Obsah (4)

§ 168§ 175§ 667§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Määruse tegemise aeg ja koht 29. jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-13900 Tsiviilasi Ko

§ 168

lg 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Maakohus ei nõustunud puudutatud isikute väitega, et avaldajal puudus alus kohtusse pöördumiseks. Nõue ei olnud tasutud avalduse esitamise ajaks, võlg tasuti pärast avalduse esitamist. Antud asja arutamise seisukohalt ei oma maakohtu hinnangul tähtsust võlgnevuse summa – maakohus nõustus sellega, et viimasest arvest tulenev summa, s.o 110,84 eurot, ei olnud avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, kuid võlgnevus summas 606,72 eurot oli sissenõutav. Kuna hagita menetluses ei sõltu riigilõiv nõutava summa suurusest, siis ei ole ka menetluskulude jaotuse kohalt tähtsust, kas nõue esitati summas 717,56 eurot või summas 606,72 eurot. Seega puudub alus menetluskulude protsendiliseks jaotuseks puudutatud isikute märgitud viisil, sh seonduvalt puudutatud isikute menetluskuludega.

§ 175

lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. 30.10.2020 menetluse lõpetamise taotlus on esitatud kohtule pärast avaldaja esindaja tutvumist puudutatud isikute 20.10.2020 seisukohaga ning antud avalduses on avaldaja palunud: „ …. välja mõista puudutatud isikutelt solidaarselt avaldaja kasuks kõik menetluses kantud vajalikud kulud 205 eurot (sh ½ riigilõivust 25 eurot ja õigusabikulud 180 eurot), samuti viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 järgi ettenähtud määras.“ Nimetatud kulude hilisem esitamine ei ole korrektne ning on vastuolus hea usu põhimõttega (kui puudutatud isikud ei oleks 05.11.2020 vastuväidet esitanud, oleks kohus rahuldanud avaldaja menetluskulud summas 205 eurot, sh ½ riigilõivust 25 eurot ja õigusabikulud 180 eurot). Seega kulu 180 eurot (koos käibemaksuga) ei ole põhjendatud. Eeltoodu põhjal on avaldaja põhjendatud ja vajalikud lepingulise esindaja kulud kokku 240 eurot, s.o 2,0 tunni ulatuses, maksumusega 100 eurot tund, kokku 200 eurot, millele lisandub käibemaks summas 40 eurot. Kokku moodustavad avaldaja põhjendatud menetluskulud 265 eurot (240+25), mis kuuluvad solidaarselt puudutatud isikutelt väljamõistmisele. Rahuldamata osas jäävad avaldaja menetluskulud avaldaja enda kanda. MÄÄRUSKAEBUS

1. Puudutatud isikud esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles paluvad maakohtu määruse tühistada menetluskulude väljamõistmise osas ja teha tühistatud osas uue määruse, millega jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda või vähendada väljamõistetud menetluskulude suurust lähtuvalt nõude rahuldamise suurusest. Ajal, mil puudutatud isikud said nõude kätte ja sellega tutvusid, oli võlg vaid 73,90 eurot, mis on 10,28% esitatud nõudest. Kuna esitati veel mitte sissenõutavaks muutunud võlg ja esitatud nõude suurus ei vastanud võlale, tuleb menetluskulud jätta menetlusosaliste endi kanda või tuleb neid vähendada.
2. Avaldaja vaidles määruskaebusele vastu. 3 23.09.2020 esitas avaldaja kohtule võlanõude avalduse summas 717,56 eurot, mille puudutatud isikud olid kohustatud tasuma
3. septembriks 2020 (arve nr X sisu).
4. septembriks 2020 polnud puudutatud isikud võlgnetavat summat tasunud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu tühistada

§ 667lg 2 alusel menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega jätab avaldaja menetluskuludest puudutatud isikute kanda avaldaja õigusabikulu ühe tunni ulatuses (120 eurot) ja osa riigilõivust summas 25 eurot. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Menetluskulud ringkonnakohtus jäetakse menetlusosaliste endi kanda. 8. Ringkonnakohus leiab, et maakohus kohaldas ebaõigesti

§ 168

lõiget 5 ja

§ 172

lõiget 1, kui ei arvestanud menetluskulusid jaotades asjaoluga, et suur osa võlast (227 eurot) tasuti enne avalduse puudutatud isikutele kättetoimetamist 28. septembril 2020 ja osa nõudest (110,84 eurot) ei olnud avalduse esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud.

§ 172

lg 1 teise lause kohaselt, kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kohtusse pöördumine ei olnud põhjendamatu, samas esitas korteriühistu nõude, mis ei olnud täies ulatuses veel sissenõutavaks muutunud. Puudutatud isikud tasusid olulises osas võla enne avalduse kättetoimetamist, kuid pärast avalduse esitamist. Eeltoodust lähtuvalt leiab ringkonnakohus, et solidaarselt puudutatud isikute kanda on

§ 172

lõike 1 alusel põhjendatud jätta riigilõiv summas 25 eurot ja õigusabikulu 1 tunni ulatuses, s.o 120 eurot. Ülejäänud maakohtus kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus menetlusosaliste endi kanda. 9. Kuna määruskaebus rahuldati osaliselt, jätab ringkonnakohus ringkonnakohtus

§ 172lõike 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 4 menetluskulud /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi