KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 10. detsember 2020, Tallinn Kohtuasja number 2-20-15027 Kohtuasi XX hagi K

) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus jättis menetluskulud

§ 168lg 1 alusel hageja kanda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Hageja esitas vaidlustatud määruse peale määruskaebuse, milles palub Harju Maakohtu
2. novembri
3. a määrus tühistada. Määruskaebuse väite kohaselt ei ole VÕS § 1047 lg 1 kohaldamine piiratud kohtu poolt esile toodud asjaoludel. Avaldamine on VÕS § 1047 lg 1 kohaselt igasugune mistahes isikule andmete teatavaks tegemine (vt Riigikohtu
4. jaanuari
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-16612). VÕS § 1047 lg 1 tähenduses ebaõigete andmete avaldamise õigusvastasuse välistavad üksnes VÕS § 1047 lg-test 1–3 tulenevad erandid. Maakohus ei viidanud õigusnormidele ega Riigikohtu lahenditele, mille alusel oleks VÕS § 1047 lg 1 kohaldamist välistavaks asjaoluks andmete avaldamine kohtus tsiviilkohtumenetluse raames. Maakohus on rajanud määruse üksnes seaduse tõlgendusele, mis väljub seaduse selgest ja üheselt arusaadavast sõnastusest. Ükski seadus (sh VÕS § 1047) ei sätesta, et teatud (õigustatud) isikutele avaldamise korral ei ole tegemist avaldamisega. Hageja leiab, et tsiviilasjas ei tulene poolele kohustust avaldada kohtule faktiväiteid, vaid väidete esitamine on menetlusosalise õigus. Seejuures ei ole seaduses kohustust esitada ebaõigeid faktiväiteid, vaid

§ 328lg 1 sätestab kohtule üksnes tõeste avalduste tegemise kohustuse.

Ebaloogiline ja ka seaduse mõttega vastuolus on seisukoht, et vaatamata sellele, et kohtus on tõeste avalduste tegemise kohustus, välistab selle kohustuse rikkumine VÕS § 1047 lg 1 sätestatud õigusvastasuse. Hageja ei ole tsiviilasjas nr 2-19-14222 menetlusosaline ning tähtsust ei oma asjaolu, et hageja on viidatud asjas menetlusosalise seaduslik esindaja. Kui menetluses esitatakse väiteid menetlusvälise isiku kohta, siis ta ei saa väiteid ümber lükata samas kohtuasjas, kus need on esitatud. Küsimus kostja poolt hageja kohta ebaõigete andmete esitamisest, selle õigusvastasusest ja selle õiguslikest tagajärgedest, on hageja ja kostja vaheliste õigussuhete küsimus, mida kohus viidatud tsiviilasjas ei lahenda ega saa lahendada. Isegi kui kohus tuvastab teises tsiviilasjas kostja poolt hageja kohta esitatud väidete ebaõigsuse, ei saa hageja sellele tugineda ega asuda realiseerima kostja suhtes ebaõigete andmete avaldamisest tulenevaid õigusi, sest viidatud asjas tehtav lahend ei ole hageja ja kostja vahelises suhtes siduv. Hageja ei 3

§ 37), mis tähendab, et igaüks võib osaleda kohtuistungil igal ajahetkel.

Kohtuistungil osalemine tähendab mh seda, et osalejale saavad teatavaks kõik kohtuistungil avaldatavad andmed, sealhulgas kostja avaldused. Tähtsust ei oma asjaolu, kas faktiliselt on keegi istungil osalenud või mitte – rikkumisega on tegemist juhul, kui andmed on tehtud kättesaadavaks kolmandale isikule. Samuti on igal isikul õigus pärast asjas tehtava kohtulahendi jõustumist tutvuda tsiviilasja materjalidega (

§ 59lg 3).

Kohtuasjas tehtavad lahendid avaldatakse Ametlikes Teadaannetes. Hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad ka menetlusosaliste kaudu, kuna menetlusosalistel puuduvad piirangud kostja ebaõigete faktiväidete avaldamiseks ning teadmine asjaolust, et tegemist on ebaõigete faktiväidetega. 4. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

§ 663lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

5. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui kohus teeb ilma kostjat eelnevalt ära kuulamata määruse, millega keeldub hagi menetlusse võtmisest, ning hageja vaidlustab selle määruse, tuleb maakohtul

§ 663

lg 3 järgi toimetada määruskaebus ja maakohtu määrus kätte ka kostjale ning küsida kaebuse osas kostja seisukohta (Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 33). Kuigi maakohus ei toimetanud määruskaebust kostjale kätte ega küsinud kostjalt seisukohta, siis on see puudus apellatsiooniastmes kõrvaldatud. Kostja esitas
3. detsembril 2020 seisukoha, milles palub jätta määruskaebuse rahuldamata ja kõik menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Kolleegium leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vaidlustatud määrus tuleb jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata

§ 657lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-ga 659.

Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ja

§ 654lg 6 alusel koosmõjus §-ga 659 ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist.

1. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, et kohtumenetluses andmete esitamist ei saa pidada andmete avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Hageja on ette heitnud, et maakohus ei viidanud õigusnormidele ega Riigikohtu lahenditele, mille alusel oleks VÕS § 1047 lg 1 kohaldamist välistavaks asjaoluks kohtus andmete avaldamine tsiviilkohtumenetluse raames. Kolleegium selle etteheitega ei nõustu. Andmed, mille ümberlükkamist nõutakse, peavad olema avaldatud. Maakohus viitas kehtivale Riigikohtu praktikale, mille järgi on avaldamine VÕS § 1047 mõttes andmete kolmandatele isikutele teatavaks tegemine (vt ka Riigikohtu
2. detsembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-05, p 25). Käesoleval juhul on hageja hagiavalduses esile toonud, et kostja esitas tsiviilasjas nr 2-19-14222 kohtule menetlusdokumendi, milles avaldas hageja kohta väidetavalt ebaõigeid ja mainet kahjustavaid andmeid. Kohtumenetluses andmete esitamisega ei saanud andmed teatavaks kolmandatele 4

§ 199lg 1 p-d 4–7).

Vastuseks hageja määruskaebuses esitatud viitele

§ 328

lg-st 1 tulenevale tõekohustusele märgib kolleegium, et menetlusosaline ei tohi küll

§ 328

lg 1 alusel esitada teadvalt vale informatsiooni, aga tegeliku faktilise olukorra lõplik väljaselgitamine tõendite uurimise ja hindamise teel on kohtu ülesanne menetluses, kus andmed avaldati. 8. Hageja väidab määruskaebuses, et ta ei saa andmeid ümber lükata tsiviilasjas, milles andmed on esitatud, kuivõrd ta ei ole selles asjas menetlusosaline. Kolleegium selle käsitlusega ei nõustu. Kohtule on poolte võrdsuse tagamiseks ja lähtudes õigusest olla ära kuulatud pandud kohustus tagada, et ühel poolel oleks võimalik teise poole seisukohtadele vastata (

§ 328lg 2).

Hageja on hagis selgitanud, et on tsiviilasjas nr 2-19-14222 ühe menetlusosaliseks oleva äriühingu seaduslik esindaja. Juriidiline isik osaleb tsiviilkohtumenetluses läbi füüsilistest isikutest organi liikmete, kuivõrd juriidiline isik vajab oma teovõime teostamiseks möödapääsmatult füüsilistest isikutest teovõimelisi organi liikmeid. Samuti on hageja hagiavalduses kinnitanud, et viidatud kohtuasjas on väidetavalt ebaõiged andmed vaidlustanud menetlusosaliseks olev äriühing, mille seaduslikuks esindajaks hageja on. Seega on õige maakohtu seisukoht, et andmed on võimalik ümber lükata selles samas menetluses, kus need esitati. Kohus peab võtma menetluses, kus andmed esitati, kasutusele meetmed tegeliku elulise olukorra väljaselgitamiseks. 9. Samuti märgib hageja määruskaebuses, et kuigi maakohus ei võtnud hagi menetlusse, asus kohus asja sisuliselt hindama, leides, et hageja saab tsiviilasjas nr 2-19-14222 kostja seadusliku esindajana oma õigusi ka samas menetluses kaitsta. Kolleegium selgitab, et

§ 371

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Õigusteoorias on Riigikohtu seisukohtadele viidates asutud seisukohale, et hagi menetlusse võtmisest keeldumine

§ 371

lg 2 järgi tähendab hagi tagasi lükkamist kohtu antava materiaalõigusliku hinnangu alusel, lähtudes eeldusest, et hagis esitatud faktilised asjaolud vastavad tõele, ning sätete peamiseks eesmärgiks on vältida pooltele kulutuste tekitamist sellise hagi menetlemisega, mille rahuldamiseks puudub õiguslik alus (T. Tampuu. Hagi ja hagita asja avalduse menetlusse võtmisest keeldumine või läbi vaatamata jätmine õigusliku perspektiivituse tõttu. – Juridica 2010/10, lk 778). Seega peab kohus enne hagi menetlusse võtmist hindama hagi perspektiivikust, et säästa perspektiivitu hagi menetlemata jätmisega nii menetlusosaliste kui ka kohtu ressursse. Õigusliku perspektiivituse motiivil hagi menetlusse võtmisest keeldumine eeldab, et kohus on süvenenult analüüsinud esitatud nõude väljavaateid ning hinnanud, kas hageja esitatud asjaolude pinnalt, arvestades kohtu selgituskohustust ja hagi täpsustamise ja parandamise võimalusi, oleks hagi rahuldamine välistatud või oleks hagiga taotletava eesmärgi saavutamine välistatud. Kolleegiumi hinnangul ei asunud maakohus asja sisuliselt lahendama, vaid tugines hagiavalduses esitatud asjaoludele. Hageja märkis hagiavalduse p-s 18, et hageja on tsiviilasjas ühe menetlusosalise VM Keskuse OÜ seaduslik esindaja ning VM Keskuse OÜ on tsiviilasjas vaidlustanud kostja vastavad väited. Seega hindas maakohus hagiavalduses toodu põhjal hagi edulootust, jõudes põhjendatult järeldusele, et hageja taotletavat eesmärki ei ole esitatud hagiga võimalik saavutada, kuivõrd hageja poolt hagiavalduses esitatud väidetest faktiliste asjaolude kohta ei nähtu andmete avalikustamist VÕS § 1047 tähenduses. 10. Lisaks on hageja kaebuses leidnud, et andmed võivad saada teatavaks menetlusest väljaspool olevate isikutele, sest tsiviilkohtumenetlus on avalik (

§ 37), mis tähendab, et 5

§ 59lg 3).

Kolleegiumi hinnangul ei anna hageja märgitu alust taotleda kohtumenetluses esitatud andmete ümberlükkamist VÕS § 1043 ja § 1047 alusel esitatud hagis. Kui kohtuistungil vaidlusaluseid andmeid käsitletakse, siis on hagejal võimalik kostja väidetele vastata ja sellega faktiväited ümber lükata selles samas menetluses, kus need avaldati. Samuti on

§ 59

lg 3 järgi menetlusosaliseks mitteoleva isiku õigus toimikuga tutvuda piiratud, olles lubatud vaid õigustatud huvi korral. Käesoleva hagi menetlemiseks ei anna alust ka üksnes viide sellele, et hageja kohta esitatud ebaõiged andmed võivad olla kättesaadavad avalikkusele teiste menetlusosaliste kaudu. 11. Kuna maakohus on õigesti hagi menetlusse võtmisest keeldunud, ei muuda ringkonnakohus maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta

§ 171lg 1 alusel hageja kanda (vt ka Riigikohtu 1.

juuni 2010. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-46-10, p 34). 12.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kolleegium määrab kindlaks kostja määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud. Kostja ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on lepingulise esindaja ajakulu 4 tundi tunnitasuga 175 eurot (käibemaksuta), s.o 700 eurot. Tulenevalt menetluskulude nimekirjast on osutatud teenus seotud õigusabi andmisega käesolevas asjas. Arvestades menetlusdokumendi mahtu (menetlusdokument sisaldab ka vastust hagile) ning asja keerukust ei ole kostja lepingulise esindaja ajakulu (4 tundi) täies ulatuses põhjendatud. Hageja peab kandma kostja lepingulise esindaja kulud üksnes ulatuses, mis on vajalikud ja põhjendatud määruse ja määruskaebusega tutvumiseks ning seisukoha esitamiseks. Kuivõrd kostja seisukohad ei ole täies ulatuses määruskaebuse lahendamisel asjasse puutuvad, sisaldades ka sisulisi vastuväiteid hagile, siis saab ringkonnakohtu hinnangul määruskaebuse menetlemisel pidada kostja lepingulise esindaja ajakulu vajalikuks ja põhjendatuks 3 tunni ulatuses. Tunnitasu 175 eurot (käibemaksuta) saab pidada mõistlikuks. Eeltoodut arvestades tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud 525 eurot (= 3 tundi x 175 eurot). Kuivõrd kostja ei ole kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada (

§ 174

lg 10), siis tuleb menetluskulud kostja kasuks välja mõista käibemaksuta (vt ka Riigikohtu

1. juuni
2. a määrus asjas nr 3-2-1-65-13, p 16). Kostja on taotlenud, et hageja tasuks hüvitatavatelt menetluskuludelt viivist VÕS § 113 lg 1 teise lause järgi (

§ 177lg 4).

13.

§ 372lg 5 esimene lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (

§ 178lg 1). (allkirjastatud digitaalselt) 6