Obsah (8)

§ 121§ 64§ 73§ 120§ 65§ 68§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 16. september 2020, Rakvere kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-7953 Kohtunik Kristel Vedro Kohtuistungi sekretär Raili

§ 121

lg 2 p 2,3 ja § 120 lg 1 järgi üldmenetluses Süüdistatav SVEN VÄNDA, isikukood 38103055213, xxxx kodanik, elukoht xxxx, töökoht OÜ M, varem kriminaalkorras karistatud 1-l korral, s.o Viru Maakohtu 09.05.2019 otsusega mõisteti

§ 121

lg 2 p 2 ja § 214 lg 2 p 1 järgi

§ 64

lg 1 alusel liitkaristuseks 4 aastat vangistust

§ 73

alusel tingimisi 4 aasta 3 kuulise katseajaga Tõkend: kahtlustatavana kinni peetud 10.07.2019, vahistatud alates 12.07.2019, Viru Maakohtu 30.03.2020 määrusega asendati vahistamine kohustusega alluda elektroonilisele valvele alates 15.04.2020 Kaitsjad Vandeadvokaat Tiina Mare Hiiob kokkuleppel, e-post: tiinamare.hiob@gmail.com Jurist Diana Rints, e-post: dianarints@gmil.com Vandeadvokaat Gretta Oltjer-Timberg, e-post: gretta.oltjertimberg@cuesta.ee Kohtuasja läbivaatamise aeg 25.02.2020, 12.03.2020, 25.03.2020, 19.06.2020 RESOLUTSIOON: Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 14 lg 2, § 175 lg 1 p 2,3,4,5,9, § 179 lg 1 p 1, § 180 lg 1, 3, § 306, §§ 311-313, § 315, § 318, § 319 kohus otsustas: 1 Mõista Sven Vända

§ 121lg 2 p 2,3 järgi (2019.

aasta juuni keskpaigast kuni 28.06.2019 episood) õigeks. Tunnistada Sven Vända süüdi

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi (10.07.2019 episood) ja mõista karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Tunnistada Sven Vända süüdi

§ 120

lg 1 järgi ja mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Sven Vändale liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.05.2019 otsusega 1-19-3740 mõisetud ärakandmata karistuse 4 aastat vangistust võrra ning mõista liitkaristuseks 4 (neli) aastat 10 (kümme) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2019-15.04.2020, s.o 9 kuud ja 5 päeva karistusaja hulka ning lugeda Sven Vända kandmisele kuuluvaks karistuseks 4 (neli) aastat 25 (kakskümmend viis) päeva vangistust. Karistus pöörata täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning KrMS § 414 lg 2 alusel lugeda karistuse kandmise alguseks Sven Vända vanglasse karistuse kandmisele saabumise aeg. TÕKEND Sven Vändale kohaldatud tõkend vahistamine, mis on asendatud elektroonilise valve kohaldamisega kuni kohtumenetluse lõpuni – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni, kuid mitte kauem kui 1 aasta elektroonilise valve kohaldamisest, s.o kuni 15.04.2021, seejärel tõkend tühistada. MENETLUSKULUD KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel mõista Sven Vändalt välja menetluskuluna sundraha 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot riigituludesse. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista Sven Vändalt välja kaitsjatasu 489 (nelisada kaheksakümmend üheksa) eurot v.adv. Margus Viira poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi eest riigituludesse. Sven Vändal tasuda menetluskulud kokku summas 1365 eurot 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB PANK EE351010052031000004, SWEDBANK EE502200221014193355, LUMINOR BANK EE401700017002872300, viitenumbriga 99920700038955 ning selgitusega: „Sven Vända, 1-19-7953, menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Sven Vända menetluskulud, s.o valitud kaitsja tasu, jätta Sven Vända enda kanda. ASITÕENDID 5 CD-plaati, millel häirekeskuse kõnesalvestised, vormikaamera salvestised, mobiiltelefoni HTC vaatlusandmed, A. R.i edastatud helifailid ja fotod K. E.ist – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. 2 EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada Viru Maakohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisele järgnevast päevast, s.o hiljemalt 23.09.2020. Apellatsiooniteate esitamisel on kohtuotsus kättesaadav Viru Maakohtu kantseleis 08.10.2020. Apellatsioon esitatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega, s.o hiljemalt 23.10.2020. SÜÜDISTUS Sven Vändat süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 2017. aasta juulis toime pannud abikaasa K. V. (praeguse nimega K. E.) kehalise väärkohtlemise ning on selle eest karistatud 09.05.2019 tingimisi vangistusega, lõi: - ajavahemikus 2019. aasta juuni keskpaik kuni 28.06.2019 xxxx elukaaslast K. E.it jalaga vastu kõri, millega põhjustas naisele füüsilist valu; - 10.07.2019 hommikul xxxx tüli käigus lõi elukaaslast K. E.it rusikaga vastu otsmikku, millega põhjustas naisele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – muhu otsmikul. Lähisuhtes olevale isikule korduvalt füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamisega, isikuna, keda on eelnevalt karistatud lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest, pani Sven Vända toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sven Vändat süüdistatakse ka selles, et tema isikuna, kes on toime pannud

1. aasta juulis abikaasa K. V. (praeguse nimega K. E.i) kehalise väärkohtlemise ning
2. aasta novembris väljapressimise abikaasa K. V. suhtes, nõudes naiselt xxxx enda nimele kirjutamist ähvardusega keeldumise korral avalikustada sotsiaalmeedias naise kohta häbistavaid andmeid ning on mõlema teo eest karistatud 09.05.2019 tingimisi vangistusega, on enne ja peale seda kohtuotsust pidevalt ähvardanud elukaaslast K. E.it tapmisega ning talle kuuluva xxxx põlema panemisega, lubades kahju saabumist juhul, kui naine teatab temapoolsest pidevast kehalisest ja vaimsest väärkohtlemisest politseile ja tema peab sellepärast vangi minema. 10.07.2019 aset leidnud kehalise väärkohtlemise järgselt oli K. E.il alust karta ähvarduste täideviimist, kuna teade tema väärkohtlemisest oli tema tahtest sõltumata jõudnud politseini ja tõi kaasa reaalse võimaluse Sven Vända vabaduse piiramiseks. K. E. tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning varale tingituna Sven Vända varasemast ohtlikust ja vägivaldsest käitumisest. Ähvardades teist isikut tapmisega ja tema vara olulises ulatuses hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani Sven Vända toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED, TÕENDID Kr

MS § 60 lg 1 järgi tugineb kohus kriminaalasja lahendades asjaoludele, mida ta on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. KrMS § 60 lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolu on olemas või puuduvad ja KrMS § 61 lg 1 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning KrMS § 61 lg 2 kohaselt kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, kannatanu, tunnistajad ning kontrollinud kohtumenetluse poolte kohtuliku arutamise ajal esitatud kirjalikke tõendeid, asub alljärgnevale seisukohale. Esitatud kirjalikud tõendid on asjakohased ning neid võib kriminaalasja lahendamisel kasutada. Kohus leiab, et tunnistajate A. T., B. L., A. R.i ütlused on usaldusväärsed ja haakuvad teiste 3 isikuliste ja dokumentaalsete tõenditega. Kannatanu K. E.i ja süüdistatava Sven Vända ütlustesse tuleb suhtuda kriitiliselt. Kohtuistungil kuulati ära kannatanu K. E., kelle ütluste kohaselt elab ta koos Sven Vändaga

1. aasta aprillist ja xxxx abiellusid. Hetkel on nad lahutatud, ei mäleta, mis ajast. Lahutus oli hetkeemotsioon, nad ei oleks pidanud lahutama. Sven sai tingimisi karistada mais 2019 ja ta ei pea vana asjast enam rääkima. Pärast seda kohtuotsust nad läksid pulmareisile Türki ja veetsid seal väga imeliselt aega, tähistasid oma pulmaastapäeva. Nende pulmaastapäev oli reisi sees, kuskil xxxx alguses. Süüdistuses on kirjas, et juunis 2019 on neil olnud tüli, kus xxxx Sven lõi teda jalaga vastu kõri aga see ei vasta tõele. Tema on ise selles väga palju süüdi. Tema süü seisneb selles, et kuidas ta A. R.iga räägib ja kindlasti otsib tähelepanu, võib-olla kaastunnet, aga ta kahetseb väga, et kuidas ta on A.ga suhelnud, mida ta on talle rääkinud, aga kõik see, mis ta on talle rääkinud ei vasta tõele. Kuigi ta ei saa öelda, et ta on kellelegi valetanud, sest see mida ta räägib A.le, see on nende omavaheline asi. Loomulikult tahab ta tähelepanu, ta ei oska öelda, mis see oli, aga kindlasti ei ole ta A. R.ile mitte ühtegi õiget sõna öelnud. Valetas, sest tal oli tähelepanu vaja. Miks tal oli tähelepanu vaja, seda on väga raske selgitada. Ta arvab, et sellele küsimusele võib-olla oskaks nõustaja paremini vastata, mõni professionaalne isik, kes võiks nendega tegeleda, aga keda ei lasta. Ta on korduvalt tahtnud, et nad saaksid koos psühholoogi juures käia, aga neile ei ole seda määratud, ei esimesel kohtuistungil ega nüüd ka teisel. Ise nad seda teinud ei ole, kuna arvab, et esimesel korral peaks keegi teine sekkuma, õigusorganid peaksid suunama. Enne seda
2. juulit neil on olnud tülisid, aga mitte vägivalda, loomulikult ütlevad pahasti üksteisele. Saiapuru on laua peal, tekib tüli, hakkavad vaidlema, kes ära koristab, sellised igapäevased olmeasjad. See ei ole nüüd see, mida peaks tõsiselt võtma. Neid tuleb ka tulevikus ja need tülid lõppevad neil tavaliselt karjumisega või vahel tõesti loobivad asju. Nad ei jää üksteisele alla, kui üks alustab, siis teine ka, kuid need ei ole midagi tõsist. A. R. on tema jaoks võõras, lihtsalt said tuttavaks ja suhtlesid, helistasid ja said kokku. Tema elus ei olnud A. R. kõige tähtsamal kohal, ta oli lihtsalt tema jaoks meelelahutus. Ta ei oska öelda, kui tihti nad kohtusid, kuna ta on selle etapi enda jaoks kustutanud, tahab selle unustada, sest et see on olnud tema elu kõige suurem viga. Ta hoidis selle saladuses, ei rääkinud Svenile. Ta lõpetas suhtlemise A.ga siis, kui temalt Sven ära võeti, ta kodust minema viidi. A. küll helistas, palus et ta temaga xxxx koliks, aga siis nad leppisid kokku, et A. ei helista talle, ega tema ei helista A.le, nad ei kirjuta, ja unustavad üksteist ära. Ta ei mäleta kes kellele helistas, sest sel hetkel, kui ta nägi neid politseinike, tema sisse tuli selline hirm, jalad hakkasid värisema. Ühesõnaga, kui keegi tuleb tema koju, eriti kui tuleb politsei, siis tekib hirmutunne, selline aukartus, et midagi on toimumas ja sel hetkel ei saa enam aru, mida sa teed, mida sa ütled, kuidas sa käitud, kuidas sa istud või astud. Seda on nn raske selgitada, sellepärast nendel päevadel on palju selliseid mälulünkasid, kui küsitakse kuupäeva, kellaaega ja ei suuda vastata, sest su aju on ära blokeerinud.
3. juulil ta elas xxxx. Pärast seda maikuu kohtuasja jäi ta Sven Vändaga kokku elama. Elasid nii ema korteris kui ka xxxx. Sven Vända käis tööl xxxx. Ära käimiste pikkus sõltus sellest, millised objektid olid. Kui Sven xxxx ära oli, siis ta vahepeal suhtles A. R.iga. Kuna nad hakkasid tegema vannituba ja neil oli vaja tööjõudu, siis võtsid U. S. mõneks ajaks enda juurde, et ta aitaks tööd teha.
4. juulil sai alguse see, et kuna nad Sveniga vaidlesid ja loopisid üksteist tekkide, patjade ja madratsiga, ta läks endast välja, hakkas nutma. Ta ei mäleta täpselt seda, kas ta siis kogemata olin vajutanud kõne A.le või mis see oli, aga kõne läks kogemata ja A. helistas tagasi, sest talle tundus, et asi on imelik, et talle helistatakse. Ta nuttis ja ütles, et ei midagi ei ole ja ta ei taha midagi. See juhtus nii ammu, ta ei saa öelda, kes alustas, aga tema ei anna alla. Löömist käte ja jalgadega ei olnud. See oli nii suur šokk, et ma tõesti ei tea, kas oli valus ja kas sai haiget. Ta tundis, et tal jalad värisevad, käed värisevad, hääl väriseb ja sellel hetkel ei saa aru, kui inimene šoki seisus on. Ta täna ei suuda kuupäevasid meenutada, sest mingisugune asi võtab juba eelnevalt mälu ära. Hommikul seksiteemal oli ka kindlasti vaidlus, nagu kogu aeg. Jah, kui hommikul ütleb, et tahaks seksida ja teine ei taha, siis sinna see jäigi, aga nii võib pidevalt olla, et üks tahab, teine 4 ei taha ja siis tekib solvumine. Kas tol hommikul Sven kindlasti solvus, tõusis püsti ja läks kööki. Kas Sven ütles talle midagi halvasti, tegi midagi, seda ta ei suuda seda enam meenutada, kui ta ütleks täna seda, siis ta ei ole endas kindel, sest sellest on nii palju kuid tagasi. Tihti oli neil selline situatsioon, et Sven tahab seksida, tema ei taha ja Sven solvub. Neile pidid tulema sõbranna B.i lapsed hoida ja Sven arvas, et ta ei taha, et neil võõrad lapsed oleksid. Kuna ta oli endast väljas, siis ütles B.ile, et Sven märatseb ja nuttis telefonis ja ütles, et ära too. Kui neil tüli oli, nad riidlesid, loomulikult oli endast väljas. Ta teab, et Sven kohtus A. R.iga esimest korda juulis Grossi rallil. A. tuli sinna rallile, hakkas tähelepanu juhtima, et miks ta selle Sveniga on, ta ütles, et mine ära, ta ei taha rääkida, hoidku neist eemale. A. ei läinud, hakkas Sveni hõõruma ja ta ei suutnud A.t muud moodi ära ajada, kui ta pidi teda oma kotiga eemale lükkama, aga tabas täpselt silmaauku. Nemad läksid Sveniga koos koju. Sven oli šokis, et kes see mees on, mis ta tahab. Alles juulis 2019 sai Sven teada, et on olemas selline inimene nagu A. R.. Peale seda, kui ta A.t lõi, siis üks päev läks vahet ja siis viidi ju Sven
5. juulil ära, ta ei saanud ju mitte kuidagi A.ga enam kohtuda. A. ise vabatahtlikult andis Sven Vändale rallil oma numbri, et hõõruda. Hõõrumine, see tähendab ikkagi seda, et neil Sveniga tekiks probleeme.
6. juulil ta helistas telefoniga kogemata A. R.ile. A. helistas tagasi pärast seda juhusliku kõnet. Tookord
7. juuli tuli politsei. Tema vist istus autos. Kui Sven on toas ja neil on tüli olnud, siis üks läheb ju eemale. Politsei ütles, et filmib teda, ta ütles, et ta ei taha. Temaga rohkem ei tehtud midagi, aga Sven viidi ära ja siis nad ütlesid, et on ainult 48 tundi ja siis Sven tuleb koju tagasi.
8. juulil politsei fotografeeris teda, sest ta oli nutnud oma näo paiste. Mingeid vigastusi ei olnud. Šoki hetkel sa ei saa aru, kas sul on valus või sul ei ole. Järgmine päev ei olnud kuskilt valus. Tema füüsiline tervis oli kõik hästi, tal ei olnud ühtegi vigastust, tal ei olnud ühtegi sinikat. Politseis käis ülekuulamisel 2 korda ja rääkis sama juttu. A.le kirjutas ja ütles talle, et on kõik valetanud, need olid lihtsalt tema hetke emotsioonid, et see mida ta on A.le rääkinud, ei vasta tõele. Talu xxxx külas kuulub talle, see on nende pere kodu. Neil on küll jutuks tulnud erinevaid võimalusi, kuid see ei ole mingi väljapressimine. Neil on olnud tülisid ja mida nad üksteisele tüli käigus viha hoos on öelnud, ei suuda ta sõna-sõnalt meenutada, kindlasti on igasuguseid koledaid asju üksteisele öelnud ja ütlevad ka edaspidi ja tulevikus, see nii on ja see nii jääb. Kui tal oleks ohtu ja ta kardaks, siis ta võtaks seda reaalselt aga Sven ei ole kurjategija. Eeluurimisel on rääkinud, et Sven solvas väga koledate sõnadega ja on teda sundinud endaga vastu tahtmist seksima varem. Täna ta seda ei mäleta, ta on selle võib-olla unustanud, aga kindlasti ei ole õige võtta kohe vahetult peale sellist närvišokki mingisugust ülekuulamist, see on täiesti vale. Kui neil oli tüli, siis kindlasti loopisid üksteist sõnadega ka, aga need on mitte midagi ütlevad. Iga tüli käigus sa ütled inimesele pahasti. See on väga loogiline seal tegelikult, kui mees saab teada, et ta naisel... Ta ei saa rääkida, ta on endast väljas. Ta tunneb, et teda on petetud, ta tunneb, et prokurör on teda petnud, tal on väga halb temaga ühes ruumis olla. Kohtuistungil avaldati eeluurimisel antud ütlused, kus ta märkis, et ``Sven Vända oli nii vihane, et viskas enda telefoni pilbasteks ja mingil hetkel lõi Sven talle rusikaga vastu otsaesist, ta ei tea kus kohas ta sellel hetkel oli, kui Sven teda lõi. Tundis löögi tõttu valu. Ka praegu katsudes on otsaesine paremalt poolt valus. Sven ütles, et ta ei lase ära põgeneda. Sai ikkagi majast välja, läks istus autosse, avastas, et autovõtmeid ei olnud". Ta on korduvalt öelnud, et Sven lõi teda rusikaga vastu otsaesist, lõi paremale poole, oli valus, samuti takistas äraminekut jne. Kinnitab kaitsjale jätkuvalt, et
9. juulil antud ütlused olid põhjustatud emotsioonidest. Täna arvab, et hea mõte oleks ikkagi koos Sveniga psühholoogi juures käia. Nad mõlemad on sellest väga palju õppinud ja palju tugevamad. Nad kindlasti abielluvad veel uuesti. Ta käib nüüd psühholoogi juures. See aeg, kus Sven ära on olnud, see on tema jaoks väga raske olnud emotsionaalselt. Lihtsalt ahmis midagi või proovis leida iseendale kuskilt mingit tuge, et keegigi aitaks, sest see sügis, kus maja jäi lohakile, kus ta oli üksi. Täna tiksub maksuameti võlg peale. Tekkis selline auk ja depressioon, laps on vaja kooli saata, arved on vaja maksta, võlgnevused on ka tekkinud. Nad on koos Sveniga võtnud pangalaenu, mida ta peab üksi maksma, ta peab selle kõik ära tegema. Svenist on kogu aeg abi olnud. 5 Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja A. T., kes töötab Rakvere politseijaoskonnas.
10. juulil 2019 oli ta tööl koos M. M.iga. Said väljakutse xxxx külla enne lõunat, kellaaeg ei ole meeles. Väljakutse oli teinud keegi kolmas isik, et seal elukohas võis olla toimunud lähisuhtevägivallaga seotud asi. Nad läksid kontrollima. Maja ees seisma jäädes, nägid autos istumas naisterahvast, kellega nad kõigepealt rääkima läksid. Kannatanu istus sõiduautos juhi kõrvalistmel ja oli autos üksi. Alustasid vestlust. Oli näha, et naisterahvas oli nutnud. Hakkasid kannatanut küsitlema, et mis juhtus. Ta otseselt väga ei tahtnud rääkida nendega. Oli aru saada, et midagi oli toimunud seal. Kasutasid sündmuskohal vormikaamerat. Pani selle tööle põhimõtteliselt kohe, kui sinna auto juurde läksid, ütles, et filmivad. See kannatanule väga ei meeldinud. Üritas teada saada, mis juhtus, siis paariline märkas, et väiksed vigastused, marrastused olid peas ja käel. K.i peas olevat muhku märkas paariline. K. istus autos, ta oli külje peal ja niimoodi ei olnud näha, seda kohe esimese hooga ei märganud. Paarimees tegi fotod. Kannatanu lõpuks ütles, et selle kõige põhjus on, et Sven tahab kogu aeg seksida ja tema ei soovi. Kuna nad sealt infot ei saanud, siis otsustasid minna tuppa Sveniga rääkima. Mingi hetk ilmus seal üks töömees välja, kes ütles, et Sven on toas. See töömees ütles sees, et ta mingit lärmi ja sõnavahetust kuulis, kuid midagi otseselt pealt ei näinud. Sven oli majas sees. Sven ütles, et tõmbas K.i voodi pealt maha. Ta ei mäleta, kas kannatanu ütles, miks ta suhelda ei taha, miks ta midagi öelda ei taha. Aga vormikaamera filmi peal peaks kõik olemas olema. Kõik, mis filmi läheb sinna ka jääb ja sellega manipuleerida ei saa. Võtsime mõlemad kaasa, kuna oli ilmselge, et seal oli toimunud midagi. Kuna kannatanu neile meesterahvastele ei soovinud rääkida, siis arvas, et on naissoost uurijatele ehk annab ütlusi, siis saab selles asjas selgust. Selliseid juhtumeid on ennegi olnud, kus naisterahvad ei taha meesterahvastele rääkida, mis on juhtunud. Kannatanu seisundist ei nähtunud, et oleks olnud vaja viia arsti juurde ning tal ei olnud ka sellist vigastust, mis oleks vajanud arstiabi. Viisid edasi jaoskonda uurija juurde ja edasi nemad ei tegelenud temaga. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja B. L., kes tunneb K. E.it kusagil aastast 2011, ei oska täpset aastaarvu öelda. Nad õppisid koos xxxx. Algul olid kooliõed ja pärast hakkasid väljaspool kooli suhtlema. Kui xxxx sattus ja vaba hetk oli, siis ta ikka alati helistas K.ile ja käis K.il vahest kodus külas. Sven Vändat tunneb kui K.i elukaaslast. Alguses olid elukaaslased, hiljem nad abiellusid ja pärast kuulis, et nad olid lahutanud. Tema ei tea, miks nad lahutasid. Sven Vända ja K. E.i pereelust ei tea ta midagi, nii palju ainult, kui ise nägi ja midagi halba ta ei näinud. Kui ta käis K.il külas, siis Sven Vända vahel oli kodus, kuid enamuse ajast oli xxxx tööl.
11. juulil 2019 oli tal K.iga kokku lepitud, et hoiab ta lapsi. Ta pidi xxxx tulema ja K. pidi bussi vastu tulema. Nad pidid koos K.i juurde minema, et mingi aja on nende juures ja siis tema läheb ära. Oli kokkulepe, et ta xxxx hakkab
12. ajal liikuma, hommikul kell 9 K. saatis sõnumi, et ta ei saa lapsi vaadata. Tema oli ju sellega arvestanud, et oleks see lihtsalt niisama hoidmine, aga ta pidi minema sünnipäevale. Siis ta muidugi küsis sõnumi teel, et miks ei saa. K. saatis talle sõnumi, tema helistas, aga kuna K. kõnele ei vastanud ja kuna ta tahtis vastust saada, siis ta saatis sõnumi vastu ja siis K. kirjutas, et Sven keeras ära. Ta helistas uuesti ja K. ei vastanud ta kõnele, helistas mitu korda ja siis K. kirjutas, mis oli juhtunud. K. kirjutas, et ta ei saa vastata, et Sven karjub või närvitseb. Riid oli sellest alanud, et K. keeldus Sveniga seksuaalvahekorras olemast. Ta ei tea, kas see oli eelmine päev või oli see sama päev. K. kirjutas, et Sven märatseb, karjub. Ta kirjutas vastu, et kutsu politsei, sest ta leiab, et see ei ole õige käitumine, aga K. kirjutas, et ei kutsu. Siis oli mitu tundi vahet ja kui uuesti suhtlesid, siis K. ütleski, et keegi oli politsei kutsunud ja oli viidud uurija juurde või jaoskonda. Esimene telefonikõne K.iga oligi siis, kui Sven oli politseijaoskonda viidud, enne ta ei saanud kätte. K. rääkis, et Sven karjus ja märatses ning mainis muhku ka. Tema arust K. helistas, kui jaoskonnast sai välja, siis ta ütles, et oli tema nime öelnud ja rohkem midagi. Ütles, et kui uurija peaks enda juurde kutsuma, et siis ta ei räägiks midagi. K. ütles, et see asi ei olnud nii ja ta armastab seda meest. Sveni minevikust ei tea tema midagi, K. mainis ammu, et Svenil on alkoholiga probleeme olnud, muud ta ei tea. A. R.i, K. E.i ja Sven Vända seostest ei tea tema midagi. K. niipalju mainis, et ta oli samal ajal nii tema kui R.iga kontaktis, suhtles. K. E.iga 6 suhtles veel see sama päev, kui ta käis uurija juures ära ja ütles, et käis uurija juures ära ja ütles, mis ta oli öelnud ja K. ei olnud väga õnnelik selle üle ja peale seda nad ei ole suhelnud. Neid sõnumeid tal alles ei ole, kuna K. palus, et ta need ära kustutaks ja tegigi seda. K. kirjutaski talle sellest vahekorrast keeldumisest ja ütles, et Sven karjub, märatseb, et ei saa vastu võtta. Ta küsiski, et mis siis juhtus, siis K. kirjutas, et Sven karjus, solvas ja lõi teda rusikaga pähe, et ta ei saa praegu vastata. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja A. R., kes andis ütlusi, et tutvus K. E.iga
13. augustis, kui olid Pärnus Weekendil tööl. Uuesti said K.iga kokku mõned päevad hiljem. Suhtluse käigus tuli välja, et mõlemad on vallalised. K. ütles, et ta on vallaline ja kasvatab üksinda poega. Sven Vända olemasolust sai teada hiljem, detsembrikuus 2018 tuli e-mail Sven Vändalt ja õrnalt ähvardava sisuga. Oli kuulnud, et Sven Vända on K.i endine elukaaslane, aga nad olid samal suvel lahku läinud. Ta ei reageerinud sellele kirjale, vaid palus K.ilt selgitada, mis toimub. K. rääkis, et Sveniga on probleemid, et Sven Vända pressib temalt maja välja ja siis tuli vestluse käigus välja, et Sven on talle füüsiliselt haiget teinud. Kohtusid juhuslikult Sveniga juulikuus 2019 ja seal nad vahetasid Sveniga numbreid, ta ei mäleta, et oleks kuidagi teistmoodi see telefoninumbrite saamine. See kohtumine oli neil esimest ja viimast korda Sveniga, nad rääkisid orienteeruvalt pool tundi. Sven rääkis nende suhtetest oma versiooni ja igaks juhuks vahetasid telefoninumbrid, kui tekib vajadus. Sveni telefonilt on talle
14. juulil 2019 1 kõne tulnud, õigemini see ei olnudki kõne, telefon kutsus mõned korrad, kui tagasi helistas, siis ei vastanud enam keegi. Peale Sven Vändalt selle ähvardava meili saamist nad jätkasid samamoodi, sest K.i jutu järgi oli Sven ikkagi endine elukaaslane, et ta elab xxxx ja käib paari kuu tagant Eestis ja muud midagi, nemad läksid enda eluga edasi. Hiljem hakkas tulema, et Sven ähvardab K.it grupiviisilise vägistamisega ja mingisuguseid alasti pilte lubas internetis levitada. Kohtusid K.iga mitu korda nädalas. Tol ajal ta elas Eestis ja K.iga oli tal selline suhe nagu armastavatel inimestel või paaridel ikka. Tema armastas K. E.it ja K. väitis korduvalt, et armastab teda ka. Nad tegid tõsiseid plaane, et hakkavad koos elama ja käisid koos tema ema juures. Ei olnud mingit märki, et midagi on pahasti. K. ei elanud Sven Vändaga sel ajal koos, sellest ei olnud mingeid märke, et nad koos elaks. K. tol ajal elas xxxx. Xxxx külas asuvas majas käisid koos, seal olid kanad ja lambad. Käisid sinna koos süüa viimas ja majas kedagi ei elanud. K. rääkis, et ta oli kunagi saanud selle maja päranduseks ja see on K.i nimel. Telefonikõnedest K.iga sai teada, et kui ta Sveniga koos veel oli, siis nad on koos sinna majja panustanud, et sellest majast pool on Sveni oma. Sveni ja K.i kooselust sai teada, vist
15. juuni 2019, kui K. ütles, et Sven oli sinna majja 2 nädalat tagasi kolinud ja ei lähe sealt kuhugi. K. ütles, et Sven peab seda maja enda omaks. K. oli sel hetkel veel xxxx tänava korteris ja Sven kolis xxxx majja. Ta mõtles, et nende suhe ikkagi kuidagi jätkub ja siis hakkas hiljem välja tulema, et on korduvalt peksa saanud ja Sven on vägivallatsenud tema kallal ja Sven ähvardab teda tappa ja maja põlema panna. See jutt hakkas kusagil juuni 2019 lõpu poole. Neid juhtumeid oli mitmeid erinevaid kordi, kui K. helistas talle, nuttis seal, et kuidas Sven oli tal käsi väänanud, loopinud ja tuuseldanud mööda tuba. Oli R.it loopinud ja igasuguseid erinevaid asju. Seda oli erinevate päevadel, kui K. talle helistas või tema K.ile ja K. rääkis, et sai jalaga vastu kõri või midagi sellist, erinevaid ütlusi on olnud. Maja põlema panemise ja tapmise jutud hakkasid ikkagi peale
16. juunit, siis sai aru, et midagi toimus, siis oli juba Sven saanud tema olemasolust teada. Nad olid K.iga koos olnud ikkagi juba 11 kuud. Pärast seda hakkas K. rohkem ähvardusi saama, aga siis oli Svenil kohus ja Sven oli saanud tingimisi. K. kartis majast ilma jääda, see maja oli K.i jaoks tähtis ja see koht talle meeldis. K. on talle korduvalt rääkinud, et Sven nõuab talt, et ta pidevalt seksiks temaga ja K. ei taha seda, aga Sven vägisi sunnib. K. ütles talle suhte alguse poole, et kui nad olid näiteks K.iga koos ja kui üks osapool ei soovinud seksida, siis ta ütles, et okei, et siis teine kord, siis K. oli üllatunud selle üle, et ta närvi ei lähe. Ta küsis, et miks ta peaks närvi minema, siis K. ütles, et tal oli kunagi üks selline. Sellest ajast kui K. sinna majja kolis, et kui ta keeldus Sveniga seksuaalvahekorras olemast, siis Sven muutub agressiivseks ja hakkab K.it erinevate asjadega loopima ja siis muutub rahulikumaks. Edasi kuulis, et on erinevaid ähvardusi, et kuidas tema surm 7 lavastatakse enesetapuna. Ühel hetkel hakkas ta kõnesid salvestama, kui K. ütles, et ta kardab, et tema surm lavastatakse ja siis, kui ta rääkis nendest ähvardustest, et juhul kui ta peakski maha löödama, siis on vähemalt salvestused olemas. Alustas salvestamist
17. juunil, kuid neid ähvardusi oli ka varem kuulnud, ta lihtsalt varasemalt ei salvestanud. Ta küsis selle kohta K.ilt korduvalt, et kas saab omal jõul Svenist vabaks, saavad omavahel mingisugusele kokkuleppele. Ta küsis, kas ta vajab abi, küsisin seda korduvalt. K. keeldus abist, ütles, et kui eelmine juhtum oli, siis ta ei saanud politseilt infot, abi ja tema usaldus riigi vastu on kadunud, et tal ei ole jaksu ja jõudu politseiga kohtuda. Ta oli pettunud seoses selle eelmise asjaga kohtusüsteemis ja õigusriigis. K. ütles, et isegi kui ta tuleb tema juurde elama või läheb politsei poolt pakutud varjupaika, siis mis saab majast, et kas siis on ainult suitsev vundament alles. Ta pakkus K.ile ka muid elamise variante, keskkonnavahetust pakkus talle, kõike sellist, mis aitaks tema mõtted mujale viia. Alguse poole oli nii, et kui K. oli peksa saanud, siis ta küsis, kas ta pöördub politseisse, K. ütles, et ei. Siis küsis, kaua seda peksmist veel kannatab, siis K. ütles, et kui ühe korra veel, siis pakib asjad ja tuleb koos S.ga ära. S. on K.i poeg R.i hüüdnimi. K. lubas, kuid ta jätkuvalt ei teinud seda, jäi sinna elama ja kannatas ikkagi vägivalla all. Inimeste arusaamine ja maailmavaade on nii erinevad, teinekord naisterahvad kannatavad aastakümneid lähisuhtevägivalla all ja jäävad ikkagi selle terroriga kokku. Ta ei oska öelda, miks K. jäi sinna edasi. Tema arvab, et K. võttis neid ähvardusi reaalselt ja kartis Sveni, sest need ei olnud tühipaljad ähvardused, kui K. ikkagi füüsiliselt saab peksa ja Sven Vända on K.i jutu järgi varasemalt olnud vangis samasuguste asjade eest, siis tema jaoks oli see ikka tõsine ähvardus. Kõnesid K.iga lindistas 28.06,10.07,14.07 ja oli ka vist 15.
19. juuli oli see, et kui K. andis talle meilitsi teada, et lubati jälle maja põlema panna ja ära tappa, see oli sama päev, kui ta teatas politseile, et midagi on väga halvasti.
20. juulil otsustas ikka lõpuks politseisse helistada, sest
21. juuli hommikul tuli talle kõne Sven Vända telefonilt, telefon 3 korda kutsus ja katkes ära. Ta ei mäleta, kas ta helistas Sven Vändale tagasi, kirjutas või saatis sõnumi K.ile, et miks Sven talle helistas ja siis K. helistas tagasi, nuttis seal, et ta loobub kõigest ja siis katkes kõne ning rohkem ta ei saanud temaga enam ühendust. Siis ta ei saanud enam kumbagi kätte ja helistas politseisse, sest ta teadis, et K. oli seal majas, et nad on koos. Siis politsei oli läinud kohale, olid fikseerinud mingid vigastused K.il, oli võtnud Sveni kaasa ja hiljem ta rääkis K.iga sellest, mis toimus. K. saatis talle aegajalt, kui politsei tuli kohale, meilijuppe, lühilauseid, et näiteks 2 politseiautot tuli ja toodi politseijaoskonda ja siis ta kirjutas vastu, et kas ta julges kõik ära rääkida, siis K. vastas selle peale niimoodi, et teda lubati kindalt ära tappa ja maja põlema panna, kui seda teeb ja seda on K. E. talle kirjutanud meili peale. Telefoni teel suhtlesid õhtupoole. Ta ei salvestanud iga kõne. Kui tuli sealt jälle mingit imelikku juttu, siis palus seda korrata ja lindistas. Tundus, et see terror ei olnud veel läbi päris. Kui Sven oli juba vahi all, siis mingi aeg hiljem sai K. ähvardusi Sveni emalt ja õelt, et põhimõtteliselt ise peksid ennast ja mine ütle, et andsid valeütlusi, et midagi ei ole juhtunud. Siis hakkas ühel hetkel K. talle peale ajama, et ta peaks hakkama oma ütlustest taganema. Ta sai aru, et millegagi on K.it ähvardatud, kes täpselt ähvardas, ta ei tea, aga see, et praktiliselt päeva pealt muutusid K.i ütlused ja maailmavaated, on nagu öö ja päev. Ühe päeva õhtul ütleb, et armastab teda ja järgmisel päeval veenab ümber, et ta peaks minema valeütlusi andma. Keegi pidi K.it nii kõvasti mõjutama, et see asi lõppeks ära ja Sven tuleb arestimajast vabastada. Ta arvab, et seda võisid ajendada 2 olulist asja K.il maailmas, esimene on R. ja teine on maja. Ta arvab, et R.iga seoses pidi ähvardusi olema, miks K. nii kategooriliselt muutis enda arvamust, kui varasemalt oli maja eest võidelnud, aga nüüd järsku muutus. K. ju võitles, andis Sveni kohtusse, aga nüüd järku pidi ka tema hakkama loobuma oma ütlustest, kõik tagasi võtma. Kõik oli ilus veel
22. juuli õhtul, kui neil oli pikk telefonikõne ja
23. juuli lõunaaeg oli kõik hoopis teine, siis oli juba erinev asi. K.ilt hakkas poolemeelset juttu tulema, et kõik on väljamõeldis, et ta on kõik valetanud, et see, mis K. talle päevade, tundide, kuude kaupa on rääkinud, et see on emotsioonide ajel lihtsalt öeldud. Emotsioonide ajel rääkimine 10 kuud, see ei tundunud väga tõene ja usutav, et on välja mõelnud. K. jutust käisid läbi 2 inimest, olid Sveni ema ja Sveni õde, nende poolt oli seda ähvardust tulnud, et mine veena ümber, et ise lõid end. Nad käskisid öelda, et K. ise lõi ennast. K.iga oli juttu, et pidi ootama nädala 8 lõpuni, mil politsei ja prokuratuur otsustab, kas jätta pikemalt vahi alla või lasta vabaks, esialgu võeti 48 tunniks vahi alla. Ootas ka nädalalõppu, et mis saab, proovis K.it maha rahustada, et ta ei närvitseks ja ei muretseks ja eluga edasi minna, et kas soovib elu jätkata temaga või Sveniga või kellegi teisega, see on tema enda otsustada. Tema ennast K.ile peale ei surunud, pakkus talle erinevaid lahendusi ja on tema valik, mis ta enda eluga teeb. Kui Sven võeti vahi alla, siis K. oli pisut rahulikum alguses, ärevust ja paanikat oli ka vähem, kuid see oli lühike aeg, siis tulid uued ähvardused peale. Tema ei ole seda lugu välja mõelnud, ei ole fabritseerinud, tema eesmärk ei ole Sveni vangi panna ja K.it endale saada. Sellised kahtlustused on tema jaoks solvavad, teiseks on see, et kõnede salvestuses on korduvalt rääkinud, et ta ei sunni ennast talle peale, K.il on vaba voli olla suhtes kellega tahab, kas temaga, Sveniga või kellegi kolmanda isikuga. Ta ei sunni ennast peale, tema soovib, et K.i ja R.i tervis ei oleks ohus. Kõik ütlused, mis ta politseile andis eelmine aasta, see kõik vastab tõele, ta ei ole mitte midagi valetanud. Kui ta tänasel istungil kõike ei mäleta, siis aeg on mööda läinud piisavalt, hoopis teised mõtted on peas, ei mäleta kõike, aga midagi ta ei ole välja mõelnud ja midagi ta ei ole lavastanud. Tema mõte ei ole kedagi vangi saata, kohus otsustab, mis saab, aga valetanud tema ei ole. Pärast viimast kõnet
24. juuli K. lubas, et ta kirjutab, kui kohtuistung on läbi, K. arvas, et see saab olema sügisel ja praktiliselt peale seda viimast salvestist pole tal K.iga ega Sven Vändaga ega kellegi nende tuttavatega ühtegi kontakti olnud, välja arvatud see, kui ta käis politseis enda telefonil järgi ja see oli millalgi sügisel, seal paar sõna uurijaga rääkis, et Sven on endiselt vahi all ja rohkem ei ole mingit informatsiooni selle kohta tulnud ja ei ole ka kuskilt uurinud, et igasugune kontakt puudub ja teadmine, mis toimub. Tema ei ole rohkem K.iga ühendust võtnud ega mõjutanud tema juurde kolima või temaga koos elama hakkama. K. ei elanud Sveniga koos, Sven oli xxxx. Sven käis Eestis, nad käisid ju Türgis ja Tais, kus Sven oli väidetavalt teda vägistanud ja peksnud, tal oli raske näha, mis toimub. Seda, et Sven Vända pressib K.ilt maja välja, ähvardab teda grupiviisiliselt vägistada, et jääb sellest rasedaks, maja põlema panna ja ähvardab teda tappa. näitas Neid ähvardusi oli korduvalt, K. talle telefonist Sveni sõnumeid, on saatnud järjest sõnumeid, kas teed seda, kas teed seda... Juunis 2019 nad aeg-ajalt rääkisid K.iga telefoni teel, käis vist mõned korrad seal, kui ta oli xxxx majas, aga nad väga palju ei kohtunud. K. käis mõned korrad xxxx, kus ta elas, rääkisid väga palju. Samuti K. ööbis tema juures, oli mingisugune lootus, et see suhe elab selle kriisi üle, et tuleb mingisugune lahendus, et K. ei pea enam taluma terrorit, mis iganes see lahendus siis on. Fakt on see, et tänasel päeval on asjad nii kaugel, et loomulikult mingit ühist tuleviku temal K.iga ei saagi olema, see on tema poolt välistatud. Sel ajal ta veel proovis aidata, et näe politsei pakub turvakodu ja samamoodi pakkus tema K.ile keskkonnavahetust. K. keeldus abist, ta tahtis ikkagi selle maja korda saada. Mis sellest majast on tänaseks saanud, ta ei tea. Kohtuistungil kuulati ära tunnistaja U. S., kes on K. E.i lell. Ta A.s ütlusi, et sel päeval, kui tuli politsei ja Sven viidi ära, elas ta xxxx. Enne seda ta oli elanud seal kuu, poolteist umbes. Mis enne seda toimus, ta ei tea. Ta ei mäleta, kas Sven käis seal või tuli sinna, piiga oli küll. Ja millalgi Sven käis ka. Seal oli rahu ja vaikus kogu aeg. K. ei ole talle rääkinud, et tal oli Sveniga üks kohtuvaidlus, üks kohtuasi. K. on tema jaoks väga tähtis inimene. Ta ei ole väljapaistavates kohtades K.il peksmise jälgi näinud. Tema tegi oma tööd ja ei käinud noortel kogu aeg sabas. Ta väljas lihvis seinu müriseva töövahendiga ja vaiksemat juttu siis ei kuule. Sven ja K. olid magamistoas ja seal toas tema ei käinud. Enamus asju ta ei mäleta, unustab paljud asjad ära. Mälu iga päevaga läheb halvemaks, saab igapäevaga vanemaks. Probleeme on ka rohkem ju. Alkoholiga ta ka riius ei ole. Pärast eeluurimisel antud ütluste avaldamist kinnitab, et võis olla nii, et Sven tõstis häält, tegi kõvemat häält, neil oli omavahel vaidlus. Too hommik sealt magamistoast tulid mingid kõvemad hääled. Tavaline väike perekonna tüli, igal pool on see nii. Toauks oli kinni, ta ei näinud, mis seal ukse taga toimus. Sellist tavalist peretüli oli tema juuresolekul esinenud harva. Ta ei tea, millepärast nad vaidlesid. Tema ei hakanud oma nina sinna toppima. K. tuli autosse istuma enne kui politsei tuli, oli sellise õnnetu olemisega, silmad märjad. Tema nägi seda, sest istus trepil ja tegi suitsu. Ta andis mõista, et 9 piiga, mida nüüd taga nutad, aga K. ei tahtnud temaga rääkida ja nii neil see jutt pooleli jäi. Ta arvab, et piigale miski asi ei meeldinud, oma tahtmist ta ei saanud, tahtis omaette olla. Ühe korra K. on talle varem mõista andnud, et Sven on vägivaldne olnud. Sven oli hirmutanud või midagi taolist, piiga andis mõista, aga võib-olla ta sai valesti aru, aga kättpidi pole Sven külge läinud, sest piiga oleks 100% talle ette kandnud. Õhtul enne kohtuistungit tõi peremees teda linna, piiga helistas talle, oli õhtul ja öösel K.i juures. Ta on nüüd kogu aeg maal olnud ja maalt linna korra kuus käib, siis läheb oma vendade juurde, siis kukuvad pudelisse ja ongi kogu probleem. Kohtuistungil kuulati ära süüdistatav Sven Vända. Ta andis ütlusi, et
25. juuli 2019 hommik algas tavaliselt. Ta ärkas üles, K. magas, tema tegi kohvi ja hakkasime U.iga põrandat edasi lihvima. Ta võttis oma telefoni, et helistada ja siis ta vaatas, et tal on telefonil kõneregister ära kustutatud, viimased kõned. Ta küsis K.ilt seletust, et miks tal on telefonil kõneregister ära kustunud ja K. ütles selle peale, et ta ei osanud ükshaaval neid numbreid kustutada, kustutas kõik ära. Sai aru, et mingi jama on, et mingisugused armukesed jälle kuskilt välja ilmuvad, et K. on järelikult tema telefoni kasutanud, et kuhugi helistada. Talle meenus, et ta oli eelnevalt A.ga vahetanud telefoni numbreid ja et küsib A. käest, et äkki nemad suhtlevad omavahel ja helistas A. numbrile ja siis oli vale telefoninumber, et ta ei saanud helistada. Küsis selgitust, et mis toimub ja K. hakkas nutma ja ei vastanud talle. K. pilkas teda seoses sellega, et ta küsis küsimuse, et ikka suhtled ja selle voodikatte õhukese madratsiga tõmbas K.i voodist maha, ütles, et see on tema voodi, see on ainuke koht, mis talle on püha, et ta tahab selles voodis üksi magada ja siis läks ise teise tuppa. K. ei saanud viga saada, sest ta isegi ei potsatanud maha, ta liugles, nagu liumäelt alla sõitmine. Enne seda, kui ta läks suitsu tegema, siis ta võttis autovõtmed ja jättis need enda taskusse, ta käis autoga Grossi poes suitsu ostmas, siis tuli tagasi ja siis lihvisid U.iga põrandat ja ta oli juba põhimõtteliselt maha rahunenud, sellega oli K.iga see lühike nüanss lõppenud. Siis tuli K. välja seal tagant toast, üleni ära nutetud näoga, et anna talle need autovõtmed, ta ütles, et ei anna, et vaata peeglisse, milline sa välja näed, et ei anna autovõtmeid. Siis K. läks autosse, istus kõrval istuja koha peale ja nuttis seal pea vastu armatuurlauda. Nii ta seal istus ja nuttis ja siis nad lihvisid U.iga võib-olla pool tundi või rohkemgi veel, vahepeal üldse ei olnud mingit kontakti ja K. ikka nuttis. Istus talle kõrvale ja küsis, mis toimub. K. ütles, et anna autovõtmed, ta ütles, et ei anna, et kui on maha rahunenud ja kõik on korras, küll siis saab. Läksid jälle tuppa tagasi tööd tegema ja siis nägi WC aknast, et politseiauto sõitis maja ette. Ta ütles U.ile selle peale, et politsei annab talle medali selle eest, et ta ei andnud sellisele inimesel autovõtmeid. Tema arvas 100%, et see on sellepärast, et ta ei andnud autovõtmeid, et politsei tuleb ja ütleb, et andku need autovõtmed K.ile, et K. on auto omanik, nii nagu ta kõige vara omanik on. Siis lihvisid seal edasi, ta ei läinud isegi välja, ta ei läinud isegi uurima, miski takistas teda. Siis tuli veel teine politseiauto, see eravärvides auto, siis sealt tulid jälle mundris politseinikud välja, siis ta ei saanud enam üldse aru, mis toimub. Siis ta korraks mõtles, et K.i vend oli xxxx joomingu käigus oma mingisuguse sõbra tapnud, et äkki on seoses sellega üldse, otsitakse venna jälgi. Siis tulid politseinikud tuppa, 2 meest ja küsisid, mis juhtus, siis ta rääkis, et midagi ei juhtunud. Küsis, et kas teid kutsuti sellepärast välja, et ta ei andnud K.ile autovõtmeid. Ütlesid, et ei, et K. ei helistanud üldse, et üks teine isik tegi avaldus, et teil on siin mingi vägivald. Ta ütles, et järelikult on vale väljakutse, et neil ei ole vägivalda, siis paluti tulla kaasa ja seletas kiirelt, põgusalt ära, et mis situatsioon oli, et tõmbas kattemadratsiga voodist maha, et tema voodi, tema ostetud. Ei olnud mingit ähvardamise juttu. Ta ei ole lubanud K.it vägistada, peksta. Tavaliselt käis xxxx kodus 3 päeva ja siis selleks kolmeks päevaks sai K. jäljed ära peita. Kui tuli, siis on 3 päeva maksimaalselt kodus, muidu oli ikka xxxx kogu aeg. Vahel oli 3 nädalat ära, vahepeal oli 2 nädalat ära, kodus üle 3 päeva ei olnud, sest neil olid suured tähtajad ja lepingud ja objektid oli vaja tähtajaliselt üle anda ja valmis saada. K.i tõttu ta tuli püsiva elukohaga Eestisse. Enne oli xxxx aastaid juba töötanud. Alguses oli neil K.iga väga ilus suhe, selline roosiline ja õitsev. Lõpuks nagu ta aru sai, siis K.il läks igavaks, viimased 4 aastat läks nii, et ta enam ei saanud asjadest aru ja kui tal tekkis mingi kahtlus, siis ta ei julgenud seda kahtlust kontrollida, kuna ta 10 kartis pettuda. Tema elas enda teada kindlas paarisuhtes kuni selle päevani, kui teda vangi pandi, kuni
26. juulini eelmine aasta. K. oli talle lubanud, et selle inimesega on tal ammu kõik, et see oli ühekordne afäär. K. palus, et ta ei suhtleks R.iga seal rallil, et ta lööb R.i minema ja proovib seda asja rahumeelselt ajada. Tema läks sõbra ja pojaga rallit vaatama ja siis A. hüppas bussist välja, et tal on mõni küsimus ja palus oodata. Siis ta ütles, et väga hea, et tal on ka mõni küsimus, aga ta on aumees ja ta lubas K.ile, et hoiab kõrvale. R. arvas, et aasta aega elavad koos, mõtles, et K. on vaba ja vallaline. Tema teadis, et K. tegi talle vahepeal sarvi, aga tegelikult oli K.il paralleelselt kaks suhet. Siis oli veel nii, et K. kargas R.i bussi midagi rääkima ja kui tema läks, siis A. kargas välja bussist. Sel momendil, kui ta seda kuulis, tundus täpselt nii, et suhe on läbi ja lõppenud. Läks pani oma paar asja kokku ja kolis xxxx tn korterist maale ära. Ta juba eelnevalt käis seal tööd tegemas, aga ta ööbis xxxx, aga siis ta jäi ööbima ka xxxx. U. oli juba xxxx, sest U. oli läinud oma peremehega riidu. K. tuli talle järgi, tuli nuttis ja ütles, et nüüd on kindalt kõik ja A. lubas talle ka, et tema rohkem enam K.iga ei suhtle. A. ütles, et tema ei tea, mis sina teed Sven, aga temal on selle naisega kõik, et temal oli selle naisega viimane jutuajamine. K. tuli sinna, ütles, et leidis korterile üürniku ja üürnik kolib nädala lõpus sisse, aga korteril on vaja uks ära vahetada. Tema oli juba andeks andnud, võttis K.i kaasa ja läks valis korterile uue ukse. Pani ukse ette, et K. saaks korteri välja üürida ja siis tuli xxxx, ta andis talle andeks. Alates sellest Viru rallist kuni
27. juulini ta mitte ühtegi korda ei ähvardanud K.it, ei vägivallatsenud. Ta proovis ka alguses nagu naisterahvast mängida, et oli ka solvunud ja K. magas 3 päeva madratsi peal, ta ei lasknud teda voodisse. Selleks ajaks kui oli
28. juuli, siis magasid jälle kõrvuti. Xxxx kinnistu ja osmiku omanik on K., kuigi peaks olema tema. Kui ta nägi, et K. teeb sarvi talle, siis ta loomulikult vihastas ja esimene asi ta ütles, et K. peab selle maja tema nimele tagasi kirjutama, muidu varsti ongi läinud uue mingisuguse linnukesega kuskile. Ta tundis südamest, et see on tema maja ja tal on emotsionaalne seos selle kinnistuga. Omanik on täna K. ja ta on sellega leppinud, sest talle on see jõuga selgeks tehtud. 2019 mai kohtulahendist kuni
29. juulini ei ole ta ähvardanud K.it millegagi, kui ta ei kirjuta xxxx kinnistut tema nimele. Nad käisid aprilli lõpp ja mai algus veel Türgis puhkusreisil, neil oli kõik ilus ja armas. Käisid juba lahutatud abielu aastapäeva tähistamas. Lahutus oli tema nõudmisel, kuna K. tegi aktifotosid ja pettis teda. K. ei tahtnud lahutust, ta ütles, et sellise koha pealt ta ei saa kiriku poolt laulatatuna paarina edasi minna, et kui ta on taastanud usalduse, siis nad abielluvad uuesti, aga praegusest kohast ei saa edasi minna. Tänase seisuga K. jälle räägib seda, et ta väga kahetseb ja jälle ta usub. Ta loodab, et K. on lõpuks ise ka aru saanud. Tema sai sellest asjast nii aru, et K. tegi, mis ta tegi. Ta arvab, et K.il on võimalik veel inimeseks hakata. Alguses K. ei valetanud talle, tahab siiralt uskuda, et üldse. Lõpuks ta on nagu ise see loll lammas, keda lüpstakse. Ta palus veel notarilt, et kirjutatakse maja K.i nimele ja siis ta saab selle eest mingi üüratu karistuse, mida ta ei ole jumala ees teeninud. Siis K. ütles veel nii, et ta enne sureb, kuid teda iial vangi ei pane ja siis ta jälle uskus. Alguses K. ei valetanud, pärast hakkas valetama. Ta loodab, et enam ei valeta. Kõrval suhteid oli K.il kusagil alates 2017 ja kindlalt teab, et 3-
30. Ta ei ole otsinud endale päris oma elukohta, sest et loll on. Käisid Tais reisil, siis K.il olid armukesed, kellega ta jagas oma Tai reisi elamusi, aga tal ühel öösel und ei tulnud ja siis ta vaatas ta FB, et ta oli igasuguseid igatsuse ja ihkamise pilte saatnud, kus ta koos poja pildil oli, et kuidas ta ikka igatseb. A. R. kirjutas, et kus sa oled mu võrratu naine ja K. saatis vastu 4-5 pilti ja kirjutas, et hoopis sina oled mu võrratu mees. See oli 2017 oktoober-november. Enne neid fotosid ta ei teadnud, et A. R. on olemas. Siis ta võttis ja kirjutas enda telefoniga A. R.ile, et K. on tegelikult tema naine ja ta teab, millega ta tegeleb ja kus elab ja ta võib ta elu ära ka rikkuda, midagi sellist. Selle eesmärk oli, et A. rohkem ei tegeleks tema naisega. Teda on küll süüdi mõistetud K. E.i kehalises väärkohtlemises ja talt väljapressimises, aga tegelikult olid need asjad hoopis teistmoodi, päriselu on teine. Juba 2007 on teda karistatud vägivallakuriteo eest aga kõik on noored olnud elus. See oli see asi, et võtsid sviidi sõbraga ja tüdrukutega, kelle ta viskas välja sealt. Tüdrukud helistasid talle pärast seda ja ütlesid, et kuna ta nad välja viskas, siis maksab 5000 krooni või panevad vägistamise peale. Ta saatis perse, ütles, et mine sa perse eit. Nad ei saanud vägistamist panna, tal ei olnud ju mingit akti olnud ja siis pandi, et ta oleks 11 tahtnud ja sellepärast teda löönud, tegelikult viskasid need 2 naist välja. See oli see sama asi, väga hea, et meelde tuletasite, kogu see maailm ongi prokuratuuri poolt üles puhutud mull. Tookord tüdrukud tahtsid raha saada, aga ta ei andnud. Siis valetasid, et nad ei saanud seksi ja selle eest andis tema neile peksa. Riik on talle jälle pannud karistuse peale, milles ta ei ole süüdi ja kelle pärast, jälle naised. Mis ta siis teeb, hakkab pedeks või. Juuni keskel 2019 K.it löönud jalaga vastu kõri, see on kõik puhas muinasjutt.
31. juulil on politsei fikseerinud ühe muhu K.il otsa ees ja kriimud käel, aga tegelikult seda muhku ei olnud, tal oli lihtsalt otsa eest punane, kuna istus otsaesisega vastu armatuurlauda ja kriimu ei kujuta ettegi. Miks K. tuli siis toast välja selline ära nutetud ja endast väljas, ta ei tea. Tema ei karjunud ka väga midagi, ta ütles, et see on tema ostetud voodi ja see on püha koht. Võib-olla natuke kõrgendatul toonil. See, et K. korrutab politseile, et ta ei taha midagi öelda, ta ei saa rääkida, sest Sven on lubanud ta ära tappa, maja põlema panna, oli K.il eelnevalt välja mõeldud lugu ja kui inimene kujutab midagi endale ette, siis ta usub seda lõpuks ise ka. Seda, et K. korrutab, et Sven tahab temaga pidevalt seksida ja Svenile sugugi ei meeldi, kui ta keeldub, ta ei jõua Sveni tahtmisi täita jne., põhjendab ta sellega, et K. kasutab tema vastu ta enda relva ja tema oli see, kes keeldus K.iga seksimast ja siis K. kasutaski seda tema vastu. K. oli see, kes põhiliselt oli seksi peal ja sellepärast ta ajaski sellist jama suust välja politseile, et tema ei andnud K.ile seksi. K. väitis seda oma A.kesele, kuidas tema K.it vägistab, tegelikult oli niimoodi, et K. vägistas hoopis teda. Ei ole nii, et ainult mees saab vägistada ja naisel on kõik õige. Tema ei ole K.it sundinud seksile, sellist asja ei ole olnud. K.il ei ole peas kõik selge, mingil momendil ei olnud enam stabiilne. Räägib sellest ajast kui K. sai aru, et ta teab kõike ja kui ta ikka talle järjest vahele jäi afääridega. Oleks, et ta oleks teda ainult A.ga petnud, ta pettis nii teda, kui A.t ka veel nii kolmanda, kui ka neljandaga. Muidugi see ärritas teda, ta tuli ju ära sealt, K. tuli talle järgi. K. oskab väga usutavalt valetada, tema jäi uskuma. Ta ei pea ennast mingiks inimese tundjaks, aga ta vähemalt eeldab tõtt. K.iga on selline asi, et K. tunnistab, et ta on teinud väga palju vigu ja seda ta usub. Ta tahab seda uskuda, et K. seda ka kahetseb, et niimoodi on käitunud. Enne seda esimest kohtuotsust ta saatis K.ile sõnumi. Ta ei mäleta sõnumi sisu täpselt, aga seal oli midagi sellist, et umbes nii, et sa kirjutad selle maja minu nimele, sest tegelikult ma tundsin oma südames, et see on minu maja, et pigem ma panen selle põlema, et sulle ma ka seda ei jäta. K. lihtsalt vabandas välja olukorda, miks ta on Sveniga koos, miks ta on koos Sveniga, kes on nii jõhker, kuna muidu Sven paneb maja põlema. K. pidi vabandama A. ees, miks ta peab temaga koos olema ja see oligi see, mis K.i fantaasia lendu pani. Sel momendil oli see, et kui ta oli tema kõrval, siis ta tahtis temaga, kui tema oli eemal, siis kirjutas A.le ja tahtis temaga olla. Ta peab nüüd mõistuse pähe võtma, et ei saa enam K.iga ja K.ita vangi minna. Ta ei taha K.iga tülli minna, aga ta ei taha ka temaga koos elada. Ostab või üürib omale elamise. Kohtus avaldati alljärgnevad kirjalikud tõendid, mis omavad tõenduslikku tähtsust: 1) Asitõendi (häirekeskuse kõne) vaatlusprotokoll koos andmebaasi väljatrüki ja videosalvestisega CP-plaadil - kõne Häirekeskusele on tehtud 10.07.2019 kell 10:33:50 telefoninumbrilt xxxx. Kõnes tahab A. R. teatada perevägivallast xxxx, kus K. E. elab koos endise elukaaslase Sven Vändaga, kes on teda korduvalt peksnud ning ka peale kohut jätkuvalt peksab teda. K.iga suhtles ta eelnevalt telefoni teel ja meili teel. Telefoni teel suheldes K. nuttis ja meili teel A.s teada, et tal pea valutab rusikast. K.il on suur hirm politseisse teatada. Mõned nädalad tagasi on K. talle rääkinud, et ta sai jalaga kõrri, mees oli loopinud teda mööda tuba ja ka last oli loopinud. K. E.i ja A. R.i vaheline vestlus 10.07.2019 From: A. R. xxxx to K. E.<xxxx On Wed, 10 Jul 2019 at 10:09, A. R. <xxxx> wrote: Panen politsei 12 tegutsema ja teid otsima, kui sa kohe ei vasta. See terror peab lõppema! Enne seda ei ole K. E. korduvalt A. R.ile vastanud. On Wed, 10 Jul 2019 at 10:29, K. E. <xxxx> wrote: Selle ei ole mõtet On Wed, 10 Jul 2019 at 10:31, K. E. <xxxx> wrote: sa ise kirjutasid kuidas vihkad mind. ma tunnen et mul ei ole siin elus enam midagi On Wed, 10 Jul 2019 at 10:32, A. R. <xxxx> wrote: Kasutad võimalust või ütlen teist lõplikult lahti? On Wed, 10 Jul 2019 at 10:33, A. R. <xxxx> wrote: Kus sa oled? On Wed, 10 Jul 2019 at 10:34, K. E. <xxxx> wrote: ma loobun kogu sellest elust. Ma lihtsalt ei jaksa On Wed, 10 Jul 2019 at 10:36, A. R. <xxxx> wrote: Kõne on hetkel politseis. Tulevad On Wed, 10 Jul 2019 at 10:38, A. R. <xxxx> wrote: Mina sind piinlema ei jäta On Wed, 10 Jul 2019 at 11:58, K. E. <xxxx> wrote: kaks politsei autot On Wed, 10 Jul 2019 at 11:59, A. R. <xxxx> wrote: Hoia mind kursis On Wed, 10 Jul 2019 at 12:24, K. E. <xxxx> wrote: tõid meid politseijaoskonda On Wed, 10 Jul 2019 at 12:25, A. R. <xxxx> wrote: Ma tean. Helistati. Ole julge ja räägi neile kõik ära. On Wed, 10 Jul 2019 at 12:33, K. E. <xxxx> wrote: mind lubati kindlalt ära tappa ja maja põlema panna kui seda teen On Wed, 10 Jul 2019 at 10:34, A. R. <xxxx> wrote: Keegi ei tapa sind ja keegi ei põleta midagi! Kas Sven ähvardas jälle nii? Millal? Täna? 2) Asitõendi (vormikaamera nr P180Q6 videosalvestis) vaatlusprotokoll koos andmebaasi väljatrüki ja videosalvestisega DVD-plaadil Vormikaamera serveris DEMS teostati otsing vormikaamera numbri ja kuupäeva järgi. Vormikaamera number - P18006, kuupäev 10.07.
32. Otsingu tulemusena leiti 4 salvestust, mis laeti alla politsei arvuti A37182 kõvakettale. 1) Tekkinud faili pealkiri on El 1487_E11486_BCU_P18006_2019-07-10_l 13444000_881252968.mp4 Salvestuselt nähtub patrullpolitseinike vestlus K. E.iga 10.07.2019 algusega 11:34:
33. Salvestuse pikkus on 04:55 minutit. Väljavõte salvestusest: K. E.: Ja ütles mulle, et kui ma kutsun politsei, siis ta tapab mu ära". K. E.: „Kui mulle öeldakse selgelt, et ma suren ära kui ma räägin, siis ma ei saa rääkida ". 2) Tekkinud faili pealkiri on E11494_E11486_BCU_P18006_2019-07-10_114521000_1581460374.mp4 Salvestuselt nähtub patrullpolitseinike vestlus K. E.iga 10.07.2019 alates kell 11:45:
34. Salvestuse pikkus on 05:40 minutit. Salvestusel osutab patrullpolitseinik punetusele K. E.i otsmikul, samuti marrastusele paremal käel. Salvestusel ütleb K. E.: „ta lubas mulle, et kui ta läheb vangi, siis ma suren ära ". E. räägib, et mees nõuab temalt majast lahkumist ja maja talle jätmist ja et ta peab millal iganes mees soovib, temaga seksima. K. E. ütleb: „ta ütles, et kui te tulete, siis ta paneb selle põlema". 13 3) Tekkinud faili pealkiri on E11499_E11498_BCU_P18006_2019-07-10_115543000_662884659.mp4 Salvestuselt nähtub vestlus patrullpolitseinike ja Sven Vända vahel 10.07.2019 alates kell 11:55:
35. Salvestuse pikkus on 10:22 minutit. S.Vända räägib, et K. elas teise mehega samaaegselt kui tema oli xxxx tööl. Ta avastas, et K. oli tema telefonis ära muutnud A.nimelise mehe telefoninumbri. S.Vända tunnistab, et tõmbas K.i voodist koos madratsiga maha. Füüsiliselt ei ole talle midagi teinud. S.Vända ütleb, et ta ei ole K.it löönud. 4) Tekkinud faili pealkiri on E11483_E11482_BCU_P18006__2019-07-10_120735000_1726700832 .mp4 Salvestuselt nähtub patrullpolitseinike vestlus Sven Vända ja U. S.ga 10.07.2019 alates kell 12:07:
36. Salvestuse pikkus on 01:23 minutit. Salvestusel ütleb U.S.: „Mina tean, minu juuresolekul mingit füüsilist vägivalda pole toimund muidu ma oleks ise vahele läinud. Sõimu eemalt kuulsin, sest ma lähen alati eemale, mind see peretüli ei huvita." 3) Patrullpolitseiniku M. M.i poolt 10.07.2019 tehtud fotod - on jäädvustatud nuttev kannatanu, kellel on otsmikul muhk ja parema käe küünarnuki juures marrastus. 4)Lähisuhtevägivalla infoleht 10.07.2019 - K. E.i ütluste kohaselt tahtis 10.07.2019 hommikul Sven Vända temaga seksida, K. E. ei soovinud seda ja S. Vända ärritus sellest. S. Vända hakkas naist sõimama, solvama, lõi teda rusikaga vastu otsaesist. Löögi tagajärjel otsmikul õrn turse (muhk), katsudes valus. 5)Asitõendi vaatlus protokoll 23.07.2019 (A. R.i mobiiltelefoni HTC One mini 2 koos mobiiltelefoni vaatamisandmetega CD-plaadil ja metaandmete väliatrükiga - leitud helifailid alates 28.06.2019 salvestati koos metaandmetega CD-plaadile. 6)Asitõendi vaatlusprotokoll 30.07.2019 (A. R.i mobiiltelefonis HTC asuvad helifailid) koos salvestatud helifailidega CD-plaadil - A. R.i mobiiltelefonis HTC olevad helifailid alates 28.06.2019, mis kopeeriti tema telefonist CD-plaadile (asitõendi vaatlusprotokoll 23.07.2019). Kõik salvestused kajastavad A. R.i ja K. E.i telefonivestlusi. 2.1 Helifail pealkirjaga HääI008.aac Fail on loodud 28.06.2019 kell 16:
37. Salvestuse pikkus 30:
38. Väljavõte salvestustest: A. R.: Mismoodi see jalaga kõrri löömine oli? K. E.: No mis mõttes mis moodi, ta vihastas mu peale .............. sellepärast, et ma ei ole nõus temaga ühes voodis magama ning ei ole nõus ükskõik millisel ajal seksima ja ma ei tee seda ja see ajab teda närvi. Maja tuleb ümber kirjutada tema nimele. /..../ Naisterahvas: Sven on öelnud, et ta kindlasti tapab mu, ja teeb ka kasvõi ise enesetapu aga mina ellu ei jää...... ütles, et näeb seda ka unes kuidas ta seda teeb...... siis aga ütleb, et ei mina sinu pärast vangi ei lähe /..../ A. R.: Ta reaalselt lõi sind siis jalaga? K. E.: Kuidas ma pihta sain siis? K. E. räägib, et ta ei jaksa sellega tegeleda, jälgi ei ole ju. Tohutu koledus, mis sealt seest tuleb ja siis klõps on kõik hästi. Ta ei tunne ennast turvaliselt. Veel räägitakse salvestusel majast, vägistamisest, mis oli toimunud Tais, lapsest jms. 2.2 Helifail pealkirjaga Hääl009.aac Fail on loodud 28.06.2019 kell 17:
39. Salvestuse pikkus 03:
40. Salvestusel räägib K. E., et järgmise vihapurske korral ta paneb asjad kokku ja tuleb ära. Väljavõte salvestustest: A. R.: Sa kardad, et ta jääb ikka vabadusse ja ta tapab su ära ja või paneb maja põlema 14 nagu ta on seda ka ähvardanud või mida? K. E.: Jaa... Jaa seda ka. K. E. soovib endas selgusele jõuda. 2.3 Helifail pealkirjaga HäälOOll.aac Fail on loodud 10.07.2019 kell 17:
41. Salvestuse pikkus 16:
42. K. E. ja A. R. räägivad 10.07.2019 hommikul juhtunust. Väljavõte salvestustest: A. R.: Mis seal hommikul nüüd siis oli, millest see eskaleerus niimoodi? K. E.: Ma ei ole nõus seksima. K. E.: ....aga siis ütles, et sa ei ole nagu mingi naine, sinuga ei saa seksida ja mis mõttes ei saa seksida ja et sina ei tule ütlema mulle mis kell, mis päeval või millal mina seksin. /..../ A. R.: Aga mis seal siis sai? K. E.: ........... ma ei mäleta täpselt seda rüselust....ma tean seda hetke, et ma sain rusikaga nagu pähe ...... et ta nagu üritab käsi otsast ära väänata ........... võttis telefoni... viskas seda vastu mind ..... võttis telefoni ja hakkas järjest loopima. /..../ 2.4 Helifail pealkirjaga Hääl0013.aac Fail on loodud 10.07.2019 kell 20:
43. Salvestuse pikkus 23:
44. K. E. räägib, et tema jalal on midagi viga; enne ei olnud aga peale seda kui selle mobiiltelefoniga pihta sai. Veel räägib K. E. enda perest, tööst, suhtest. A. R. selgitab, et tema eesmärk ei ole, et vangi läheb, vaid, et vägivald lõppeks. 2.5 Helifail pealkirjaga HääI0014.aac Fail on loodud 10.07.2019 kell 21:
45. Salvestuse pikkus 49:
46. K. E. räägib sellest, mis saab kui Sven vabaneb. Tal on vaja kiirvalimise nuppu, et abi kutsuda, ei jõua numbreid valida. Veel räägib K. E., et S. Vända võttis lillepostamendi ja hakkas sellega viskama ja et iga kord kui ta nagu lööb, siis ta ütleb, et ta ei ole löönud. Ta mäletab, kuidas ta sai telefoniga pihta - vastu jalgaja vastu põlve. 2.6 Helifail pealkirjaga Hääl0015.aac Fail on loodud 10.07.2019 kell 23:
47. Salvestuse pikkus 23.
48. K. E. räägib, et tal on parem jalg valus -põlv, põlve alt ja natukene nagu ülevalt poolt ka; tunneb valulikku kohta, sinikat ei näe. 2.7 Helifail pealkirjaga HääI0017.aac Fail on loodud 14.07.2019 kell 22:
49. Salvestuse pikkus 1:09:
50. K. E. räägib, et ta ei taha, et Sven aastateks vangi läheb; tunneb ennast süüdi. K. E. räägib, et ei saa poodi minna kesklinnas, võivad tulla vastu Sveni ema, õde, vend, lapsed. K. E. palub kustutada nende omavahelised vestlused ja mitte neid politseile anda. Ta ütleb, et kõik mis ta teeb või ütleb, on viga. Tal on hirm, paanika, ahastus, kõik korraga. K. E. ei taha, et 4 aastat tuleb, piisab nendest kuudest. Ta kardab. Kui Sven läheb kinni, siis ta on terve elu süüdlane. 2.8 Helifail pealkirjaga HääI0019.aac Fail on loodud 15.07.2019 kell 13:
51. Salvestuse pikkus 39:
52. K. E. räägib, et see, mis ta on A. R.ile rääkinud, on emotsioonide ajel räägitud. Fakt on, et A. R. ei ole oma silmaga midagi näinud. Sveni ema ütles talle täna, et ta ise on löönud ennast. Veel ütleb K. E., et ta on ise ka öelnud Svenile, et tapab ta ära. K. E. palub A. R.i, et ta ei räägiks nende praegustest vestlustest. 7)Lähisuhtevägivalla infoleht ja MISi (menetluse infosüsteemi) väljatrükk (26.11.2018 sündmuste kohta) ning kannatanu K. E.i ülekuulamise protokoll Nendest tõenditest nähtub, et 2017 aasta juulikuu lõpus võis olla 25-27 kuupäeval, peksis Sven Vända K.it nii, et ta pidi pöörduma Rakvere Haigla EMO-sse. Sveni lõi teda väga tugevalt rusikaga pähe ja viskas ka vastu maad. K. tegi endast ka pildi, milline ta välja nägi ja saatis oma sõbrannale. Sven kustutas K.i telefonist selle pildi ära. Peale seda ei julgenud Sven teha enam lööke, mis jätaksid jälgi. Sven ütles, et K.it ei saa ju lüüa, et K. läheb politseisse. Sven on K.it löönud jalaga abaluudesse, vastu jalga. Sven teeb K.ile iga hetk kontrollkõnesid ja ähvardab 15 sellega, et kui ta ei kirjuta xxxx Sveni nimele, siis Sven avalikustab K.ist alasti pildid, kirjutab tööandjatele laimavaid jutte. Sven on K.it ka vägistanud, võtab vägisi, kuigi K. ei taha seksida. Näiteks kui nad olid Tais, siis Sven võttis K.it vägisi. Selline asi on ammu kestnud, et kui K. tulen töölt, on väsinud, siis Sven ärkab öösel üles ja ajab K.i üles ja tahab seksida. K. vastab, et ei soovi, aga Sven ei kuula, hüppab selga ja rahuldab ennast. Mingil hetkel K. muutus apaatseks, et vahet ei ole, kas ta ütleb ei ja palub, et Sven ei teeks ja ei seksiks, ta teeb seda ikka. Kõige hullem ongi see, et K. teeb endast kõik, et Sven oleks rahul, aga ta tõesti ei jaksa, ta on ka inimene ja väsinud tööst. 8)Viru Maakohtu 09.05.2019 kohtuotsus - Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja mõistis Sven Vända süüdi

§ 121

lg 2 p 2 ja § 214 lg 2 p 1 järgi ning mõistis karistuseks vangistuse 4 aastat tingimisi katseajaga 4 aastat 3 kuud. Sven Vända mõisteti süüdi selles, et tema ajavahemikus 23.-28.07.2017, õhtusel ajal, xxxx lõi abikaasa K. V.t (praeguse nimega K. E.) korduvalt rusikaga vastu pead ning viskas tugevalt vastu maad, põhjustades K. V.le füüsilist valu ja tervisekahjustuse - turse suu piirkonnas. Samuti mõisteti Vända süüdi väljapressimises, mis seisnes selles, et ta nõudis

1. ja 27.11.2018 abikaasa K. V.lt, naisele telefoni teel sõnumite saatmise kaudu, naise lahusvara - xxxx enda nimele kirjutamist, ähvardades keeldumise korral avalikustada sotsiaalmeedias K. V. kohta häbistavaid andmeid -alasti fotod naisest, fotod naise seksileludest, video naise osalusega seksuaalaktist. K. V. pidas ähvardust tõsiseks, kuivõrd sellised fotod ja video olid olemas ja Sven Vända valduses. 9) Kahtlustatavana kinnipidamise protokoll ning Sven Vända vahistamise määrused - Sven Vända peeti kahtlustatavana kinni 10.07.2019 kell 11:40 ja vahistati 12.07.
2. 30.03.2020 kohtumäärusega vabastati Sven Vända vahi alt ning kohaldati talle elektroonilist valvet alates 15.04.
3. 10) Riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise määrused - 498 (306+192) eurot. 11)Tõend Sven Vända maksustatava tulu kohta - Maksu-ja Tolliameti andmetel on Sven Vända
4. aastal üksi deklareeritud tulu pärast tulumaksu maha arvamist 4447 eurot,
5. aastal 3757 eurot,
6. aastal 1067 eurot. 12) Karistusregistri väljatrükk - Sven Vändal on 1 kehtiv kriminaalkaristus ja 4 kehtivat väärteokaristust. 13) Kinnistusraamatu väljatrükk - xxxx asuva xxxx kinnistu omanik on K. V.. Esitatud süüdistuse kohaselt

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi on Sven Vändale inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks teise inimese tervise kahjustamine kui see on toime pandud lähi-või sõltuvussuhtes või see on toime pandud korduvalt. Kohtus leidis tõendamist, et K. E. ja Sven Vända on elukaaslased. Varem on paar olnud abielus ja elanud mõnda aega lahus. Ühiseid lapsi paaril ei ole. Koos elatakse xxxx. Seal elab ka K. E.i xxxx-aastane poeg R. E. ja suvel 2019 elas sugulane U. S.. Xxxx kuulub K. E.ile, see on naise lahusvara. Sven Vända ja K. E.i hea läbisaamine sõltub suuresti mehest ning K. E. on mehest majanduslikult sõltuv, kuna xxxx tehakse ehitustöid, mille maksmine käib kannatanul üle jõu. Kohus tuvastas, et

1. aasta maikuus on Sven Vändat karistatud K. E.i kehalise väärkohtlemise ja naiselt xxxx väljapressimise eest. Esmalt analüüsib kohus esimest vägivalla episoodi ajavahemikus
2. aasta juuni keskpaik kuni 28.06.
3. Kohtus ei leidnud kinnitust, et ajavahemikus
4. aasta juuni keskpaik kuni 28.06.2019 xxxx, lõi Sven Vända elukaaslast K. E.it jalaga vastu kõri, millega põhjustas naisele füüsilist valu. Tunnistaja A. R. kuulis sellest vägivalla episoodist K. E.i telefonikõnest, kuid K. E. kohtus vägivalla tarvitamist ei kinnitanud, seega on tunnistaja A. R.i ütlused koos helifailiga 28.06.2019 kell 16:47 kaudseks tõendiks selles vägivalla episoodis ning muid tõendeid, mis kinnitaksid Sven Vända poolt vägivalla tarvitamist, kohtu käsutuses ei ole. Eeltoodu tõttu 16 tuleb Sven Vända selles episoodis õigeks mõista. Järgnevalt analüüsib kohus teist vägivalla episoodi 10.07.2019 hommikul. Kohtus ülekuulatud kannatanu K. E. kinnitas, et Sven Vända lõi teda 10.07.2019 hommikul rusikaga vastu otsmikku. Ta tundis löögi tõttu valu. Tema ütlusi kinnitas sündmuskohale välja kutsutud tunnistaja A. T., kes andis kohtus ütlusi, et kannatanul olid marrastused peas ja käel. Samuti kinnitas, et K.i peas olevat muhku märkas paariline. Kohapeal tehti fotod kannatanu näost ja kätest. Lisaks kinnitas vägivalla tarvitamist tunnistaja B. L., kellele K. kirjutas põhjuse, miks kannatanu ei saa sel päeval tema lapsi hoida ja telefoni vastu võtta. Nimelt kirjutas K., et ``Sven karjus, solvas ja lõi teda rusikaga pähe``. Kohtus avaldatud vormikaamera nr P180Q6 videosalvestis ning patrullpolitseiniku M. M.i poolt 10.07.2019 tehtud fotod kinnitavad, et kannatanule K. E.il on sel päeval füüsilise vägivalla tõttu tekkinud otsaette muhk. Lisaks kinnitab K. E.i kõne A. R.iga 10.07.2019 (helifail kl 17.26), et ta sai Svenilt rusikaga pähe. Lähisuhtevägivalla infolehelt, 10.07.2019, nähtub, et K. E.i ütluste kohaselt tahtis 10.07.2019 hommikul Sven Vända temaga seksida, K. E. ei soovinud seda ja Sven Vända ärritus sellest. S. Vända hakkas naist sõimama, solvama, lõi teda rusikaga vastu otsaesist. Löögi tagajärjel otsmikul õrn turse (muhk), katsudes valus. Sven Vända eitas vägivalla tarvitamist K. E.i suhtes. Eelnevast lähtuvalt on Sven Vända käitumises tuvastatud kehalise väärkohtlemise objektiivsed tunnused, s.o teisele inimesele valu ja kehavigastuste tekitamine ning selline tegu on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Nimelt on Viru Maakohtu 09.05.2019 otsusega Sven Vända süüdi mõistetud

§ 121lg 2 järgi K.

E. füüsilise valu ja tervisekahjustuse tekitamise eest.

§ 121lg 2 p 2, 3 - kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis.

Nimetatud kuriteo objektiivne koosseis sisaldab tervise kahjustamist, samuti löömist, peksmist või valu tekitanud muud kehalist väärkohtlemist. Subjektiivsest küljest eeldab antud kuritegu tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Leian, et süüdistatava Sven Vända poolt kannatanu löömine on toimunud nimetatud käitumissituatsiooni ja kuriteosündmuse puhul süüstavatest tõenditest tulenevalt otsese tahtlusega. Kannatanu on korduvalt rääkinud ja kinnitanud, et 10.07.2019 tüli käigus lõi Sven teda rusikaga vastu otsmikku. Valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine, juustest kiskumine, pikali tõukamine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Käesolevas asjas on kannatanul tuvastatud vigastus ehk muhk. Puudub alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul on ennekõike tegemist siis

§ 121

lg 1 ühe koosseisualternatiiviga, s.o valu põhjustanud kehalise väärkohtlemisega, kus ei olegi tagajärjeks oluline tervise kahjustamine, vaid inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav. Kui tervise kahjustamise puhul on vaja fikseerida tervisekahjustuse olemasolu, siis valu tekitava kehalise väärkohtlemise puhul on vaja tuvastada, kas see valu tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Antud juhul puudub igasugune kahtlus selles, et kannatanu ka valu tundis. Seega on tõendamist leidnud asjaolu, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanutele füüsilist valu. Süüdistatava käitumises on tuvastatud

§ 121

lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu ühe koosseisualternatiivi objektiivne tunnus, s.o valu tekitav kehaline väärkohtlemine. 17

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb ette vastutuse lähisuhtes oleva isiku korduva tervise kahjustamise eest, samuti löömise, peksmise või valu tekitanud muu kehalise väärkohtlemise eest. Leian, et süüdistatava Sven Vända käitumises esinevad

§ 121

järgi kvalifitseeritava süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused, õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Eelnevalt tuvastas kohus, et lähisuhtes olevale isikule korduvalt füüsilise valu ja tervisekahjustuste tekitamisega, isikuna, keda on eelnevalt karistatud lähedase inimese kehalise väärkohtlemise eest, pani Sven Vända toime

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Järgnevalt käsitleb kohus süüdistuses esitatud episoodi

§ 120lg 1 järgi.

Süüdistuse kohaselt

§ 120

lg 1 järgi on Sven Vändale inkrimineeritud süüteo objektiivse koosseisu tunnuseks tapmise, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumisega või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist. Kohus tuvastas, et 2019. aasta maikuus on Sven Vändat karistatud K. E.i kehalise väärkohtlemise ja naiselt xxxx väljapressimise eest. Kannatanu K. E. A.s selle süüdistuse kohta kohtus ütlusi, et seoses taluga on tal Sveniga olnud vaidlusi, tülisid. Kannatanu on andnud ütlusi, et neil Sveniga on jutuks olnud erinevaid võimalusi, kuid see ei ole mingi väljapressimine. Ta kinnitas, et ka tema on meest ähvardanud ära tappa, maha lüüa, see käib neil kordamööda. Mis üksteisele tüli käigus viha hoos öeldakse, ei suuda ta sõna-sõnalt meenutada. Kindlasti on nad üksteisele öelnud igasuguseid koledaid asju. Kohtus kinnitas, et ta ei karda Sven Vändat. Tunnistaja A. R.i sõnul oli kannatanu talle öelnud, et ta kardab Sveni käest peksa saada ja oli korduvalt peksa saanud ning on öelnud, et Sven ähvardab teda tappa ja maja põlema panna. Tunnistaja A.s ütlusi, et see jutt hakkas kusagil juuni 2019 lõpu poole. Tunnistaja kirjeldas, et neid juhtumeid oli mitmeid erinevaid kordi, kui K. helistas talle, nuttis seal, et kuidas Sven oli tal käsi väänanud, loopinud ja tuuseldanud mööda tuba. Tunnistaja kinnitas, et neid jutte oli ka enne kohtuotsust, kui Sven lubas lisaks maja väljapressimisele, K.i ära tappa. Rohkem hakkas neid jutte tulema siis, kui Sven oli A. R.i olemasolust teada saanud. Näiteks tuleb kõnest A. R.i ja K. E.i vahel (helifailist 28.06.2019 kell 17:21) välja, et K. E. kartis, et kui Sven Vända jääb vabadusse, siis tapab ta ära ja/ või paneb maja põlema. Kannatanu K. E. kirjutas A. R.ile e-maili teel 10.07.2019 kl 12:33, et kui ta annab Sven Vända vastu ütlusi, siis lubati teda ära tappa ja maja põlema panna. Lisaks kinnitab politsei vormikaamera salvestus K. E.iga 10.07.2019 kell 11:34, kus K. ütleb väljakutsutud politseile, et kui ta kutsub politsei, siis ta tapab mu ära. Tema all peab ta silmas Sveni. K. ütles politseile: ``Kui mulle öeldakse selgelt, et ma suren ära kui ma räägin, siis ma ei saa rääkida ". Sven Vända eitas süütegu

§ 120lg 1 järgi.

Samas kinnitas kohtus, et ``enne seda esimest kohtuotsust ta saatis K.ile sõnumi. Ta ei mäleta sõnumi sisu täpselt, aga seal oli midagi sellist, et sa kirjutad selle maja minu nimele, sest tegelikult ma tundsin oma südames, et see on minu maja, et pigem ma panen selle põlema, et sulle ma ka seda ei jäta.`` Lähisuhtevägivalla infolehelt ja MISi (menetluse infosüsteemi) väljatrükilt (26.11.2018 sündmuste kohta) ning kannatanu K. E.i ülekuulamise protokollist nähtub, et Sven Vända on 2018 aastal K. E.it ähvardanud, et kui viimane ei kirjuta xxxx tema nimele, siis Sven avalikustab K.ist alasti pildid, kirjutab tööandjatele laimavaid jutte. Väljapressimise eest on teda Viru Maakohtu 09.05.2019 otsusega süüdi mõistetud. Sven Vända varasemast käitumisest ning kohtule avaldatu valguses, saab teha järelduse, et Sven Vända on kannatanu K. E.it hoidnud pikemat aega hirmu all lubades teda tappa ja maja põlema panna. Kohus analüüsides K. E.i ütlusi tunnistaja A. R.ile läbi erinevate sidevahendite, tema ütlusi politseile ning tema ütlusi kohtule, leiab, et hoolimata sellest, et K. E. kardab oma elukaaslast Sven Vändat, on ta andnud tõese informatsiooni oma elukaaslase käitumise kohta oma 18 sõbrannale, A. R.ile, sündmuskohal politseile, seejärel asja menetlevatele isikutele. Kohus saab kasutada tunnistaja A. R.i ütlusi ähvarduste kohta, kuna need ütlused on asjakohased ja täiendatud A. R.i mobiiltelefoni helifailidega ning meilide väljavõtetega. Lisaks on kannatanu avaldanud politseile, et teda ähvardatakse tapmisega, kui ta annab ütlusi Sven Vända vastu. Tunnistaja A. R.ile kui ähvardusi hindavale kolmandale isikule tundusid need ähvardused reaalsed ja tekitasid hirmu. Tunnistaja A. R.i ütlustega on tõendatud, et K. E. oli oma tervise, elu ja vara pärast hirmul, kui naine teatab temapoolsest pidevast kehalisest ja vaimsest väärkohtlemisest politseile. Kohtus püüdis K. E. vähendada Sven Vända süüd püüdes välja tuua, et nad kordamööda ütlevad üksteisele igasuguseid koledaid asju, kuid kohus lähtub nende ähvarduste hindamisel asjaolust, kas K. E.il on alust karta nende ähvarduste täideviimist. Sven Vända on Viru Maakohtu 09.05.2019 otsusega süüdi mõistetud oma elukaaslase suhtes vägivalla tarvitamises ja temalt xxxx väljapressimises, seega on tal alust karta nende ähvarduste täideviimist.

§ 120

lg 1- ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese vaimne tervis ehk vaimne heaolu. Objektiivse koosseisu moodustav tegu - ähvardamine - on tulevase kahju tekitamise sõnaline või konkludentne väljendamine. Ähvardamine peab olema suunatud konkreetses kannatanus hirmutunde tekitamisele. Ähvardamise sisu ehk teadvustatav kahju on tapmine ja tervisekahjustuse tekitamine. Kannatanul peab olema alust karta ähvarduse täideviimist. Selliseks aluseks võib olla süüdlase varasem käitumine või konkreetne situatsioon. Subjektiivsest küljest eeldab tahtlust. Süüteokoosseis on täidetud, kui isik pani teo toime vähemalt kaudse tahtlusega. K. E. on andnud erinevatele isikutele teada, et ta on oma elu, tervist või vara tõttu ohustatud, kui ta kui naine teatab temapoolsest pidevast kehalisest ja vaimsest väärkohtlemisest politseile teatab temapoolsest pidevast kehalisest ja vaimsest väärkohtlemisest politseile. Kohus leiab, et

§ 120

objektiivne koosseis on täidetud, kui Sven Vända paneb oma tegevusega elu, tervise ja vara pärast muretsema eelkõige ähvarduse adressaadi ja tekitab hirmu reeglina ka objektiivsele kõrvalseisjale. Sven Vända eitas psüühilise vägivalla kasutamist K. E.i suhtes, ometi ei salga, et enne eelmist kohtuotsust saatis K. E.ile sõnumi, kus pressis maja välja ja tema ütlustest nähtub, et pigem ta paneb selle maja põlema, kui kannatanule annab. Sven Vända ütlustest nähtub, et ta oli oma käitumisega hoidnud kannatanut pikka aega hirmu all. Tunnistaja A. R.ile kui ähvardusi hindavale kolmandale isikule tundusid need ähvardused reaalsed ja tekitasid hirmu. Ta kinnitas, et need ähvardused, et K. E. tapetakse, toimusid ka enne kohtuotsust. Tunnistaja A. R.i ütlustega ning A. R.i mobiiltelefoni helifailidega ning meilide väljavõtetega on tõendatud, et K. E. oli oma tervise, elu ja vara pärast hirmul. Kohus loeb tõendatuks, et Sven Vända on enda elukaaslast K. E.it nii enne 09.05.2019 Viru Maakohtu otsust kui ka pärast seda kohtuotsust pidevalt ähvardanud tapmisega ning talle kuuluva xxxx põlema panemisega, lubades kahju saabumist juhul, kui naine teatab temapoolsest pidevast kehalisest ja vaimsest väärkohtlemisest politseile ja tema peab sellepärast vangi minema. 10.07.2019 aset leidnud kehalise väärkohtlemise järgselt oli K. E.il alust karta ähvarduste täideviimist, kuna teade tema väärkohtlemisest oli tema tahtest sõltumata jõudnud politseini ja tõi kaasa reaalse võimaluse Sven Vända vabaduse piiramiseks. K. E. tundis reaalset ohtu oma elule ja tervisele ning varale tingituna Sven Vända varasemast ohtlikust ja vägivaldsest käitumisest. Ähvardades teist isikut tapmisega ja tema vara olulises ulatuses hävitamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani Sven Vända toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

§ 16

lg 3 kohaselt paneb isik teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahab või vähemalt möönab seda. Teo tehioludest nähtuvalt pani Sven Vända ähvardamised toime tahtlikult, otsese tahtlusega. Arvestades süüdistatava pikakajalist vägivaldse tegevuse tagajärjel K. E.i jaoks kujunenud situatsiooni ja pidevat hirmulolekut, kus süüdistatav on teda varem korduvalt vägivallaga ähvardanud ja 19 olnud ka reaalselt vägivaldne, siis teadis Sven Vända, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis seda. Kannatanul oli alust karta nende ähvarduste täideviimist, kuna Sven Vända on varem sama kannatanu suhtes vägivalla tarvitamise eest kriminaalkorras karistatud. Seega esinevad süüdistatava Sven Vända käitumises

§ 120järgi kvalifitseerita süüteokoosseisu objektiivsed ja subjektiivsed tunnused.

Õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 121

lg 2 p 2, 3 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viie aastase vangistuse. Kehalise väärkohtlemisega rünnatav õigushüve on inimese tervis.

§ 120lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni ühe aastase vangistuse.

Tapmisega ähvardamisega rünnatav õigushüve on inimese tervis- kehaline ja vaimne heaolu. Karistuse mõistmisel tuleb lähtuda karistusraamidest. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel lähtepunktiks võtta karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke (Riigikohtu 16.05.2007 otsus nr 3-1-1-14-07). Sven Vändale karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuritegude arvu, raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Süüdistatava karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud puuduvad. Isikut iseloomustavate andmetena võtab kohus arvesse, et Sven Vändal on üks kehtiv kriminaalkaristus. Kohtu hinnangul on mõlema Sven Vändale süükspandavate tegude raskus konkreetsete kuriteokoosseisude kontekstis keskmine või alla keskmise. Taolise järelduse tegemisel arvestab kohus

§ 121

lg 2 p 2,3 ja

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude osas tegude toimepanemise tehiolusid.

Sven Vända pani mõlemad kuriteod toime oma elukaaslase vastu, samas süüdistatava poolt põhjustatud psüühiline ja füüsiline vägivald ei põhjustanud kannatanule raskeid tagajärgi. Kohus mõistab isiku süüdi ühes tapmisega ähvardamise episoodis ja ühes kehalise väärkohtlemise episoodis. Kohtu hinnangul ei oma rahaline karistus süüdistatavale piisavat mõju, kuna puudub alus arvata, et Sven Vända suudaks talle karistuseks mõistetavat rahalist karistust tasuda. Kuna Sven Vända on need teod toime pannud katseajal, tuleb talle mõista karistuseks reaalne vangistus. Eelnevast tulenevalt mõistab kohus Sven Vändale

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 10 kuud vangistust ning

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 3 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel, lugedes kergem karistus kaetuks raskem karistusega, mõistab kohus Sven Vändale liitkaristuseks 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendatakse mõistetud karistust Viru Maakohtu Rakvere kohtumaja 09.05.2019 otsusega 1-19-3740 mõisetud ärakandmata karistuse 4 aastat vangistust võrra ning liitkaristuseks mõistab kohus 4 aastat 10 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvatakse eelvangistuses viibitud aeg 10.07.2019-15.04.2020, s.o 9 kuud ja 5 päeva karistusaja hulka ning Sven Vända kandmisele kuuluvaks karistuseks loetakse 4 aastat 25 päeva vangistust. Karistus pööratakse täitmisele kohtuotsuse jõustumisel ning KrMS § 414 lg 2 alusel loetakse karistuse kandmise alguseks Sven Vända vanglasse karistuse kandmisele saabumise aeg. 20 MENETLUSKULUD KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetluskulud kuuluvad väljamõistmisele riigieelarve tuludesse. Käesolevas kriminaalasjas on Sven Vända menetluskuluks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis teise astme kuriteo puhul on 876 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjaga seotud kulud 489 eurot. Lisaks tuleb jätta Sven Vända menetluskulud, s.o õigusabikulud tema enda kanda. Kohus leiab, et menetluskulud olid vajalikud menetluse tagamiseks, mistõttu tuleb need kulud süüdimõistetult välja mõista. ASITÕENDID 5 CD-plaati, millel häirekeskuse kõnesalvestised, vormikaamera salvestised, mobiiltelefoni HTC vaatlusandmed, A. R.i edastatud helifailid ja fotod K. E.ist – jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro Kohtunik Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2020 kohtuotsusega tühistati osaliselt Viru Maakohtu 16. septembri 2020. a otsus. Riigikohtu 15.02.2021 kohtumäärusega jäeti kassatsioon menetlusse võtmata. 16.09.2020 kohtuotsus 1-19-7953 jõustus osaliselt 15. veebruaril 2021 Riigikohtu kohtumäärusega. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Herne referent 21