Obsah (6)

§ 652§ 651§ 459§ 230§ 171§ 137

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 27. jaanuar 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-631

) § 657 lg 1 p-ga 21 osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Samuti tuleb muuta maakohtu otsuse sissejuhatavas osas märgitud tsiviilasja hinda. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 17. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja 07.01.2021 menetlusdokumendile lisatud täiendava tõendi osas. Kostja esitas ringkonnakohtule 09.11.2020 sõlmitud töölepingu nr 788/20 esilehe ja soovib tõendada sellega asjaolu, et kostjal õnnestus saada tööle traktoristina lume lükkamisel, kuid töökoht võib seetõttu olla ajutine. Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt esitatud täiendav tõend tuleb vastu võtta.

§ 652

lg-st 3 tulenevalt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta. Samuti juhul, kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Kostja poolt esitatud tõend on käesolevas asjas asjakohane ja see on tekkinud pärast asja lahendamist maakohtus, mistõttu esineb alus selle vastuvõtmiseks. 18.

§ 651

lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus pidas hageja suvepuhkuse kulu põhjendamatuks ning osas, milles maakohus tuvastas vaidluse all mitteolevad hageja vajadused ja nende rahuldamiseks vajalikud kulud. Hageja leiab, et maakohus jättis põhjendamatult tuvastamata hageja toidukulu 86 eurot ületavas osas ja eluaseme kulu 30,83 eurot ületavas osas ning repetiitorite ja spordiinventari kulu tervikuna. Samuti ei ole hageja rahul sellega, et maakohus pidas taskuraha ja meelelahutuseks vajalikku kulu piisavaks üksnes 20 euro ulatuses. 19. Maakohus leidis kolleegiumi hinnangul õigesti, et elatise suuruse muutmist saab hagimenetluses nõuda

§-de 497 ja 459 alusel.

§ 459

lg 1 kohaselt on pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, pooltel õigus nõuda uues hagis mh maksete suuruse muutmist, kui 4 2-20-6312 maksete suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (

§ 459

lg 1 p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist (

§ 459lg 1 p 2).

Samuti viitas maakohus õigesti Riigikohtu seisukohale selle kohta, et elatise suuruse muutmiseks on alust, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud ning kohus peab võtma aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas asjaolud on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab tõendama üldjuhul nende asjaolude muutumise, millele tema väited või vastuväited tuginevad (vt Riigikohtu 17.05.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11). Lisaks on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (vt ka Riigikohtu 19.10.2015 määrust tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 12). Üldjuhul on tõepoolest nii, et lapse vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 08.01.2014 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuid olukorras, kus hageja nõuab elatise suurendamist oma vajaduste suurenemise tõttu, on vajalik see suurenemine esile tuua ja seda ka vaidluse korral tõendada. Eeltoodust tulenevalt on hageja ebaõigesti apellatsioonkaebuses PKS § 101 lõikest 1 järeldanud, et hageja ei pea tõendama enda vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavaid kulutusi. Seetõttu on maakohus otsuses õigesti märkinud, et hageja ei ole tõendanud repetiitorite kasutamise vajadust ja sellega seotud kulu.

1. Maakohus on jätnud ringkonnakohtu hinnangul õigesti arvestamata hageja spordiinventari kulu, kuid on teinud seda ebaõigetel põhjendustel. Maakohus on jätnud spordiinventari kulu arvestamata, kuna spordiklubis on varustus tasuta. Kolleegiumi hinnangul ei saa eeldada, et spordiklubides on inventar tasuta. Kostja on sellise kulu tekkimisele vastu vaielnud, mistõttu eeltoodud seisukohast lähtudes tulnuks hagejal antud kulu tekkimine tõendada. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendusi tuleb muuta selliselt, et hageja pole spordiinventari kulu tekkimist tõendanud.
2. Samuti on maakohus ebaõigesti põhjendanud toidu- ja eluasemekulu suurust. Maakohus on leidnud, et hageja peab oma vajaduste suurenemise ja selleks vajaliku kulu tõendama, kuid vaatamata sellele on järgnevalt tuginenud
3. a raportile. Kolleegium nõustub hagejaga, et lapse vajaduste tuvastamisel ei ole õige lähtuda raportist. Raportis on toodud hinnanguline keskmine kulu lapse ülalpidamiseks, mis võib erineda konkreetses asjas tuvastatud asjaoludest. Kohus lahendab tsiviilasja lähtudes poolte esile toodust ja vaidluse korral sellest, kas poole väited on tõendatud või mitte. Antud juhul väidab hageja, et toidukulu on 130 eurot ja eluasemekulu on 170 eurot kuus. Kostja leiab, et toidukulu on 60 eurot ja eluasemekulu 26 eurot kuus. Seega on poolte vahel vaidlus, kas hageja vajadused on põhjendatud 60 euro suurust toidukulu ja 26 euro suurust eluasemekulu ületavas osas. Sellisel juhul tulnuks hagejal nimetatud osas hageja vajadusi tõendada. Kuna hageja ei ole tõendeid esitanud, ei saanud maakohus tuvastada, et hageja toidukulu on 86 eurot ja eluasemekulu on 30,83 eurot kuus. Eeltoodust tulenevalt tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tugines
4. a raportile ja asendada need ringkonnakohtu põhjendustega selle kohta, et hageja vajadused ei ole toidukulu 60 eurot ja eluasemekulu 26 eurot ületavas osas tõendatud. Kuna kostja maakohtu otsust ei vaidlustanud, ei ole ringkonnakohtul alust maakohtu otsuse resolutsiooni selles osas muuta.
5. Samuti vaidlevad pooled hageja taskuraha ja vabaaja kulu üle 20 eurot ületavas osas. Maakohus leidis, et hageja kulu nimetatud osas on mõistlik 20 euro ulatuses. Kuna hageja ei 5 2-20-6312 ole ka selles osas tõendeid esitanud, puudub maakohtu otsuse resolutsiooni muutmiseks alus, kuid maakohtu otsuse põhjendusi on vajalik täiendada. Nimelt jättis maakohus põhjendamata, miks maakohus ei pea suuremat kulu kui 20 eurot vajalikuks arvesse võtta. Asjakohaseks põhjenduseks on kolleegiumi hinnangul ka sellel juhul see, et hageja ei ole enda väidet taskuraha ja meelelahutuse kulu osas, summas 80 eurot, tõendanud.
6. Hageja väitel viis maakohus läbi puuduliku eelmenetluse ega täitnud selgitamiskohustust. Seejuures tugineb hageja sellele, et maakohus ei ole selgitanud, miks kostja ei saa leida endale tööd ja mida kostja selleks teinud on. Kolleegiumi hinnangul on hageja etteheide alusetu. Ülalpidamisasjas võib kohus

§ 230

lg 4 alusel kohustada poolt esitama andmeid ja dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta ning

§ 230lg 5 järgi nõuda ka ise asjakohastelt asutustelt teavet.

Lapse ülalpidamise asjas peab kohus vajadusel tegema pooltele ettepaneku esitada lisatõendeid või neid ise koguma (vt Riigikohtu 08.04.2009 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-31-09, p 11; 28.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-21-07, p 14). Samas menetletakse elatise nõuet hagimenetluse sätete kohaselt, mis tähendab, et asjaolud toovad kohtu ette menetlusosalised. Kostja on maakohtus esile toonud, et ta on töötu, kuid ei ole väitnud, et tal poleks võimalik tööd leida. Seetõttu puudus kohtul vajadus välja selgitada, mis põhjusel kostjal poleks võimalik tööd leida. Samuti puudus maakohtul vajadus välja selgitada, mida on kostja töö leidmiseks teinud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja pole esile toonud, kuidas on selgitamiskohustuse rikkumine kaasa toonud ebaõige kohtulahendi. Maakohus ei suurendanud elatist hageja soovitud ulatuseni mitte kostja varalise seisundi tõttu, vaid hageja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksemate vajaduste tuvastamise tõttu.

1. Maakohus on leidnud, et lähtudes kostja varalisest seisust ja sissetulekust, ei ole kostja võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ülalpidamist, mistõttu esineb mõjuv põhjus hageja poolt nõutud elatise summa vähendamiseks. Kolleegiumi hinnangul puudus maakohtul vajadus sellise järelduse tegemiseks ning see tuleb otsuse põhjendustest välja jätta. Maakohus oli tuvastanud hageja vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused summas 380 eurot kuus (millest pool on 190 eurot) ja maakohus rohkem (tulenevalt kostja majanduslikust olukorrast) igakuist elatise summat ei vähendanud.
2. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud

§ 171lg 1 alusel apellandi kanda.

Vastustaja ei ole ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja esitanud, mistõttu määrab ringkonnakohus kindlaks, et vastustajal menetluskulud puuduvad. 26. Maakohus on otsuse sissejuhatavas osas märkinud tsiviilasja hinnaks 1134,90 eurot. Maakohus on ekslikult arvestanud hinna selle summa järgi, milles hagi rahuldati, s.o 292 euro asemel 190 eurot. Õige oleks olnud 2052,90 eurot [= (292 - 63,90) × 9].

§ 137

lg 1¹ alusel muudab ringkonnakohus maakohtu määratud hagi hinda ja määrab hagi hinnaks 2052,90 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Vallo Kariler (allkirjastatud digitaalselt) Kaija Kaijanen (allkirjastatud digitaalselt) Ande Tänav 6