1-21-810/5

(19231600362)Kohtunik Orvi Koik Vaidlustatud lahend Riigiprokuratuuri

1. jaanuari
2. a kaebuse rahuldamata jätmise määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik XX (ik XXXXXXXXXX) Yaroslav Radziwill, kaebus esindaja vandeadvokaat RESOLUTSIOON Jätta Riigiprokuratuuri
3. jaanuari
4. a määrus muutmata ning XX esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwilli kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
5. Kriminaalasjas nr 19231600362 alustati XX kuriteoteate alusel menetlust 18.02.2019 KarS § 345 lg 1 tunnustel. Kuriteoteate kohaselt sai XX kolm kuud pärast tema poja YY surma kirja, et pojale kuulunud korter pannakse müüki, kuna kolme kuu jooksul ei ole toimunud korteri laenuga seotud makseid. Laenu tagatiseks oli aadressil XXX, Tallinn asuv korter ning avaldaja kahtlustab, et poeg ei vormistanud sellekohast laenulepingut ja tegemist on kelmusega.
6. 24.11.2020 koostas PPA Kesklinna politseijaoskonna menetlustalituse vanemuurija Anželika Raav prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistatud määruse, mille kohaselt kuulus kriminaalmenetlus lõpetamisele, kuivõrd eeluurimise käigus ei tõendatud KarS §-des 209, 344 ega 345 sätestatud kuriteokoosseisude esinemist.
7. 07.12.2020 registreeriti Riigiprokuratuuris XX esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebus 24.11.2020 prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale kriminaalasjas nr
8. Kaebaja hinnangul on menetleja kriminaalasjas jätnud teostamata terve rea olulisi toiminguid, seejuures on avaldaja poolt esitatud põhjendatud kahtlusi tekitavad väited jäetud menetluse raames kontrollimata ning uurimine on olnud pealiskaudne ja formaalne. Kaebuse kohaselt ei saa välistada KarS §-de 209, 344 ega 345 kuriteokoosseisude ega ka näiteks 1

(8)1-21-810 KarS §-s 214 sätestatud koosseisu esinemist, kuivõrd kriminaalasja asjaolud on sellised, mis viitavad sellele, et terve mõistusega inimene on ennast justkui vabatahtlikult ilma igasuguse materiaalse vajaduseta varatuks teinud. Riigiprokuratuuri määrus

1. Riigiprokuratuur jättis XX esindaja vandeadvokaat Raul Ainla kaebuse rahuldamata, leides, et kriminaalmenetluse lõpetamine on olnud seaduslik ja põhjendatud ning kaebuses esitatud asjaolud ei anna alust selle menetlusotsuse muutmiseks või tühistamiseks. 4.
2. Riigiprokuratuur asus seisukohale, et kriminaalasjas nr 19231600362 on uuritava kuriteofakti kohta kogutud kõik asjakohased ja vajalikud tõendid, teostatud on kuriteosündmuse asjaolusid arvestavad menetlustoimingud ning ammendunud on lisatõendite kogumise võimalused. Sellest lähtuvalt leiab Riigiprokuratuur sarnaselt varasema menetlust juhtinud prokuröriga, et kriminaalasjas nr 19231600362 on võetud vastu õige otsus menetluse lõpetamise osas kuriteotunnuste ehk kriminaalmenetlusega jätkamiseks vajaliku aluse puudumise tõttu. 4.
3. Riigiprokuratuuri hinnangul kinnitavad kriminaalmenetlusega kogutud andmed ja tõendid, et YY ise võttis laenu ja seadis enda omandis olevale korterile hüpoteegi. Seda tõendavad nii tunnistajate ütlused kui ka kirjalikud dokumendid. Kriminaalmenetluses korraldatud käekirjaekspertiisiga on tuvastatud, et laenulepingud ja nendega seotud dokumendid on allkirjastanud YY. Hüpoteegilepingute sõlmimisel on lisaks tunnistajatele veel ka kaks notarit kontrollinud YY isikusamasust ega ole leidud põhjust selles kahelda. Kaebaja väited kuriteo toimumisest on paljasõnalised ja põhinevad üksnes kaebaja oletustel, kuivõrd laenu võtmine ja selle tagamiseks hüpoteegi seadmine ning seejärel maksete mittetasumine ei ole harvaesinevad, eluliselt mitteusutavad või muul viisil olemuslikult kuriteokahtlust tõstatavad asjaolud. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt ei olnud kaebaja kursis oma poja tegemiste, majandusliku olukorra ja materiaalsete vajaduste või plaanidega ning hindas YY laenuvõtmisi ja muid asjaolusid enda vaatepunktist ja enda arusaamade järgi. Põhjendamatu oleks jätkata kriminaalmenetlus ainult selleks, et kaebajale võiks rohkem selgust saada poja tegude põhjustes või muudes tema elu asjaoludes, kui sellel kõigel puudub seos kuriteoga. Seepärast on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata kaebaja taotlus täiendavate tunnistajate ülekuulamiseks, kuna sellisel viisil ei ole võimalik saada tõendeid kuriteo kohta. 4.
4. Kaebaja väidab, et QQ pangakonto kasutamine esimese laenu väljamaksmisel on kahtlustäratav, kuid jätab arvestamata sellega, et teine laenuosa kanti YY enda pangakontole. Enda pangakontode kasutamist välditakse ja teise isiku pangakontot kasutatakse senise menetluspraktika kohaselt sageli siis, kui isiku enda suhtes on käimas täitemenetlus ja kriminaaltoimikus oleva Swedbanki 17.07.2020 kirja kohaselt oligi YY pangakontol 04.07.2017 nõue täiteasjas. Samuti on laenuvõtja enda otsustada, kas ta annab laenuga saadud raha kellegi teise kätte ehk ka see asjaolu ei anna alust väita, et tegemist olnuks kuriteoga. Kaebaja väited ja argumentatsioon kahtlustäratavatest üksikasjadest, mida peaks kontrollima GG, QQ, DD, ZZ, OO ja MM ülekuulamistega, on paljasõnalised ja otsitud, kuivõrd kuriteo tunnuseid neist tegelikult ei nähtu. 4.
5. Kaebaja väidab, et kriminaalmenetluses tuleks välja nõuda asjassepuutuvad notariaalselt vormistatud dokumendid ja teha nende osas samuti käekirjaekspertiis, kuid Riigiprokuratuuri hinnangul puudub alus arvata, et YY asemel olnuks neid keegi teine allkirjastanud ja et selliselt oleks toime pandud kelmus. Nimelt on KarS § 209 sätestatud kelmuse kuriteokoosseisu üheks objektiivseks tunnuseks varalise kahju tekkimine ja käesoleval juhul (kui kuriteokoosseis 2

(8)1-21-810 olnuks täidetud ka ülejäänud tunnuste osas) oleks sellena käsitatav juba laenulepingute sõlmimine, mitte neile laenudele tagatise andmine. Majanduslikus ja seega kelmuse kuriteokoosseisu tunnuse mõttes saanuks kahjulikuks varakäsutuseks olla laenu võtmine, kuna just sellega muudetakse laenuvõtja vara koguväärtust, tagatise andmisel seda enam ei toimu, kuivõrd tagatakse juba olemasolevat kohustust ega looda uut, täiendavalt laenuvõtja vara vähendavat kohustust. Kuna käekirjaekspertiisiga on juba tuvastatud, et laenulepingud on sõlminud YY, siis on ainetu väita, et nende samade laenude tagamiseks hüpoteegi seadmine saaks täita kelmuse kuriteokoosseisu. 4.

1. Riigiprokuratuur leidis, et käesolevas kriminaalasjas on välja selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud ning kaebus puudutab üksnes oletuste kaudu olemasolevate tõendite hindamist ning tõusetunud kahtluste tõendatust. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kuigi hetkel toimik ei sisalda küllaldaselt andmeid, mis viitaksid kuriteo toimepanemisele, on avaldaja poolt välja toodud asjaolud ja juba kogutud tõendid piisavad selleks, et tekitada menetlejas põhjendatud kahtlus kuriteo toimepanemise kohta. Olukorras, kus kriminaalasjas on menetleja poolt teostatud kõik kohased ja vajalikud menetlustoimingud, kuid kuritegu ei ole tõsikindlalt tuvastatud ning kuriteo tehiolusid ja olemasolevat informatsiooni arvestades ei ole võimalik selle kohta koguda ka asjakohaseid lisatõendeid, lõpetatakse uurimisasutuse poolt prokuratuuri loal kriminaalmenetlus KrMS § 200 ja § 199 lg 1 p 1 alusel. Vastuväited Riigiprokuratuuri määrusele
2. Riigiprokuratuuri määrusele esitas kaebuse XX lepinguline esindaja vandeadvokaat Yaroslav Radziwill, kes palub tühistada Riigiprokuratuuri 04.01.
3. a määrus kriminaalasjas nr 19231600362 KrMS § 208 lg 6 alusel ning kohustada Riigiprokuratuuri jätkama kriminaalmenetlust KarS §§ 209, 344, 345 ja 394 tunnustel. 5.
4. Kaebuse esitaja leiab, et kogutud tõendite põhjal ei saanud Riigiprokuratuur tõsikindlalt väita, et YY suhtes ei olnud sooritatud kuritegu, kuna on sedastatavad viited tegudele, mis võivad sisustada vähemalt kelmuse koosseisu KarS § 209 mõttes või (seni uurimata) rahapesu koosseisu KarS § 394 mõttes. Samuti ei ole täielikult välistatud väljapressimine KarS § 214 mõttes. 5.
5. VV ja XX ütluste kohaselt ei olnud YY-l (keda aitas tema ema) finantsilisi probleeme ning ta kasutas oma pangakontosid. Kontod ei olnud arestitud. Vaatamata sellele, viidi 28.07.2017 YY autoga laenulepingu ja notariaaltehingute sõlmimisele. TT ütlused ja ekspertiisiakt nr 20EDK0059 (eksperdiarvamuse p 4) tõendavad, et kontaktandmed laenulepingutesse kirjutas TT, kuigi MM väidab, et seda tegi YY ise. Laenu pidi dokumentide järgi andma 72-aastane OO. Tehingut vahendas 74-aastane “maakler” NN, kes ei kuulu Eesti Kinnisvaramaaklerite Kotta, keda ei ole maaklerite registris ja kes enda ütluste järgi “ei süvenenud notariaalse tehingu üksikasjadesse”. Laenu põhisumma 12 083,35 eurot oli üle kantud kolmanda isiku QQ pangakontole ning samal päeval QQ poolt sularahastatud. Laenusumma kasutamise otstarbeks oli pandud “remont”, kuigi midagi ei viita sellele, et YY-l oli plaanis teostada remonti. YY surmani ei olnud teostatud laenu tagasimakseid. MM ütluste järgi ei olnud nad OO-ga nõus laenama rohkem kui 12 500 eurot, kuid vaatamata sellele suurendati laenu juba ühe kuu pärast 5000 euro võrra, mis oli ka kohe sularahastatud. Enne laenulepingute sõlmimist ei kontrollinud keegi YY maksevõimekust. 5.
6. Ülaltoodud asjaolud viitavad kaebaja hinnangul selgelt sellele, et on võimalik, et YY viidi eksitusse, kallutati sõlmima enda nimele laenulepinguid, ära andma raha ja seeläbi saadi varalist 3

(8)1-21-810 kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Riigiprokuratuur õigesti märgib, et kahjulikuks varakäsutuseks võis olla laenu võtmine, kuid põhjendamatult keskendub vaid sellele, et teine laenu osa oli kantud YY pangakontole, ignoreerides, et viimasel puudus vajadus terve summa kohe sularahastada või jätta laenumaksed 2-3 kuud järjest tasumata, riskides oma korteriga. 5.

1. Märkimisväärne on see, et tehing oli teadlikult jagatud kaheks osaks, et väljamakstava summa väärtus ei ületaks 15000 eurot. Seega ei ole välistatud, et tehingud olid suunatud majandussüsteemi ärakasutamisele ja teostatud rahapesu eesmärgil. Menetleja pidi seega mh kontrollima väidetava M ja OO “ettevõte müügist saadud raha” seaduslikku päritolu, et veenduda, et tegemist ei olnud näilikute tehingutega ja kontamineeritud varaga. Riigikohus on varasemalt rõhutanud, et tehingu näilikkust ei välista selle tegemine notariaalses vormis (3-11-74-05 p 18). 5.
2. Peamine kannatanu etteheide menetlejale seisneb selles, et viimane ei organiseerinud sündmuste tõendamiseseme asjaolud teadnud tunnistajate ülekuulamist. NN 14.07.
3. a ütluste järgi enne 28.07.
4. a laenulepingu sõlmimist sõitis talle järele auto. Roolis istus QQ ning sõidukis viibisid samuti YY, tema tüdruksõber GG ja UU. Olemasolevad tõendid näitavad, et 28.07.2017 laenu põhisumma 12 083,35 eurot oli üle kantud QQ kontole, millest 11 990,52 eurot olid viimasele välja makstud samal päeval pangakontoris. Isikuna, kes teab tõendamiseseme asjaolusid ja oskab selgitada miks kasutati just tema kontot ja milles seisnes tema huvi antud tehingus, pidi QQ olema korrektselt üle kuulatud. Oma 06.07.2020.a õiendis selgitab uurija, et kuna QQ ei saa oma haiguse tõttu uurimistoimingule tulla, ei ole tema tunnistajana ülekuulamine otstarbekas. Samas märgib kaebuse esitaja, et QQ käis 11.07.2020 (s.o vaid 5 päeva pärast õiendi koostamist) ilma probleemideta AA matustel, mida tõendavad meedias avaldatud fotod. Sellel põhjusel ei ole eluliselt usutav, et ta ei saanud ilmuda politseijaoskonda ütluste andmiseks. Isegi kui QQ-l oleksid tõsised tervise probleemid, ei saanud antud asjaolu olla ülekuulamise takistuseks, sest KrMS § 69 lg 2 p 2 alusel on menetlejal õigus organiseerida kaugülekuulamist telefonitsi. Helistades QQ-le n-ö mitteametlikult, s.o koostamata ülekuulamisprotokolli ning mitte hoiatades teda ütluse andmisest seadusliku aluseta keeldumise ja teadvalt valeütluse andmise eest, on menetleja oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. 5.
5. Ka GG ei pidanud menetleja vajalikuks üle kuulata enne asja lõpetamist, kuna nagu QQ „saab [ta] teada sündmuste tõendamiseseme asjaolude kohta alles teise isiku vahendusel”. Selline lähenemine lubamatult ignoreerib KrMS § 66 lg 21 p-s 1 sätestatud reeglit, mille järgi tunnistaja ütlused tõendamiseseme asjaolude kohta, millest ta on saanud teadlikuks teise isiku vahendusel, on tõend, kui vahetut tõendiallikat ei saa üle kuulata KrMS § 291 lg-s 1 nimetatud põhjusel. Kuna YY on surnud, muutub tema tüdruksõber GG, kes mh viibis QQ autos enne ja pärast 28.07.
6. a laenulepingu sõlmimist, tähtsaks tõeallikaks. Seda, et tema ülekuulamiseta ei saa asja lõpetamine olla põhjendatud rõhutab ka asjaolu, et 01.11.2017 saatis GG kannatanule sõnumi, milles kirjutas, et ta ei „usu seni antud laenu” ning et A (kodunimega „A”) suhtus laenude teemasse negatiivselt. Kriminaalmenetlusest kõrvale hoidva GG suhtes ei proovinud menetleja kohaldada sundtoomist KrMS § 139 lg 2 p 1 ega p 11 alusel, kuigi selleks oli tal põhjus ja kindel võimalus vähemalt ühel korral 2019.a augustis, kui tunnistaja viibis isegi enda 14.07.2019.a e-kirja sõnade järgi Eestis (samuti ei ole välistatud, et isik viibib hetkel Eestis). 5.
7. Ka UU suhtes ei olnud kohaldatud sundtoomist, kuigi ta oli ülekuulamisele kutsutud ja ei ilmunud 20.07.2020 ülekuulamisele mõjuva põhjuseta. Lisaks sellele, et ta viibis QQ autos, oli 4

(8)1-21-810 UU YY ja QQ kohtumise organiseerija, seega võib ta teada sündmuste tõendamiseseme asjaolusid. Märkimisväärne on see, et UU oli varasemalt karistatud KarS § 345 lg 1 alusel (kriminaalasjas nr X-XX-XXXX). 5.

1. OO ei proovinud menetleja üldse üle kuulata, kuigi tema oli laenu andja ning seega teab sündmuste tõendamiseseme asjaolusid. OO ülekuulamine on eriti vajalik arvestades seda, et NN, MM ja TT ütlustes esinevad olulised vastuolud. Esiteks, väidab NN, et tunneb M, kuna ta nägi neid varem tehingutel ning võttis nendelt laenu. MM sõnul aga NN ei ole ta kunagi oma elus näinud. Teiseks, NN (ja osaliselt TT) ütluste järgi tuli ta XXX korterisse (kus elas tol ajal XX) koos TT, MM ja OO-ga. Ukse avas neile väidetavalt võõras mees (üürnik) keda ta ei tundnud. MM aga väidab, et maakler NN oli juba korteris sees selle omaniku D ja tema tüdruksõbraga. Kolmandaks, MM sõnul pöörduvad nad kohtutäituri poole, kui laenumakseid ei tehta kolme kuu vältel. TT ütluste järgi pidi esimene makse olema teostatud 23.09.2017, kuid juba oktroobri lõpus (s.o 2 kuu möödumisel) pöördusid nad kohtutäituri poole. Neljandaks, NN ütluste järgi koostas TT laenulepingu varasemalt edastatud YY andmete alusel. Kuid TT pidi miskipärast kõige põhilisemad andmed nagu YY telefoni number ja e-posti aadress lepingusse käsitsi kirjutama kohapeal. Viiendaks, MM ja TT on absoluutselt kindlad, et tehingutes osales just YY, kuigi mõlemad kinnitasid oma ütlustes, et nad ei mäleta kuidas YY välja nägi. 5.
2. Samuti on Riigiprokuratuur kaebaja hinnangul jätnud tähelepanuta, et ekspertiisiakti nr 20E-DK0059 järgi iga tehingu puhul eksisteerib väike tõenäosus, et allkirja on pannud võõras isik („aste 3”). Laenulepingutes allkiri ilmselt erineb mitte ainult teistes dokumentides (nt passis) olevatest allkirjadest, vaid ka allkirjast, mida YY on väidetavalt pannud 28.07.2017, s.o samal päeval notari juures. Antud asjaolu rõhutab korduva, laiendatud käekirjaekspertiisi vajadust, kus oleksid uuritud ka notariaalsed dokumendid. Kannatanu on algusest peale nõus antud ekspertiisi korraldama oma kulul, kuid ei saanud notariaalsed originaaldokumente hankida menetleja abita. 5.
3. Ülaltoodud põhjustel ei nõustu kaebuse esitaja Riigiprokuratuuriga selles, et ei ole võimalik koguda asjakohaseid lisatõendeid, et tõe tuvastamiseks on tehtud kõik võimalikud uurimistoimingud või et on välja selgitatud kõik võimalikud tähtsust omavad asjaolud. Põhja Prefektuur oleks pidanud läbi viima kõikide tehiolude igakülgse uurimise. Kogutud tõendid ei luba võtta seisukohta KarS eriosas sätestatud süüteokoosseisu puudumise osas ning täpsete asjaolude väljaselgitamine on jätkuvalt võimalik vaid kriminaalmenetluse käigus. Seega tuleb menetlust jätkata. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
4. Ringkonnakohus, tutvunud kriminaalasja materjalidega, kriminaalmenetluse lõpetamise määrusega ja Riigiprokuratuuri määrusega, leiab, et kriminaalmenetlus on lõpetatud seaduslikult kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. 6.
5. Seonduvalt kaebaja taotlusega kohustada Riigiprokuratuuri jätkama menetlust KarS § 394 tunnustel selgitab ringkonnakohus, et kaebaja ei ole nimetatud kuriteokoosseisu mõttes kannatanu, kuna rahapesu kuriteokoosseis on sätestatud kaitsma kollektiivseid õigushüvesid. Kohtupraktikas on korduvalt sedastatud, et kannatanu kahju ja kriminaalmenetluse eseme vahel nõutav õiguslik seos eeldab, et kuriteokoosseis, mille järgi kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma sedasama õigushüve, mille rikkumisest kannatanu kahju tuleneb. KarS § 394 koosseis kaitseb rahandus- ja majandussüsteemi korrapärast toimimist, konkreetselt kindlustab legaalset majandus- ja rahakäivet. Eesmärk on kaitsta majandussüsteemi 5

(8)1-21-810 kuritegelikku päritolu rahavoogude negatiivse mõju eest, samuti pärssida kuritegelike struktuuride mõjuvõimu kasvu (vt Riigiprokuratuuri poolt viidatud RKKKm nr 3-1-1-97-10). Rahapesu on formaalne ohudelikt ja ühelegi isikule rahapesuga vahetult kahjulikku tagajärge ei saabu, mistõttu ei saa kaebuse esitaja selle koosseisu tunnustel ka kriminaalmenetluse jätkamist nõuda. Kaebaja on üldsõnaliselt märkinud ka, et ei ole täielikult välistatud väljapressimine KarS § 214 mõttes, kuid ei ole esitanud ühtegi konkreetset asjaolu, mis väljapressimisele viitaks või milliseid täiendavate tõendeid tuleks selle tuvastamiseks koguda. 6.

1. KarS § 344 ja 345 koosseisude osas on prokuratuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses selgitatud, et kriminaalmenetluses on tuvastatud, et YY tegelikult täitis ja allkirjastas laenulepingud ja sellega seotud dokumendid omakäeliselt, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kriminaalmenetlusega ei ole tuvastatud dokumendi võltsimist ega võltsitud dokumendi kasutamist. Kaebaja hinnangul on jäetud tähelepanuta, et ekspertiisiakti nr 20E-DK0059 järgi iga tehingu puhul eksisteerib väike tõenäosus, et allkirja on pannud võõras isik („aste 3”). Ringkonnakohus märgib, et ekspertiisiaktist nr 20E-DK0059 nähtuvalt võivad arvamuste skaala aste 3 puhul esitatud materjalid seada eksperdiuuringuteks mõned piirangud, nt lihtne allkiri, kuid siiski on võrdlusmaterjalil mitmed kokkulangevused ja puuduvad olulised lahkuminekud, tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine isik, on väike. Kriminaalasja materjalidest ja ekspertiisiks esitatud võrdlusmaterjalist nähtuvalt saab YY allkirja vaieldamatult pidada lihtsaks. Seejuures jätab kaebaja tähelepanuta, et 28.07.
2. a laenu taotlusel, 28.07.
3. a laenulepingul ja 23.08.
4. a avaldusel on allkirja juures ka YY käsikirjaliselt kirjutatud nimi, mille puhul on ekspert tuvastanud, et tegemist on YY kirjutatud tekstiga (arvamuste skaalal aste 1 – sama kirjutaja). Passi nr XXXXXXXXXXX koopial on eksperdi hinnangul koopia õigsust kinnitava käsikirjalise teksti ja kuupäeva kirjutanud YY (arvamuste skaalal aste 1 – sama kirjutaja). Kui YY kirjutas omakäeliselt nimetatud dokumentidele käsikirjalise teksti ise, siis puudub igasugune mõistlik alus kahelda selles, et ta kirjutas selle juurde ka omakäeliselt allkirja. Seejuures on ringkonnakohtu hinnangul märkimisväärne ka see, et ekspert on tuvastanud, et laenulepingul, 28.08.2017 laenulepingu lisal 2 ja 28.08.
5. a avaldusel olevad allkirjad on kirjutatud suhteliselt kiire ja sujuva liikumisega. Võõrast allkirja on aga üldteadaolevalt keeruline kirjutada kiirelt ja sujuvalt. 6.2.
6. Seonduvalt kaebaja väitega, et laenulepingutes allkiri ilmselt erineb mitte ainult teistes dokumentides (nt passis) olevatest allkirjadest, vaid ka allkirjast, mida YY on väidetavalt pannud 28.07.2017, s.o samal päeval notari juures, märgib ringkonnakohus, et selles ei ole midagi tavapäratud, kui sama isiku allkiri erinevatel dokumentidel mõnevõrra erineb. Ka ekspert on talle esitatud võrdlusmaterjali pinnalt (dokumendid, mille osas ei ole kahtlust, et need on YY enda allkirjastatud) tuvastanud, et YY allkirja tähtede/liikumiste suurus varieerub keskmisest suureni, kalle vasakkaldest paremkaldeni, hajusus varieeruv. Lisaks nähtub, et võrdlusmaterjaliks esitatud väärteoprotokollist ja ülekuulamise protokollist, et veel 2014 aastal erines YY allkiri tema 3 aastat hilisemast allkirjast märkimisväärselt. 6.2.
7. Kohtule jääb arusaamatuks, millist täiendavat tõenduslikku teavet annaks notariaalsete dokumentide uurimine. Kahtlust ei saa olla selles, et notariaalsed lepingud on allkirjastanud YY isiklikult, kuivõrd notarid on kohustatud kontrollima isikusamasust. Seejuures on alusetu ka kaebaja etteheide, et MM ja TT olid absoluutselt kindlad, et tehingutes osales just YY, kuigi mõlemad kinnitasid oma ütlustes, et nad ei mäleta kuidas YY välja nägi. On igati usutav, et isikud ei mäleta 3 aastat hiljem seda, milline konkreetne isik välja nägi, kuid mäletavad fakti, et isiku poolt tollel hetkel esitatud dokument oli just tema oma (tema nimel ja foto dokumendis 6

(8)1-21-810 vastas tema välimusele), kuivõrd seda asjaolu kontrolliti konkreetselt kõnealusel hetkel isikut ja dokumenti võrreldes, mitte hilisema mälupildi alusel. 6.2.

1. Vaidlust ei ole ka selles, et eksperdile esitatud võrdlusmaterjalidel (sh isikut tõendavate dokumentide taotlused, tähtajalise elamisloa taotlus, dokumentide kättesaamise kinnitused) oli YY allkiri ning nende samade võrdlusmaterjalide analüüsi tulemusel on ekspert tuvastanud, et käsikirjalise teksti 28.07.
2. a laenu taotlusel, 28.07.20217.a laenulepingul, 23.08.
3. a avaldusel ning passi nr XXXXXXXXXXX koopial on kirjutanud YY ning allkirja on tõenäoliselt kirjutanud YY. Käsikirjalise teksti „xxx, www“ 28.08.
4. a laenulepingu lisal 2 on väga tõenäoliselt kirjutanud YY ning allkirjad on tõenäoliselt kirjutanud YY. 6.2.
5. Selles osas ei annaks täiendavat tõendusteavet ka tunnistajate ütlused, kuivõrd ka ütlustega ei ole võimalik tõsikindlalt ümber lükata ekspertiisiga tuvastatut. Seejuures kinnitavad kõik lepingute sõlmimise juures viibinud isikud, et lepingud allkirjastas YY isiklikult. QQ lepingute sõlmimise juures ei viibinud, seega selles osas ei anna tema ütlused mingit tõenduslikku teavet. Notariaalsed lepingud, mille juures ei viibinud ei QQ ega GG, on allkirjastanud YY, millega ta on sisuliselt kinnitanud ka hüpoteekide seadmise aluseks olevate laenulepingute sõlmimist. Seega nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et dokumendi võltsimine ega võltsitud dokumendi kasutamine ei ole kriminaalasja materjalide pinnalt tuvastatav. 6.
6. Seonduvalt KarS § 209 koosseisuga on prokuröri loal kriminaalmenetluse lõpetamise määruses asjakohaselt märgitud, et kriminaalmenetluse käigus kogutud materjalide põhjal ei saa teha ühemõttelist ja tõepärast järeldust, et keegi kasutas YY ära ning viis ta eksitusse, kallutas sõlmima enda nimel laenulepinguid, ära andma raha ja sai seeläbi varalist kasu tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel. Nagu eelnevalt tuvastatud, siis puudub kriminaalasja materjalide pinnalt alus kahelda, et YY sõlmis laenulepingu, selle lisa ja notariaalse hüpoteegi seadmise lepingud isiklikult. Seejuures oli ta notariaalse lepingu kohaselt nõus sellega, et esimese laenulepingu alusel väljastatav laen makstakse QQ kontole. 6.3.
7. Kelmuse koosseis KarS § 209 lg 1 mõttes näeb ette vastutuse teisele isikule varalise kahju tekitamise eest tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Laenu andmine hüpoteegi tagatisel ei ole kuritegu, laenu saajal ei teki selle tulemusena kahju, vaid ta saab kinnisvara tagatisel enda käsutusse rahalised vahendid. Vaidlust ei ole selles, et laenulepingu lisa 2 alusel väljamakstud 4699,56 eurot kanti YY pangakontole. Tunnistajate ütlustest nähtub, et ka 28.07.
8. a laenulepingu alusel väljamakstud summast 11 990,52 eurot (summa, mille QQ kontoväljavõtte kohaselt sularahas välja võttis) anti üle YYle. Mis otstarbel YY seda raha kasutas (kas võlgade tasumiseks või muul otstarbel) ei oma antud juhul tähtsust. Asjaolule, et YY sai 28.07.2017 laenulepingu alusel makstud summa enda käsutusse, viitab kaudselt ka see, et ta sõlmis täiendavalt laenulepingu lisa
9. Puudub igasugune alus eeldada, et isik oleks sõlminud lepingu täiendava summa laenamise kohta, kui ta tegelikult esialgse lepingu alusel mingit vara enda käsutusse ei saanud. 6.3.
10. Kaebuse kohaselt VV ja XX ütluste kohaselt ei olnud YY-l finantsilisi probleeme ning ta kasutas oma pangakontosid. Kontod ei olnud arestitud. Seonduvalt VV ütlustega, märgib ringkonnakohus, et VV küll väidab, et YY ei ole talle rääkinud, et tal oleksid rahalised probleemid või ta oleks kellelegi võlgu ega ka seda, et oleks kelleltki midagi laenanud, kuid tähelepanuta ei saa jätta, et laenu võtmise ja YY surma vahele jääb väga lühike aeg (alla 2 kuu). Selle aja sees viibis YY VV ütlustest nähtuvalt mingi aja veel Türgis - nimelt on VV selgitanud, et sai teada, et kui D tuli Türgist tagasi Eestisse, ta suri. Seega võisid YY-l rahalised probleemid 7

(8)1-21-810 tekkida alles vahetult enne surma, mistõttu ei ole selles midagi tavapäratut, et ta ei jõudnud oma sõpradele ega pereliikmetele nendest probleemidest rääkida ja püüdis neid omal käel lahendada. Riigiprokurör on põhjendatult märkinud, et tõenäoliselt XX ei olnud kursis oma poja tegemiste, majandusliku olukorra ja materiaalsete vajaduste või plaanidega ning hindas YY laenuvõtmisi ja muid asjaolusid enda vaatepunktist ja enda arusaamade järgi. 6.3.

1. Kuigi YY kontod ei olnud tõepoolest arestitud, nähtub seejuures Swedbank AS-i 17.07.
2. a vastusest, et YY arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXXXXX9 oli alates 04.07.2017 nõue 64,60 eurot ning seisuga 31.07.2017 oli kontol rahalisi vahendeid 4,80 eurot. Samuti nähtub AS SEB Pank 21.07.
3. a vastusest, et arvelduskonto nr YYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYYY ei ole küll olnud arestitud, kuid kontoväljavõttest nähtuvalt on kohe pärast laenulepingu lisa 2 alusel raha laekumist kontolt välja makstud 64,60 eurot kohtutäitur Mati Roodese arveldusarvele. Seega mingid nõuded YY vastu siiski olid ning need nõuded olid seotud tema arveldusarvetega. 6.3.
4. Seonduvalt kaebuse väitega, et MM sõnul pöörduvad nad kohtutäituri poole, kui laenumakseid ei tehta kolme kuu vältel, kuid juba oktoobri lõpus (s.o 2 kuu möödumisel) pöördusid nad kohtutäituri poole, märgib ringkonnakohus, et selline tegevus ei viita mingil viisil kelmusele. Ütlustest nähtub ka see, et MM proovis esmalt septembris helistada D-le lepingus toodud numbrile, kuid keegi ei vastanud. Seejärel palus MM TT-l võtta ühendust YYga laenu mittemaksmise osas. Dmitri sõnul helistas ta D-le ja käis tema juures kodus, kuid tulemusteta, kodus kedagi polnud ja telefon ei vastanud. Seejärel koostati 17.10.2017 kiri YY nimele võlgnevuse kohta, võlanõue saadeti tähitud kirjaga YY aadressile, kuid sellele ei reageerinud keegi. 28.10.2017 saadeti uus kiri nõudmisega tasuda võlg ning alles seejärel pöörduti kohtutäituri kontorisse, mille tulemusel selgus, et YY on surnud. 6.3.
5. Eeltoodust tulenevalt nõustub ringkonnakohus eelnevate menetlejatega, et antud juhul ei ole võimalik tõendada ka KarS § 209 lg 1 tunnuste esinemist ei OO, MM, QQ, TT ega NN tegevuses. Kriminaalmenetluses üle kuulatud isikute ütlustes esinevad küll teatavad vastuolud, kuid need vastuolud ei ole asjas otsustava tähendusega ning neid vastuolusid ei ole võimalik kõrvaldada, tõendada või ümber lükata muude täiendavate tõenditega. Kriminaalasja materjalide pinnalt ei saa täielikult välistada, et YY vaimset, füüsilist või majanduslikku seisundit võidi ära kasutada, kuid selle kohta puuduvad tõsikindlad tõendid. Kuigi majanduslikesse raskustesse sattunud isikute ärakasutamine laenuandjate poolt on äärmiselt taunitav, ei ole selline tegevus siiski kriminaalkorras karistatav.
6. Eeltoodu alusel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 208 lg-st 5 jätab ringkonnakohus Riigiprokuratuuri 04.01.2021.a määruse muutmata ja esitatud kaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8