Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara, s.o ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Nõuded, milles hageja palub kummalegi kostjale ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu, tuleb jätta
Maakohus märkis, et rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta
lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda, läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta
Hageja taotleb riigilõivu 300 eurot ja esindajatasu 460 euro hüvitamist. Rahuldatud nõudelt tasus hageja riigilõivu 300 eurot ning see tuleb jätta solidaarselt kostjate kanda. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu, on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kulunud ajast kolm ja pool tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja pool tundi seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis läbi vaatamata. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud on põhjendatud summas 402,50 eurot ning see summa tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista. Läbivaatamata nõuetega seotud menetluskulu 57,50 eurot jääb hageja enda kanda. MENETLUSOSALISE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 4. Hageja esitas maakohtu tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega jäeti rahuldamata hageja taotlused täita kummalegi kostjale ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu. Samuti palub hageja tühistada maakohtu otsuse osas, millega maakohus mõistis kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja menetluskulu 702,50 eurot. Hageja palub teha tühistatud osas uue otsuse, millega hagi tervikuna rahuldada ning jätta kõik hageja menetluskulud solidaarselt kostjate kanda (s.o 300 eurot riigilõiv ja 460 eurot esindajatasu). Ringkonnakohtus kantud hageja menetluskulud palub hageja jätta solidaarselt kostjate kanda. Maakohtu resolutsioon ei ole selgelt arusaadav ega täidetav ning ei vasta
Hageja ei nõustu maakohtu põhjendustega hageja taotluste läbivaatamata jätmisel. Maakohtu otsusega on loodud olukord, kus ühisvara jagamise tulemusena saavad mõlemad kostjad tulemi alusel raha võrdsetes osades, kuid kinnisasja müünud kohtutäitur ei 3 saa sisse nõuda ja rahuldada hageja hagiavalduses toodud nõudeid, vaid peaks kandma raha justkui kostjatele. Ühisvara jagamise kohtuotsuse alusel algatatakse uus täitemenetlus ühisvara jagamise nõudes ja enampakkumise korraldamiseks, st müüki ei korraldata sama täitemenetluste raames. Ühisvara jagamise otsuse täitmisel ei saa kohtutäitur täita hageja kohtulahenditest tulenevaid nõuded kostjate vastu. Hagejale jääb arusaamatuks, kas maakohus leiab, et kohtutäiturid, kes täidavad hageja täitedokumente, peaksid õigel ajal märkama, et kolmas kohtutäitur teostab sundmüüki ja esitama kas ühinemise avalduse või rahalise nõude arestimise akti, mille tähtaegselt esitamine on selle täituri kontrolli all, kelle käes on hageja võlanõue täitmisel. Seega puudub hagejal kontroll selle üle, kas kohtutäitur esitab õigeaegselt teisele kohtutäiturile nõudeid. See ei ole TMS § 14 lg 2 eesmärgiks ning juhul, kui kohtutäiturid õigeaegselt nõudeid ei esita, on hageja ühisvara jagamise nõue „tühi töö“. TMS § 14 lg 2 esimese lause kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Maakohus jättis aga läbi vaatamata hageja nõude sissenõude pööramiseks võlgniku osale ühisomandist. Seni on kohtud hageja selliseid taotlusi rahuldanud. Tartu Ringkonnakohus on tsiviilasjas nr 2-17-16381 jätnud muutmata maakohtu otsuse, millega määrati, et „ühisvarasse kuulunud ja kohtuotsuse punktis 2 nimetatud vara müügist saadud A O kuuluvast rahast täita A O täitmisel olevad kohustused“. Hageja ei nõustu, et hageja nõudeid ei ole võimalik pidada kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotlusteks
Nõude osalise rahuldamata jätmisega on kaasnenud hageja menetluskulude ebaõige jaotus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 5. Ringkonnakohus leiab, et hageja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ning kaebus tuleb hagejale tagastada.
lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada. Riigikohus on selgitanud, et apellatsioonkaebuse õiguslik perspektiivitus tähendab seda, et apellatsioonkaebus tuleks jätta rahuldamata juhul, kui faktilised asjaolud, millele apellatsioonkaebuses tuginetakse, osutuksid tõendatuks. See tähendab, et kohus peab apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel apellatsioonkaebuses esitatud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsima, kas on olemas sellele faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse kaebuse rahuldamiseks (vt Riigikohtu
6. Hageja heidab maakohtule ette TMS § 14 lg 2 ebaõiget kohaldamist. TMS § 14 lg 2 kohaselt võib sissenõudja nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki korrata (
4 Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hageja saab TMS § 14 lg 2 alusel nõuda, et kohtutäitur pööraks pärast ühisvara jagamist kummagi kostja osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Maakohus märkis õigesti, et kohus ei otsusta kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostjate lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada. Ka tsiviilasjas nr 2-17-16381, millele hageja kaebuses viitab, ei otsustatud kohus, millises järjekorras tuleb ühisvara jagamise tulemusena tekkiva lahusvara arvel sundtäitmisel olevaid nõudeid kostjate vastu täita. Ringkonnakohus leiab, et hageja taotlus on suunatud täitemenetluse müügist saadud tulemi jaotamisele (TMS § 105 jj). Tegemist on täitemenetluse toiminguga, millesse kohus ühisvara jagamise nõuet lahendades sekkuda ei saa. Maakohus märkis õigesti, et hageja nõuete puhul ei ole PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvate kohustustega, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Seega jättis maakohus õigesti taotlused
Samadel põhjendustel on ka apellatsioonkaebuse läbivaatamine õiguslikult perspektiivitu. 7. Eeltoodule tuginedes keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest, kuivõrd apellatsioonkaebuses esitatud väidete õigsust eeldades, ei ole võimalik apellatsioonkaebust rahuldada. Kuna maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, ei ole alust ka maakohtu määratud menetluskulude jaotuse ega suuruse muutmiseks. 8.
lg 1 ja
lg 1 alusel kannab hageja menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Kuivõrd ringkonnakohus ei ole edastanud kaebust kostjatele vastamiseks, ei saanud kostjatel apellatsioonimenetluses menetluskulusid tekkida. Apellatsioonkaebuselt on tasutud riigilõiv 300 eurot. Kuivõrd ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast, on hagejal õigus taotleda riigilõivu tagastamist (
Käesolev määrus on edasikaevatav Riigikohtule (
Andra Pärsimägi Triin Uusen-Nacke Kersti Kerstna-Vaks /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.