis eest. R. Niine näol on tegemist süstemaatiliselt õiguskorda rikkuva isikuga, keda ei ole varasemad karistused mõjutanud hoiduma liikluskuritegude toimepanemisest. Tema suhtumist kohtu otsustustesse aga näitab tema eelnev käitumine e tema poolt kohtuotsuse täitmisest süstemaatiline kõrvalehoidumine (
Süüdistatava väide, et tema on isik, kes sobib kriminaalhooldusele ja vastupidine kohtu väide on alusetu, on paraku vastuolus tema enda käitumisega. Vaidlust ei ole selles, et R. Niine on pannud toime katseaja tingimuste kõige raskema rikkumise ja seda mitmel korral e pannud katseajal toime tahtlikke kuritegusid. Mitte kaugesse minevikku jääb ka fakt, et ta pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, mida tehakse samuti kriminaalhoolduse järelevalve all.
lg 8 alusel ei olnud maakohtul isegi alust kaaluda tingimisi vangistuse mõistmist, mis tähendab automaatselt ka elektroonilise valve ära langemist. Karistuste liitmisel
lg 1 alusel kohaldas maakohus osalist karistuste liitmist ja mõistis karistuseks 3 aastat vangistust. Ehk siis 3 kuriteoepisoodi eest lisandus kõige raskemale üksikkaristusele 6 kuud vangistust. Selline karistuste liitmine on igati kooskõlas ka Riigikohtu seisukohtadega. Esiteks, et toimepandud kuritegude arv on teguriks, mis mõjutab süüdistatava süü suurust ja põhjendab liitkaristuse moodustamisel kumulatsiooniprintsiibi rakendamist (3-1-1-16-11, p 6.2).Teiseks, et liitkaristuse mõistmisel mõne kuriteo ebaõiguse sootuks arvestamata jäämise vältimiseks tuleks hoiduda absorbtsioonipõhimõtte rakendamisest (3-1-1-20-16, p 16). Eelmise kohtuotsusega mõistetud 4 karistuse ära kandmata osa kuulub obligatoorselt juurde liitmisele ja kogu karistusest on selleks 1 aasta ja 3 kuud. Süüdistatava taotlust vangistuse asendamiseks raviga ei ole juba seadusest tulenevalt võimalik rahuldada.
lg 1 sätestab, et kui isikule mõistetakse kuuekuuline kuni kaheaastane vangistus teo eest, mille ta on toime pannud ravitava või kontrollitava psüühikahäire tõttu, millena saab põhimõtteliselt mõista ka narkomaaniat, võib kohus asendada vangistuse raviga. Süüdistatavale on mõistetud 3 aastat 3 kuud vangistust. Süüdistatava tervisesisundi kohta ei ole maa- ega ringkonnakohtule tõendeid esitatud. Vangistuse asemel süüdistatava ravile allutamine toimub menetlusseaduses rangelt reglementeeritud korras ning selleks ei piisa alles apellatsioonis esitatud vastavasisulisest taotlusest. Milliseid andmeid on vaja selleks, et kohaldada
MS §-s 2211. Samuti peab süüdistusakt sisaldama vastavaid andmeid (KrMS § 154 lg 2 p-s 8). Seega kohtul puudub käesoleval juhul ka menetluslikult isegi võimalus mõistetud vangistuse asendamiseks raviga. Tähelepanu juhib kohus ka sellele, et kohtulik arutamine toimus lühimenetluse sätete alusel, mis omakorda tähendab seda, et mingeid täiendavaid tõendeid sh ekspertarvamusi jms. ei ole võimalik kohtumenetluse staadiumis enam toimikusse lisada. Prokuröri karistustaotlusega ei ole kohus seotud ja asjaolu, et karistus on karmim, kui seda taotles prokurör, ei muuda seda ebaseaduslikuks ja põhjendamatuks. Oluline on, et maakohus on põhjendanud oma karistusvalikut ja selles osas maakohtu otsusele etteheiteid olla ei saa. Asjaolu, et osadest kuriteoepisoodidest oli kohtuotsuse tegemise ajaks möödunud üle aasta, ei oma samuti tähtsust karistuse mõistmisel. See asjaolu olnuks pädev siis, kui süüdistatav ei oleks kuritegude toimepanemise ja kohtuotsuse tegemise vahelisel ajal süütegusid toime pannud. Süüdistatav sai selle aasta jooksul käia sõltuvusravil, nagu ta ise ka rõhutab, nii kliinikus Confito, kui ka MTÜ-s Elulootus ja väide, et vangistustingimused tema ravitulemused nö ära nullivad, on põhjendamata. Vastupidi, kolm aastat vangistust on piisavalt pikk aeg olla ilma narkootiliste aineteta ja see on ravitulemuste hoidmiseks ainult kasutoov. Vaimse tervise probleemidele on võimalik abi saada ka kinnipidamisasutustes. Maakohus on KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldanud R. Niinel tasuda menetluskulusid vabatahtlikult seaduses ettenähtud ja kohtupraktikas aktsepteeritud maksimaalse tähtaja jooksul, s.o 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. Kohtupraktika muutmiseks alus puudub. Maakohtus taotles süüdistatav anda talle võimalus tasuda menetluskulud aasta jooksul ja maakohus selle taotluse ka rahuldas. Eeltoodud asjaolusid arvestades ei pea kohtukolleegium vajalikuks ega ka otstarbekaks alustada apellatsioonimenetlust esitatud apellatsiooni alusel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, mistõttu tuleb see jätta läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.