2-20-10296/26

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-10296 Tsiviilasi Heino Sarapuu hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu
2. oktoobri 2020 määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Heino Sarapuu määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Heino Sarapuu (ik: XXXXXXXXXXX) Vastustaja (kostja): OSAÜHING HANSEKON (rk: 10901879) RESOLUTSIOON
3. Tühistada Tartu Maakohtu
4. oktoobri 2020 määrus ja saata asi Tartu Maakohtule Heino Sarapuu hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
5. Määruskaebus rahuldada. Edasikaebamise kord Määrus ei ole edasikaevatav Riigikohtule. ASJAOLUD
6. Heino Sarapuu (hageja) esitas 16.07.2020 maakohtule avalduse, milles märkis, et X ilmus 16.05.2019 A.A. artikkel „X“. A.A. kirjutas X valla töötajate soovidele vastavalt, kuid hagejaga ei kontakteerunud. Hageja tunneb ennast solvatuna. X tagastas kaasomanikele 17,8 hektarit maad. Kuna hageja oli X, ei lubanud tema advokaat allkirja anda ja vald hooldajat ei võimaldanud. Koolivend ütles, et Sarapuu on jobu ja teine ütles, et rikas ei taha maad, mida tegelikult ei ole olemas. Neil asjaoludel taotleb hageja rahalist kompensatsiooni ja ajalehtedes vabandamist. Maakohus jättis hagi 12.08.2020 määrusega käiguta ning andis hagejale 14-päevase tähtaja määruse kättetoimetamisest alates nõuetekohase hagiavalduse esitamiseks (kus mh on märgitud andmed kostja kohta, hagi aluseks olevad asjaolud, selge nõue, kohtualluvuse selgitus), tõendite esitamiseks ja riigilõivu tasumiseks. Hageja sai määruse kätte 17.08.2020 ning esitas 27.08.2020 taotluse riigi õigusabi saamiseks ja seisukohad maakohtu 12.08.2020 määrusele. Maakohus andis 17.09.2020 määrusega hagejale riigi õigusabi õigusdokumendi koostamiseks kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Esindajal tuli välja selgitada hageja nõuded ning nende perspektiivikus. Hagejale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaat B.B. esitas 24.09.2020 kohtule seisukoha, milles leidis, et riigi õigusabi andmine hagejale tuleks lõpetada. Ajaleheartiklis ekslikult avaldatu ei saa kuidagi riivata hageja isiklikke õigusi. Õigusvastaselt võõrandatud varasse puutuv jääb väljapoole antud hagiavalduses esitatud nõuet. MAAKOHTU LAHEND
7. Tartu Maakohus jättis
8. oktoobri 2020 määrusega H. Sarapuu hagi OSAÜHINGU HANSEKON vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks menetlusse võtmata ja tagastas H. Sarapuule
9. juulil 2020 esitatud hagiavalduse koos lisadega. Menetluskulud jättis maakohus riigi kanda. Määruse kohaselt tuleb hagi jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 alusel menetlusse võtmata, sest see ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, samuti ei ole hagiga võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki. Isegi kui eeldada hagiavalduses esitatud andmete õigsust, et kostja esitas valeandmed hageja kohta, siis igale ebaõigete andmete avaldamise juhtumile ei pea reageerima rahalise kompensatsiooni väljamõistmisega. Artiklis avaldatu näol ei ole tegemist tahtliku solvamisega ja artiklis avaldatu ei riku kuidagi hageja isiklikke õigusi, mistõttu ei saa olla ka hagejale tekkinud sellist kahju, mille hüvitamist kostjalt nõuda. Tulenevalt kohtupraktikast ei ole hagejal õigust nõuda vabandamist (RKTKo 3-2-1-17-05, p 28). MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
10. H. Sarapuu esitas Tartu Maakohtu
11. oktoobri 2020 määruse peale määruskaebuse, kus ei ole rahul talle määratud advokaadi tegevusega ning esitab hulgaliselt väiteid seonduvalt vaidlusaluse ajaleheartikli ja talle talumaade tagastamisega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 01.10.2020 määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel menetlusnormide olulise rikkumise tõttu tühistada ja saata asi Tartu Maakohtule H. Sarapuu hagi menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.
13. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise alused sätestab TsMS §
14. TsMS § 371 lg 2 p-de 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hageja õiguste rikkumine 2 ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust, või kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Maakohus jättis hagi menetlusse võtmata põhjendusel, et see ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks, samuti ei ole hagiga võimalik saavutada hagis taotletud eesmärki, s.o TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga ei nõustu. Riigikohus on korduvalt selgitanud (nt 08.03.2017 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-177-16, p 10), et jättes hagi TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 alusel menetlusse võtmata, on kohtul kõrgendatud põhjendamis- ja kaalumiskohustus ning hagi menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui hagis esitatud asjaoludel ei oleks hageja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul alusel. Sealjuures ei saa kohtud vastavalt Riigikohtu juhistele (nt 02.05.2012 määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12, p 13) asja menetlusse võtmise üle otsustamisel hinnata tõendeid ja lahendada asja sisuliselt, nagu maakohus antud juhul on teinud. Seega TsMS § 371 lg 2 p-de 1, 2 kohaldamisel peab kohus hageja esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastav õigusnorm, mis võiks anda aluse hagi rahuldamiseks. Hageja on hagiavalduses kirjeldanud asjaolusid, kuidas ajalehes X 16.05.2019 ilmunud artikkel „X“ on hageja arvates rikkunud tema isiklikke õigusi. Hagiavalduses on esitatud selge nõue saada rahalist hüvitist, ühtlasi soovib hageja ka ajalehtedes vabandamist. Ringkonnakohtu arvates ei ole esitatud asjaoludel võimalik teha järeldust, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või et hagiga ei ole hagis taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kas ja millises ulatuses kuulub hagi rahuldamisele, tuleb maakohtul lahendada asja sisulise läbivaatamise käigus.
15. Menetluskulude jaotus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 3 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja