Obsah (4)
§ 74§ 4231§ 68§ 75Kriminaalasi nr 1-20-1339 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 18. detsember 2020, Jõgeva kohtumaja (kohtuistungid toimusid 23.11.2020 ja 14.12.2020) Kriminaalasja number 1-20
§ 74
lg 4 alusel pöörata täitmisele Kxx Pxxxxxe Tartu Maakohtu 29.04.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1339 mõistetud karistuse kandmata osa, mis on 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust. Tulenevalt KrMS § 414 lg 1 saadab kohus Kxx Pxxxxxx pärast kohtulahendi jõustumist teatise selle kohta, mis ajaks ja millisesse vanglasse ta peab karistuse kandmiseks ilmuma. Kohtu poolt määratud ajaks vanglasse ilmumata jäämise korral kohaldatakse sundtoomist vastavalt KrMS § 414 lg 3. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1
(4)TAOTLUSE SISU JA MENETLUSE KÄIK Kxx Pxxxx on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 29.04.2020.a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-20-1339
§ 4231
järgi ja mõistetud karistuseks 2 kuud vangistust.
§ 68
lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka Kxx Pxxxx eelvangistuses viibitud aeg 1 päev ja ärakandmata karistuse suuruseks loeti 1 kuu 29 päeva vangistust.
§ 74
lg 1, 3 alusel määrati, et Kxx Pxxxxxx mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
§ 75
sätestatud kontrollnõudeid.
§ 75
lg 2 p 2 alusel kohustati Kxx Pxxxxx käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi,
§ 75
lg 2 p 4 alusel kohustati ajal jätkama õpinguid või otsima endale töökoht ja
§ 75
lg 2 p 8 alusel kohustati ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldaja äranägemisel (eesmärgiks samalaadsete süütegude ära hoidmine). Kxx Pxxxx kriminaalhooldus algas 15.05.2020 ja lõppeb 29.04.
- Kriminaalhooldusametnik esitas 26.10.2020 erakorralise ettekande Kxx Pxxxx kohta, sest hooldusalune on rikkunud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Isikul tuvastati politsei poolt alkoholijoove 26.09.2020 ja 03.10.
- Varasemalt on Kxx Pxxxxx tuvastatud alkoholijoove 30.08.2020, mille tõttu ametnik teda hoiatas. Hooldusaluse sõnul on ta tarvitas ta alkoholi koos sõpradega. Lisaks esines augustis probleeme registreerimiskohustuse täitmisega ning ametnik hoiatas Kxx Pxxxxx kirjalikult. Samuti on esinenud raskusi talle määratud lisakohustuste jätkata õpinguid või otsida endale töökoht ja osaleda sotsiaalprogrammis täitmisega. KxxxPxxxx lõpetas juunis põhikooli, pärast mida ei ole ta õpinguid jätkanud ega asunud tööle. Sotsiaalprogrammis „Minu valik“ hooldusalune küll osaleb, kuid tõrksalt ja vastumeelselt, mistõttu on programmi läbiviimine raske. Võttes arvesse Kxx Pxxxx vastutustundetut suhtumist oma kohustuste täitmisesse, tegi kriminaalhooldusametnik ettepaneku pöörata karistus täitmisele. Kohus planeeris asja arutamiseks kohtuistungi 09.11.2020, kuid lükkas istungi edasi seoses Kxx Pxxxx isa surmaga. Kohtuistungil 23.11.2020 tunnistas Kxx Pxxxx, et ta on kriminaalhooldusel olles alkoholi tarvitanud ning on ette tulnud ka probleeme kriminaalhooldaja vastuvõtule jõudmisega. Praegu saab ta aru, mida tähendab käitumiskontroll ja mõistab, et nõuete rikkumine võib ta viia vangistusse. Varasemalt ta seda endale ei teadvustanud. Kxx Pxxxx sõnul on tema käitumist mõjutanud ka isa surm, pärast mida ta enam alkoholi ei tarbi. Ta selgitas, et on mõelnud minna sõbra soovitusel programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ja kindlasti asuda ka tööle, väidetavalt käivad läbirääkimised töö osas ehitusfirmaga. Hooldusalune kinnitas, et ta on valmis ennast kätte võtma ja oma kohustusi täitma. Kohus otsustas lükata asja arutamise edasi, et anda Kxx Pxxxxxxxveel üks võimalus ennast tõestada ja oma käitumist muuta. Kohus määras uue istungi aja 14.12.2020 kell 10.
- 11.12.2020 esitas kriminaalhooldusametnik ülevaate KxxxPxxxx kriminaalhooldusest kohtuistungi järgselt. 24.11.2020 registreerimisele KxxxPxxxx väidetava haigestumise tõttu ei ilmunud, kuid ametniku juhistest olenemata arstitõendit ei esitanud. 04.12.2020 registreerimisele hooldusalune samuti ei ilmunud ning tulemata jätmise põhjustest ei teatanud. 08.12.2020 käis Kxx Pxxxx registreerimas ja osales ka sotsiaalprogrammi tundides. 11.12.2020 seisuga Kxx Pxxxx jätkuvalt ei tööta ega õpi, ei ole pöördunud Töötukassasse ega „Kainem ja tervem Eesti“ programmi. 2
(4)Kohtuistungile 14.12.2020 kella 10-ks Kxx Pxxxx ei ilmunud. Kriminaalhooldusametnik sai telefoni teel Kxx Pxxxxxx ühendust ning hooldusaluse sõnul oli ta arvanud, et istung toimub kell
- Kuna Kxx Pxxxx ei olnud ilmunud, ei olnud asja võimalik arutada. Kohtuistungiga jätkati kell 13.
- Esmalt selgitas KxxxPxxxx, et ta ei ilmunud hommikul istungile, sest ei olnud meeles. Ta lisas, et on olnud pikalt haige, kuid arsti poole ta pöördunud ei ole ja arstitõendit tal esitada ei ole. Kxx Pxxxx möönas, et kohtuistungile eelnenud nädalavahetusel tabati ta roolist juhtimisõiguseta ja viidi arestimajja. Nüüd on ta valmis korrektselt käituma ja kohustustele alluma, vajadusel võib ta alluda ka elektroonilisele valvele. Tal on väga kahju, et ta niimoodi on käitunud ja loodab, et ta ei pea vanglasse minema. Kriminaalhooldusametnik jäi esitatud taotluse juurde pöörata karistus täitmisele. Kaitsja hinnangul ei oleks Kxx Pxxxx huvides reaalse vanglakaristuse kandmine. Kriminaalhooldus suunaks teda palju paremini ja oleks tõhusam. Tegemist on alaealisega, kelle perekonnas on keeruline olukord ning tema isa on hiljuti surnud. Kohtul on võimalik pikendada katseaega või määrata täiendavaid kohustusi. Kaitsja palus anda noorele inimesele veel üks võimalus. KOHTU SEISUKOHT
§ 74
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus talle määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega või pöörata karistuse täitmisele. Erakorralisest ettekande ja kriminaalhooldaja selgituste kohaselt kohtuistungil on Kxx Pxxxx kriminaalhooldus kulgenud väga problemaatiliselt. Ta on korduvalt rikkunud registreerimiskohustust ja kohustust mitte tarvitada alkoholi. Lisaks on olnud probleeme sotsiaalprogrammis osalemisega ning kohustusega jätkata õpinguid või asuda tööle. Vaatamata korduvatele kohtumistele ja selgitustele, ei ole Kxx Pxxxx suhtumine ja käitumine paranenud. Süüdimõistetu põhjendusteks rikkumistele on lihtsalt unustamine või sõprade mõju. Samuti on ta selgitanud, et teatud kohustusi pole ta saanud täita vanemliku toe puudumise tõttu (n töötukassasse pöördumine). Kxx Pxxxx käitumine ei paranenud ka erakorralise ettekande esitamise ja asja arutamiseks peetud esimese kohtuistungi järgselt. 23.11.2020 kohtuistungil lubas Kxx Pxxxx ennast muuta ja oma kohustusi edaspidi nõuetekohaselt täita, mistõttu otsustas kohus anda talle veel ühe võimaluse ja lükkas asja arutamise edasi. Sellele vaatamata jättis Kxx Pxxxx korduvalt registreerimiskohustuse täitmata. Ühel korral ta küll põhjendas mitteilmumist haigestumisega, kuid vaatamata selgitustele, et tuleks pöörduda arstile ja esitada ka sellekohane tõend, ta seda ei teinud. Ka ei ole ta tegelenud töö leidmisega ega pöördunud töötukassasse, kuigi kohtuistungil sellise lubaduse andis. Eelnev näitab, et isegi karistuse võimalik täitmisele pööramine ei motiveerinud isikut ennast kokku võtma. Lisaks selgus 14.12.2020.a kohtuistungil, et vaid paar päeva enne istungit tabati ta taaskord autoroolist juhtimisõiguseta.
§ 74
lg 4 annab kohtule otsustusruumi valida kõige sobivam õiguslik tagajärg: kas määrata lisakohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Saabuv tagajärg peab olema proportsionaalne hooldusaluse rikkumiste raskusega. Kxx Pxxxx on rikkunud erinevaid nõudeid ja kohustusi ning teinud seda korduvalt. Ta on küll 3
(4)korduvalt andnud lubadusi ennast muuta ja käitumist parandada, kuid tema objektiivne käitumine näitab, et tegelikkuses seda juhtunud ei ole. Kohus andis talle kohtumenetluse käigus veelkord võimaluse ennast kokku võtta ja korraliku käitumisega ennast tõestada, lükates erakorralise ettekande arutamise edasi. Kxx Pxxxx seda võimalust ei hinnanud ning oma käitumist ei parandanud ka karistuse täitmisele pööramise hirmus. Vastupidi – vahetult enne uut kohtuistungit pani ta toime teo, mis vastab samale kuriteokoosseisule, mille eest Kxx Pxxxx ka käesolevalt karistust kannab. Kohus leiab, et Kxx Pxxxe vabandused kohustuste mittetäitmise ja uute rikkumiste kohta on otsitud ega vabanda kohtuotsuse mittetäitmist. Tegemist ei ole ühekordsete, juhuslike rikkumistega, mida võiks vabandada isiku noorus või inimlik eksimine. Kriminaalhooldaja on korduvalt süüdimõistetuga vestelnud ja pakkunud ka erinevat abi. Rikkumiste osas on esialgselt piirdutud hoiatustega. Ka kohus selgitas kohustuste täitmise vajalikkust ja selgitas tagajärgi, mis võivad rikkumistele järgneda. Vaatamata sellele olukord ei paranenud ja kohustused on nõuetekohaselt täitmata. Selline käitumismuster viitab isiku hoolimatule ja kohusetundetule suhtumisele kriminaalhooldusesse ning ükskõiksusesse talle antud võimalusse kanda karistust vabaduses. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei ole põhjendatud ja karistuse eesmärke on Kxx Pxxxx osas võimalik saavutada vaid vangistuse täitmisele pööramisega. Menetluskulud Kxx Pxxxx kohta esitatud erakorralise ettekande läbivaatamisel võttis kaitsjana 23.11.
- a ja 14.12.2020.a kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Lembit Nirgi. Kaitsja esitas kohtule taotlused riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 117,60 eurot (23.11.2020 istung) ja 58,80 eurot (14.12.2020 istung). Kohus leiab, et esitatud taotlused on põhjendatud ja kinnitas pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks koos käibemaksuga 176,40 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu, mille hüvitab tulenevalt KrMS § 180 lg 1 süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt võib kohus alaealise puhul jätta menetluskulud tervikuna riigi kanda. Kxx Pxxxx on 17-aastane, tal puudub töökoht ja kindel sisstulek ning kuna tal tuleb asuda vangistust kandma, võib sissetuleku teenimine osutuda senisest veelgi keerulisemaks. Võttes lisaks eeltoodule arvesse ka Kxx Pxxxx resotsialiseerumisväljavaateid karistuse kandmiselt vabanemise järgselt, peab kohus põhjendatuks kohaldada KrMS § 180 lg 3 ja jätta menetluskulud riigi kanda. Kohus lähtub määruse tegemisel KrMS § 427 lg 1, § 432 lg 1,
- /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4
(4)