Obsah (7)

§ 184§ 73§ 68§ 78§ 831§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. jaanuar 2021, Tallinn, kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-19-8837 (19221000032) Kohtukoosseis Urmas

§ 184lg 2 p 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Harju Maakohtu 9.

novembri 2020 otsus üldmenetluses Apellatsiooni esitaja Riigiprokurör Vahur Verte Süüdistatav Rego Säde, isikukood: 39205294713, EV kodakondsusega, emakeel: eesti keel, haridus: XXX, elukoht XXX, töökoht: X, kriminaalkorras karistamata, tõkend elukohast lahkumise keeld Teised kohtumenetluse pooled Süüdistatav Rego Säde, kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu
2. novembri 2020 otsus Rego Säde suhtes jätta muutmata.
3. Prokuröri apellatsioon jätta rahuldamata.
4. Rego Säde õigusabikulud apellatsioonimenetluses summas 2775 eurot jätta KrMS § 185 lg 2 alusel riigi kanda. 1 Edasikaebamise kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Asjaolud ja menetluse käik
5. Harju Maakohtu
6. novembri 2020 otsusega üldmenetluses tunnistati Rego Säge süüdi

§ 184

lg 2 p 1 järgi ja karistati vangistusega 5 aastat.

§ 73

lg-te 1 ja 2 alusel määrati, et mõistetud karistust ei pöörata osaliselt täitmisele ja koheselt kuulub karistusest ärakandmisele 11 kuud 13 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg, 21.05.2019 - 04.05.2020, s.o 11 kuud 13 päeva ja loeti koheselt ärakandmisele kuuluv karistus kantuks.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jäeti ülejäänud karistus, vangistus 4 aastat 17 päeva täitmisele pööramata, kui R. Säde ei pane 5 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78lg 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

Tõkend elukohast lahkumise keeld, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Menetluskuludena mõisteti R. Sädelt välja riigituludesse sundraha 1460 eurot, jäljeekspertiisi 19ETR0017 kulu 62,80 eurot, kohtutoksikoloogiaekspertiis 19E-LÕX0117 kulu 19 eurot, narkootilise aine ekspertiis nr 19E-AN0604 kulu 1233,40 eurot, narkootilise aine ekspertiis nr 19E-AN0498 kulu 16,80 eurot, DNA-ekspertiisi nr 19E-GE0472 kulu 45,60 eurot, DNA-ekspertiisi nr 19EGE0601 kulu 342 eurot ja tasu riigi õigusabi osutamise eest 450 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda riigi õigusabi osutamise tasu 7,20 eurot ja ülejäänud ekspertiiside kulud ning määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 3629,60 eurot, tuleb tasuda 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 302,46 eurot, Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele. Taotlus õigusabi eest makstud tasu hüvitamiseks riigi eelarve vahenditest summas 11 618,46 eurot, jäeti rahuldamata. Konfiskeerimise asendamiseks mõisteti R. Sädelt

§ 831lg 1 ja § 84 alusel välja 1600 eurot.

Harju Maakohtu 28.06.2019 määrusega nr 1-19-5263 konfiskeerimise asendamise tagamiseks arestitud sõiduauto Saab 9-3, reg.nr XXXXXX, jäeti arestituks kuni konfiskeerimise asendamise nõude täitmiseni. Kohus lahendas ka asitõenditega seonduvad küsimused.

1. R. Sädele oli esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises isikute grupis, mis seisnes selles, et tema eeluurimisel tuvastamata ajast kuni 21.05.2019 isikute grupis koos Ott Kõivu, Raiko Kaljula, Rando Rinki ja Liina Ojapaluga pani toime erinevate narkootiliste ainete - kokaiini, kanepiõisikute (marihuaana), amfetamiini, hašiši, lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD), metüleendioksümetamfetamiini (MDMA), 4-metüülmetkatinooni (mefedroon, 4-MMC) ja ketamiini suures koguses ebaseadusliku käitlemise. R. Säde ja L. Ojapalu peamine roll antud grupis oli narkootiliste ainete peitmine Tallinnas ja selle lähiümbruses klientide jaoks vastavalt O. Kõivult ja R. Kaljulalt saadud korraldustele. O. Kõiv ja R. Kaljula olid omakorda isikud, kes organiseerisid narkootilise aine soetamise, hoiustamise ja ümberpakkimise ning kes suhtlesid klientidega ja müüsid neile narkootilisi aineid. Seejuures võttis O. Kõiv üürile Tallinnas AAA asuva korteri, eesmärgiga hoiustada ja ümberpakkida seal narkootilisi aineid. R. Rink aitas grupi liikmetel samuti narkootilisi aineid peita ning samuti andis ta grupi liikmetele kasutada Tallinnas VVV asuva garaažiboksi ja sõiduki Volkswagen Bora reg.nr TTTTTT narkootiliste ainete hoiustamiseks. Nii hoiustati narkootilisi aineid esmalt Tallinnas VVV asuvas garaažiboksis, seejärel viidi need Tallinnas AAA asuvasse korterisse, kus need pakiti ümber väiksemateks kogusteks (müügikogusteks) ning seejärel viidi narkootilised ained ostjateni, peites need Tallinna lähiümbrusesse looduses, alates 2019 kevadest kasutati veel omakorda vahepeidikuna 2 sõidukit Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT). Kokku käitles R. Säde 2019 kevadel narkootilisi aineid kokku vähemalt kuueteistkümnel korral, peites narkootilisi aineid kokku vähemalt neljakümnesse erinevasse peidikusse. Nimelt saabus R. Säde 2019 jaanuari lõpus koos oma elukaaslase Liina Ojapaluga Uus-Meremaalt tagasi Eestisse, misjärel erinevate rahaliste väljaminekute katmiseks, mida tema ametlik igakuine legaalne sissetulek ei võimaldanud katta, võttis enda pikaajaliselt tuttavalt O. Kõivult, kes tema teada tegeles narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega, 1000 eurot laenu. R. Säde küsis seejärel täpselt tuvastamata ajal O. Kõivult laenu tagasimaksmiseks tööd ning O. Kõiv pakkus talle tööd, mis seisnes selles, et „keegi tellib mingeid aineid, Kõiv paneb ained kokku ning Säde ülesandeks on pakendid ära peita“. R. Säde võttis natukene aega tööpakkumise vastuvõtmise kaalumiseks, ent otsustas selle siiski vastu võtta. Kuivõrd R. Sädel endal autojuhiload puudusid, siis pöördus ta enda toonase elukaaslase L. Ojapalu poole, rääkis talle pakutud nö tööpakkumise sisu ära ning nad otsustasid seejärel kahekesi hakata koos O. Kõivuga narkootilisi aineid ebaseaduslikult käitlema, kus R. Säde ja L. Ojapalu roll on ostjate jaoks valmis pakendatud narkootilised ained Tallinnas spetsiaalselt selleks ostetud sõiduautost Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) ära võtta, seejärel peita narkootilise aine pakendid enda valitud peidikutesse Tallinna lähiümbruses Maardu lähedale, Raasiku lähedale, Hüüru lähedale, Lasnamäe lähedale, Pirita lähiümbrusesse, fikseerida peidiku koordinaadid ning edastada need O. Kõivule või R. Kaljulale, misjärel O. Kõiv või R. Kaljula edastasid R. Säde ja L. Ojapalu poolt valitud narkootilise aine peidiku koordinaadid narkootilise aine ostjale koos narkootilise aine peidikust tehtud fotoga. Konkreetsemalt oli L. Ojapalu roll sõidutada R. Säde Tallinnas narkootilise aine nö vahelao juurde, s.o erinevatel ajahetkedel erinevatesse parklatesse pargitud sõiduauto Volkswagen Bora juurde, kust R. Säde võttis seejärel narkootilise aine, misjärel sõidutas L. Ojapalu R. Säde Tallinna lähiümbruses sobivasse piirkonda, kus nad valisid üheskoos välja sobivaima narkootilise aine peidiku asukoha. Seejärel võttis R. Säde narkootilise aine ning peitis selle sobivasse kohta ning tegi sellest foto, samal ajal L. Ojapalu valvas sõiduki juures ja fikseeris peidiku asukoha koordinaadid. Seejärel edastas R. Säde peidiku koordinaadid ja foto peidikust (millele oli ta markeerinud noolega peidiku konkreetse asukoha) eelnevalt O. Kõivu poolt 06.05.2019 krüpteeritud suhtlust võimaldava programmi Wickr loodud kinnises grupis, kuhu kuulusid lisaks O. Kõivule ja R. Sädele ka R. Kaljula, O. Kõivule ja R. Kaljulale, kes kõik kasutasid seal omavahelises suhtlemises konspiratsiooni tagamise eesmärgil üksnes hüüdnimesid: O. Kõiv kasutas hüüdnime „eltonbrand“, R. Kaljula kasutas hüüdnime „khalifaat“ ning R. Säde kasutas hüüdnime „lilywhites“. Vastavalt kokkuleppele O. Kõivuga teenisid R. Säde ja L. Ojapalu ühe peitmise korra eest 40 eurot. Kokku teenisid nad umbes 1000 eurot ning lisaks tasaarveldas O. Kõiv ca 700 euro ulatuses R. Säde võlga. Enne seda kui R. Säde ja L. Ojapalu asusid iseseisvalt narkootilisi aineid peitma, käis R. Säde paaril korral koos O. Kõivuga kaasas, kus O. Kõiv selgitas talle, kuidas narkootilisi aineid peita, kuidas fikseerida peidikute asukohad ning edastada need nende ühisesse Wickr suhtlusgruppi. Seejärel täpselt tuvastamata ajal, kuid hiljemalt 15.04.2019 asusid R. Säde ja L. Ojapalu narkootilisi aineid kahekesi n.ö metsapeidikutesse peitma. Nimelt sõitis R. Säde 15.04.2019 koos L. Ojapaluga esmalt Rocca al Mare kaubanduskeskusesse, kus R. Säde kohtus O. Kõivuga, kus O. Kõiv edastas talle sõiduauto Volkswagen Bora asukoha, millesse olid eelnevalt O. Kõivu ja R. Kaljula poolt peidetud narkootilised ained. Seejärel sõitis R. Säde koos L. Ojapaluga Tallinnas Nõmmele, kuhu oli eelnevalt pargitud Volkswagen Bora, ning R. Säde võttis selle sõiduki kindalaekast täpselt tuvastamata koguses ja koostises narkootilised ained ning seejärel sõitis koos L. Ojapaluga Tallinnast välja Saue valda Püha-Alliku tee juurde ning seejärel Alliku-Laagri tee juurde, kus mõlemal korral R. Säde peitis täpselt tuvastamata koguses ja koostises narkootilisi aineid sisaldanud pakendid n.ö metsapeidikutesse, samal ajal L. Ojapalu pidas nende sõiduki kõrval valvet. Täiendavalt, eeluurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel enne 25.04.
2. aastal omandas O. Kõiv ebaseaduslikult rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi 3 ulatuses narkootilist ainet MDMA´d, st vähemalt 124 grammi beeži värvi kristalset ainet, mis sisaldas 94% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis sisaldas 98,3 grammi puhast (MDMA´d). Seejärel hoidis O. Kõiv eelnimetatud narkootilist ainet enda kasutuses olevas korteris aadressil AAA, Tallinn. 25.04.
3. aastal läks O. Kõiv koos R. Kaljulaga AAA, Tallinn asuvasse korterisse, kus koos pakendasid musta värvi teibiga kaetud pakendisse 124 grammi beeži värvi kristalset ainet, mis sisaldas 94% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis sisaldas 98,3 grammi (MDMA´d), eesmärgiga anda kirjeldatud pakend koos selles oleva narkootilise ainega peidiku vahendusel üle selle ostjale. Pärast vajaliku koguse narkootilise aine pakendamist väljusid O. Kõiv ja R. Kaljula kell 11:40 AAA esimesest trepikojast (kus asuvad korterid nr 1 - 20) ning jalutasid KKK maja kõrval pargituna seisnud Toyota RAV4 (reg.nr EEEEEE) juurde. R. Kaljulal oli AAA esimesest trepikojast väljudes vasakusse püksitaskusse pandud umbes rusika suurune asi. Seejärel istus O. Kõiv Toyota RAV4 (reg.nr EEEEEE) juhiistmele, R. Kaljula juhi kõrvaistmele ning koos sõideti Vääna 3, Tallinn asuvasse parklasse, kus mõlemad väljusid Toyota RAV4 (reg.nr EEEEEE) ning jalutasid samas parklas pargituna seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) juurde. Nimetatud sõiduauto omanikuks on R. Rink, kes vastavalt kokkleppele O. Kõivu ja R. Kaljulaga, on selle nende kasutusse andnud narkootiliste ainete edasivahendamiseks R. Sädele. Pärast Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) juurde jõudmist istusid O. Kõiv ja R. Kaljula nimetatud sõidukisse, R. Kaljula istus juhiistmele ning O. Kõiv juhi kõrvalistmele. Umbes kolme minuti möödumisel väljusid O. Kõiv ja R. Kaljula Volkswagen Borast (reg.nr TTTTTT), R. Kaljula lukustas sõiduki uksed ning istus koos O. Kõivuga uuesti Toyota RAV4 (reg.nr EEEEEE) ja sõitsid Vääna 3, Tallinn asuvast parklast ära. Kell 16:07 sõitis Vääna tänav 3 asuvasse parklasse L. Ojapalu juhitud SAAB 9-3 (reg.nr CCCCCC), mille juhi kõrvalistuja kohal istus R. Säde. L. Ojapalju parkis SAAB 9-3 (reg.nr CCCCCC) Vääna tn 3 parklas endiselt lukustanuna seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) kõrvale. Seejärel väljus R. Säde autost, hoides käes musta värvi seljakotti ning vastavalt O. Kõivult ja R. Kaljulalt saadud juhistele, avas parklas lukustatuna seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) uksed, istus koos käes olnud seljakotiga nimetatud auto juhi istmele ja võttis sealt sinna R. Kaljula ja O. Kõivu poolt jäetud musta värvi teibiga kaetud pakendi koos selles oleva narkootilise ainega kaasa. Paari minuti möödudes väljus R. Säde pargituna seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) juhi istmelt, hoides käes endiselt musta värvi seljakotti ning istus tagasi L. Ojapalju juhitavasse SAAB 9-3 (reg.nr CCCCCC) ning koos alustati sõitu. Kell 16:43 parkis L. Ojapalju SAAB 9-3 (reg.nr CCCCCC) Harjumaal Saue vallas Vanamõisa külas Paasi talu sissesõiduteelt u 300m kaugusel asuva Pihuoja teetruubi juures (Tutermaa-Vanamõisa teel), mille juures asus suur heledat värvi kivi (koordinaatidega 59.330118 ja 24.523745). Seejärel R. Säde väljus sõidukist ning läks nimetatud heledat värvi kivi juurde, pani kivi juurde rohu ja heina sisse musta värvi teibiga kaetud pakendi, kuhu oli O. Kõivu ja R. Kaljula poolt varasemalt pakendatud 124 grammi beeži värvi kristalset ainet, mis sisaldas 94% metüleendioksümetamfetamiinhüdrokloriidi, mis sisaldas 98,3 grammi (MDMA´d). Nimetatud aine leiti ja võeti politseiametnike poolt ära 25.04.2019 sündmuskoha vaatluse käigus. Lisaks 25.04.2019 narkootiliste ainete peitmisele peitsid R. Säde ja L. Ojapalu sarnasel viisil täpselt tuvastamata koguses ja koostises narkootilisi aineid täpselt tuvastamata n.ö metsapeidikutesse 26.04.2019.a kell 15:57, 29.04.2019.a kell 10:46, 30.04.2019.a kell 10:49, 02.05.2019.a kell 15:38, 03.05.2019.a kell 15:26, 05.05.2019.a kell 10:13, 06.05.2019.a kell 20:10, 07.05.2019.a kell 19:25, 10.05.2019.a kell 18:45, 11.05.2019.a kell 14:13, 14.05.2019.a kell 16:58, 16.05.2019.a kell 18:11, 17.05.2019.a kell 17:42 ning 18.05.2019.a kell 13:06, millistest kordadest tegi R. Säde igal korral vastavalt tema ja O. Kõivu ning R. Kaljula omavahelisele kokkuleppele enda mobiiltelefoniga fotod, mille edastas seejärel Wickr suhtlusprogrammi tema, O. Kõivu ja R. Kaljula kinnisesse gruppi. 4 Seejuures andis R. Säde selle sama kinnise Wickr suhtlusprogrammi grupi kaudu R. Kaljulale edasi korraldusi/palveid narkootiliste ainete üleandmiseks/vahelaona kasutatava sõiduauto Volkswagen Bora uude parkimiskohta parkimiseks, samuti edastas sama grupi kaudu O. Kõivule palveid, et O. Kõiv edastaks teatud infot edasi narkootilise aine ostjatele. Selliselt panustas R. Säde oma aktiivse tegevusega tema, O. Kõivu ja R. Kaljula, ent ka L. Ojapalu ja R. Rinki poolt ühiselt ja kooskõlastatult narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise konspiratsiooni tagamisse, minimeerimaks õiguskaitseasutuste sekkumise riski ja tagamaks selliselt endi ebaseadusliku tegevuse pikaajaline kestvus ja seeläbi ka võimalikult suures ulatuses kriminaaltulu teenimise võimalus. Lisaks sellele oli R. Säde panuseks konspiratsiooni tagamisel see, et üksnes tema ja L. Ojapalu teadsid igal ajahetkel narkootiliste ainete n.ö metsapeidikute, kuhu ostjatele üleandmiseks narkootilised ained peideti, asukohti kuivõrd neil oli ainudiskretsioon n.ö metsapeidikute asukohtade valikul. R. Säde kaasas enda elukaaslast L. Ojapalu üksnes narkootiliste ainete laialivedamisel ja n.ö metsapeidikute asukohtade valimisel, kuid O. Kõivu ja R. Kaljulaga n.ö kinnises Wickr suhtlusgrupis L. Ojapalu ega R. Rink narkootiliste ainete peitmise, ostjateni toimetamise, ostjatega suhtlemise ega muude narkootiliste ainete müümise teemalistel aruteludel osaleda ei saanud. Täiendavalt, tagamaks täiendav konspiratsioon ning minimeerimaks ühe grupiliikme kahtlustatavana kinnipidamise korral kogu grupi tegevuse lõpetamine õiguskaitseasutuste poolt, oli O. Kõivu, R. Kaljula ja R. Säde vahel n.ö vaikiv kokkulepe, kus O. Kõiv ja R. Kaljula ei teadnud n.ö metsapeidikute asukohti ning R. Säde ei teadnud seevastu narkootilise aine nö vahelao, s.o AAA Tallinn korteri täpset asukohta. Sel viisil info killustamise ja igal ajahetkel selle info killustatult omavahel edastamise abil oli tagatud, et ühe grupiliikme kahtlustatavana kinnipidamise korral jääb ülejäänud osa grupi tegevusest edasi toimima ning narkootikumide müügist on võimalik jätkuvalt kriminaaltulu edasi teenida. Järgnevalt, eeluurimisel tuvastamata ajal ja asjaoludel enne 21.05.2019 omandasid O. Kõiv ja R. Kaljula ebaseaduslikult rohkem kui kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks mõeldud mõjudoosi ulatuses erinevaid narkootilisi aineid, mida hoidsid nende kasutuses olevas korteris AAA, Tallinn. Enne narkootiliste ainete nimetatud korterisse viimist hoiti narkootilisi aineid VVV, Tallinn asuvas garaažiboksis, kuni need R. Kaljula poolt 2019 mai esimeses pooles AAA, Tallinn asuvasse korterisse viidi. 21.05.2019 läks R. Kaljula vastavalt O. Kõivu käest saadud juhistele AAA, Tallinn asuvasse korterisse, kus pakendas kahte eraldi läbipaistvasse sulgurribaga suletavasse kilekotti kokku 34,95 grammi valget värvi pulbrilist ainet kokaiini, mis sisaldas 86% kokaiinihüdrokloriidi, mis sisaldas 26,8 grammi puhast kokaiini ja ühte läbipaistvasse sulgurribaga suletavasse kilekotti 9,96 grammi kanepist valmistatud hašišit, mis sisaldas 12% tetrahüdrokannabinooli (THC). Nimetatud narkootilised ained pakendas R. Kaljula eesmärgiga anda need peidikute vahendusel edasi nende ostjatele. Pärast vajaliku koguse narkootilise aine pakendamist võttis R. Kaljula korterist lahkudes selle endaga kaasa ning sõitis enda kasutuses oleva sõiduautoga Honda Civic (reg.nr TTTTTT) Mustakivi 17, Tallinn asuvasse parklasse. Pärast sõiduauto parkimist, jalutas R. Kaljula parklas pargituna seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) juurde, istudes hetke pärast sõiduatosse Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT). Mõne hetke möödudes väljus R. Kaljula sõiduautost Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT), lukustas nimetatud sõiduki uksed ning istus sõiduauto Honda Civic (reg.nr TTTTTT) juhiistmele ja sõitis Mustakivi 17, Tallinn asuvast parklast ära. Samal päeval, enne kella 17:46 sõitis Mustakivi 17, Tallinn parklasse L. Ojapalu juhitud SAAB 9-3 (reg.nr CCCCCC), mille juhi kõrvalistuja kohal istus R. Säde. L. Ojapalu parkis SAAB 9-3 (reg.nr CCCCCC) endiselt parklas lukustatult seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) juurde. Seejärel vastavalt O. Kõivult ja R. Kaljulalt saadud juhistele, avas R. Säde parklas lukustatuna seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) uksed, istus sõidukisse ja võttis sealt sinna R. Kaljula poolt jäetud pakendi koos selles oleva narkootilise ainega kaasa. Seejärel R. Säde lukustas pargituna seisnud Volkswagen Bora (reg.nr TTTTTT) uksed, istus L. Ojapalu juhitud SAAB 9-3 (reg.nr 5 CCCCCC) juhi kõrvalistuja kohale ning alustasid sõitmist. Kell 17:46 peeti Mustakivi tee 17, Tallinn parklas politseiametnike poolt kinni L. Ojapalu juhitud SAAB 9-3 (reg.nr CCCCCC), mille juhi kõrvalistuja kohal istus R. Säde. Mõlemad isikud peeti kahtlustatavana kinni. Sõiduauto läbiotsimise alguses andis R. Säde vabatahtlikult välja Prisma paberkoti, kus oli kaks läbipaistvat sulgurribaga suletavat kilekotti, kuhu oli pakitud kokku 34,95 grammi valget värvi pulbrilist ainet kokaiini, mis sisaldas 86% kokaiinihüdrokloriidi, mis sisaldas 26,8 grammi puhast kokaiini ja üks läbipaistev sulgurribaga suletav kilekott, kuhu oli pakitud 9,96 grammi kanepist valmistatud hašišit, mis sisaldas 12% tetrahüdrokannabinooli (THC). Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Amfetamiin, metüleendioksümetamfetamiin (MDMA), ketamiin, 4-metüülmetkatinoon (mefedroon, 4-MMC), lüsergiinhappe dietüülamiid (lüsergiid; LSD; LSD-25) ning kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli sisaldus ei ületa 0,2%) ja selle töötlemisproduktid (nt hašiš, marihuaana) kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
4. mai
5. a määruse nr 73 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja ning delta-9-tetrahüdrokannabinool kuulub III nimekirja. Vastavalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele: marihuaana puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks keskmiselt 7,5 grammist, amfetamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,3 grammist; MDMA puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1,4 grammist; kokaiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 650 mg (seguaines puhtal kujul); hašiši puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 1 grammist; lüsergiinhappe dietüülamiidi (lüsergiid; LSD; LSD25) puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 10 margist; ketamiini puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 5 grammist; 4-metüülmetkatinoon (mefedroon, 4MMC) puhul piisab kümnele inimesele narkojoobe tekitamiseks 2,5 grammist.
6. Maakohtu hinnangul oli R. Säde ülesandeks narkootiliste ainete edasitoimetamine ja peitmine. Kohus leidis, et uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R. Säde peitis koos L. Ojapaluga tuvastamata koguses ja koostises narkootilisi aineid vastavalt O. Kõivult ja R. Kaljulalt saadud korraldustele täpselt tuvastamata nö metsapeidikutesse 16-l korral. R. Sädele karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse tema väiksemat rolli teo toimepanemisel. Süüdistatav ei tegelenud ei keelatud ainete soetamise, hoiustamise, pakendamise ega ka müügiga, ta käitles narkootilist ainet lühikese perioodi vältel, mistõttu tema süüd ei saa lugeda ülemäära suureks. Süüdistatavat ei ole varem kohtulikult karistatud. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus R. Säde puhtsüdamlikku kahetsust ja pidas võimalikuks kohaldada tema suhtes keskmisest sanktsioonimäärast allapoole jäävat karistusmäära, so 5 aasta pikkust vangistust. Arvestades R. Sädel varasema karistatuse puudumist, süü suurust ja asjaolu, et süüteo toimepanemist saab pidada siiski juhuslikuks episoodiks süüdistatava elus ning et pärast eelvangistuses viibimist on R. Säde asunud tööle ja elanud õiguskuulekalt, saab kohtu hinnangul karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades jätta osa mõistetud karistusest täitmisele pööramata. Vahi all viibitud aeg on piisavalt mõjus vahend, suunamaks süüdistatavat seaduskuulekale käitumisele. Kuna R. Säde viibis eelvangistuses 11 kuud 13 päeva, siis asus kohus seisukohale, et

§ 73

lg 2 alusel kuulub kohesele ärakandmisele vangistus 11 kuud 13 päeva ja kuivõrd R. Säde viibis eelnimetatud aja jooksul eelvangistuses, tuleb kohesele kandmisele kuuluv karistus lugeda kantuks. Kuivõrd süüdistatav on vahetult kogenud, mida kujutab endast vangistus ja milliste tegelike vabadusepiirangutega see on seotud, siis 6 distsiplineerib mõistetud karistuse osaline täitmisele pööramata jätmine piisavalt süüdistatavat mõistmaks, et juhul, kui ta ei suuda edaspidi õiguskuulekalt käituda, pööratakse mõistetud karistus täitmisele. Apellatsiooni sisu ja menetlusosaliste seisukohad.

1. Maakohtu otsuse süüdistatavale mõistetud karistuse osas vaidlustas ringkonnakohtus riigiprokurör V. Verte, leides, et R. Sädele mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele ja süüdimõistetu isikule ega ole kaassüüdistatavatele O. Kõivule ja R. Kaljulale mõistetud karistustega proportsionaalne. 4.
2. R. Säde püüdis kohtuistungil antud ütlustes enda rolli narkootiliste ainete käitlemises pisendada, kuigi kohus hindas tema ja R. Kaljula teopanust O. Kõivu juhitud grupis võrdseteks. Andes O Kõivule ja R. Kaljulale korraldusi vahelaona kasutatava Volkswagen Bora ümberparkimiseks jms., oli R. Säde näol tegemist O. Kõivu ja R. Kaljula võrdväärse partneriga, kes valitses nendega võrdselt tegu. 4.
3. R. Säde teosüü suurust ilmestavad tema roll narkootiliste ainete käitlemisel grupis, samuti ajaline periood, mille vältel ta narkootikumide ebaseadusliku käitlemisega seotud oli, lisaks värbas ta narkootiliste ainete käitlemiseks gruppi ka enda elukaaslase L. Ojapalu. 4.
4. Apellant möönab, et R. Säde roll ja teosüü võrrelduna O. Kõivuga, kellele on Harju Maakohtu otsusega nr 1-20-1204 mõistetud kokkuleppemenetluses

§ 184lg 21 järgi karistuseks vangistus 8 aastat, on väiksem.

Samas on tema roll ja teopanus võrreldav R. Kaljula teopanuse ja süüga, kellele on sama kohtuotsusega mõistetud 6 aasta pikkune vangistus. 4.

1. R. Säde roll ja teosüü narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises on aga oluliselt suurem R. Rinkist ja L. Ojapalust, kellele on eelviidatud kohtuotsusega mõistetud 4 aasta pikkused tingimisi vangistused, kuivõrd R. Säde palus L. Ojapalu ennast sõidutama. R. Säde teosüüd tuleb hinnata sanktsiooni keskmisest väiksemaks, kuid märkimisväärselt kõrgemaks sanktsiooni miinimummäärast. Prokuröri hinnangul puuduvad alused käsitleda enda tegevust õigustavaid ja süüd pisendavaid ütlusi süü ülestunnistuse ja/või kahetsusena. Samas nähtub kohtuistungil uuritud tõenditest, et R. Säde tegevuses esineb karistust raskendava asjaoluna kuriteo toimepanemine omakasu motiivil. Üldpreventiivsetel kaalutlustel on põhjendatud R. Sädele tema poolt toime pandud kuriteo eest rangema karistuse mõistmine kui seda sedastaks üksnes kitsalt tema teosüü suurus. 4.
2. Prokurör palub tühistada otsus R. Sädele mõistetud karistuse osas ning mõista R. Sädele

§ 184

lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest karistuseks vangistus 6 aastat 4 kuud, mille kandmise hulka arvestada

§ 68lg 1 alusel aeg, mil R.

Säde suhtes oli kohaldatud tõkendit vahistamine. 5. Apellatsioonile esitatud kirjalikus vastuses leiab R. Säde kaitsja, et maakohtu otsus R. Sädele karistuse mõistmise osas on seaduslik ja põhjendatud. Kaitsja arvates ei ole maakohus

§ 56lõiget 1 ebaõigesti kohaldanud.

Kohus asudes tõendite hindamise järel seisukohale, et R. Säde süü ei ole ülemäära suur ning et toimepandus oli juhtiv roll O. Kõivul. R. Säde rolliks oli vaid pakendite peitmine, mistõttu õigustavad süüteo asjaolud karistuse mõistmist tingimisi. Karistusest tingimisi vabastamist on kohus asjakohaselt ka põhjendanud ja selles osas ei ole prokurör maakohtu argumentidele vastu vaielnud. Kaitsja ei nõustu apellandiga selles, et R. Säde ja R. Kaljula süü on võrdne. Asja materjalidest nähtuvalt oli R. Kaljula teosüü märkimisväärselt suurem ja seda on prokurör ka ise avakõnes 11.02.2020 kinnitanud. R. Säde tegutses süüdistuse kohaselt sisuliselt kullerina. R. Säde ei teadnud kaugeltki kõigist O. Kõivu poolt toime pandud narkootilise aine käitlemise asjaoludest, sh ei Akadeemia tee korterist, Väärsi tn garaažist ega R. Rinki, O. Kõivu ja R. Kaljula tegevusest. R. Säde on selgitanud, mis teda teo toimepanemiseni viis. Kaitsja palub jätta maakohtu otsus muutmata ja prokuratuuri apellatsioon rahuldamata. 7

1. Ringkonnakohtu poolt määratud tähtajaks esitas enda kirjalikud seisukohad apellatsioonile süüdistatav. R. Säde leiab, et tema roll talle etteheidetavas teos ei ole O. Kõivu ega R. Kaljulaga võrreldav. On aru saanud oma väärast käitumisest, mille tulemusena oli sunnitud loobuma karjäärist treenerina, pidanud viibima pikaajaliselt vahistatuna ja teinud kõige sellega haiget temast hoolivatele inimestele. Tahab tõestada, et suudab edaspidi elada õiguskuulekalt, käies igapäevaselt tööl ja jätkates õpinguid Tallinna Majanduskoolis. Ringkonnakohtu seisukoht ja põhjendused
2. Kohtukolleegium, tutvunud süüdistusasja materjalidega, prokuröri apellatsiooniga, kaitsja vastusega apellatsioonile ja süüdistatava seisukohaga leiab, et apellatsioonis esitatud argumendid ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks R. Sädele mõistetud karistuse osas. Kohtuotsus on selles osas seaduslik ja põhjendatud. Maakohus ei ole karistuse mõistmisel materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ja on jälgitavalt põhjendanud, miks ta R. Sädet selliselt karistab.
3. Riigikohus on otsuses nr 3-1-1-70-16 asunud seisukohale, et kohtuniku siseveendumusest lähtuv karistusmäära valik (vt RKKKo 3-1-1-79-03, p 11) on apellatsiooni- ja kassatsioonimenetluses kohtuotsuse tühistamise aluseks eelkõige juhul, kui on tuvastatav selge materiaal- või menetlusõiguslik rikkumine selle küsimuse lahendamisel ning sellel konkreetsel minetusel on olnud vahetu toime kohtu siseveendumuse kujunemisele, mis on toonud kaasa kuriteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmise (p 11). Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole maakohus R. Sädele

§ 184

lg 2 p 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistuse mõistmisel, mis jäeti

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata ning millest loeti koheselt ärakandmisele kuuluvaks ja kantuks aeg, mil süüdistatav viibis eelvangistuses,

§ 56lõikes 1 sätestatut ebaõigesti kohaldanud.

1. Eelnevast tulenevalt peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et isikule mõistetava karistuse määra raskus ei saa sõltuda menetlusliigist, mille käigus isiku süüküsimust arutatakse. Käesolev kriminaalasi vaadati maakohtus läbi üldmenetluse korras ja vaidlus puudub selles, et temale inkrimineeritava teo pani R. Säde toime grupis O. Kõivu, R. Kajula, R. Rinki ja L. Ojapaluga, kellede osas eraldati materjalid kokkuleppemenetlusse ja kes on Harju Maakohtu
2. märtsi 2020 kohtuotsusega nr 1-20-1204 tunnistatud süüdi narkootikumidega seotud süüteo toimepanemise eest samadel asjaoludel (kd IV, lk 136-163). Nähtuvalt R. Sädele esitatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludest ja hinnatud tõenditest, nõustub kohtukolleegium maakohtu seisukohaga selles, et R. Säde roll narkootiliste ainete käitlemisel grupis seisnes üksnes n.ö kullerteenuse osutamises. Kohus tuvastas õigesti, et R. Säde ei olnud teadlik kõigist O. Kõivu poolt toime pandud narkootilise aine käitlemise asjaoludest, sh ei Akadeemia tee korterist, Väärsi tn garaažist ega O. Kõivu, R. Kaljula või R. Rinki tegevusest. Nõustuda ei saa siinjuures apellandi seisukohaga, et R. Säde teadis Akadeemia tee korterist ning seal asuvast narkootilise aine kogusest, mistõttu nähtuvalt tema suhtlusest teiste kaassüüdistatavatega, saab teda käsitleda O. Kõivu ja R. Kaljulaga võrdse partnerina.
3. Kogutud tõenditest nähtuvalt olid R. Säde ja R. Kaljula ning O. Kõivu rollid narkootiliste ainete käitlemise ahelas märkimisväärselt erinevad, mida on kinnitanud kohtuistungil ise ka apellant (kd I, lk 49-59), hinnates R. Kaljula teosüü oluliselt suuremaks süüdistatava teosüüst. Süüdistatava, s.h ka L. Ojapalu, kes R. Sädet sõidutas, peamine roll antud grupis seisnes üksnes klientide jaoks eelnevalt O. Kõivu ja R. Kaljula poolt pakitud narkootiliste ainete peitmises Tallinnas ja selle lähiümbruses, vastavalt nendelt saadud korraldustele ning nendele peidikute koordinaatide saatmises Wickri kontaktile (I kd, lk 83-89). 8
4. R. Sädele kui grupis ühtse eesmärgi nimel ja kooskõlastatult kaastäideviijana tegutsenud isikule karistuse mõistmisel on maakohus põhjendatult võtnud arvesse tema väiksemat rolli teo toimepanemisel. R. Säde tegu ega tema süü suurust ei saa, erinevalt apellandi seisukohtadest, samastada ei O. Kõivu ega R. Kaljula süü suurusega, samuti sarnaselt O. Kõivu või R. Kaljula enamohtliku käitumisega. Kohtukolleegium nõustub maakohtuga täielikult selles, et arvestades süüdistataval varasema karistatuse puudumist, narkootilise aine käitlemist lühikese ajaperioodi vältel ning

§ 57

lg 1 p 3 alusel puhtsüdamlikku kahetsust (kd V, lk 1-2), ei peaks sellist isikut karistama pikaajalise vangistusega, vaid keskmisest sanktsioonimäärast allapoole jääva vangistusega, mille tähtajaline ärakandmine ei ole eesmärgipärane ega proportsionaalne. Süüdistatava selgitustest teo toimepanemise põhjustest ja enda käitumisest pärast viibimist 11 kuud 13 päeva eelvangistuses nähtuvalt, tuleb nõustuda maakohtu seisukohaga, et etteheidetava süüteo toimepanemist saab R. Säde elus pidada juhuslikuks episoodiks, mis lubab teha omakorda järelduse, et osa mõistetavast karistusest saab jätta täitmisele pööramata, pidades silmas ka karistuse eripreventiivset eesmärki. Kohtukolleegiumi hinnangul on vahi all viibitud piisavalt pikk aeg täitnud süüdistatava puhul šokivangistuse eesmärke ja olnud mõjusaks vahendiks, suunamaks R. Säde edaspidisele seaduskuulekale käitumisele, mida tõendavad apellatsioonikohtule esitatud R. Säde tööalane iseloomustus ja Tallinna Majanduskooli tõend. Kahtlemata distsiplineerib karistuse osaline täitmisele pööramata jätmine süüdistatavat piisavalt mõistmaks, et juhul, kui ta ei suuda talle

§ 73

lg 3 alusel määratud maksimaalse katseaja tähtaja jooksul õiguskuulekalt käituda, pööratakse talle mõistetud karistus täitmisele.

1. Nagu kohtukolleegium eelnevalt otsuse p-s 9 osundas, ei anna Harju Maakohtu
2. märtsi 2020 kohtuotsusega nr 1-20-1204 O. Kõivule, R. Kajulale, R. Rinkile ja L. Ojapalule mõistetud karistused apellatsioonist tulenevalt alust R. Sädele käesolevas kriminaalasjas tehtud otsusega mõistetud karistuse karmistamiseks prokuröri poolt taotletava karistusmäära raamides. Karistuse mõistmine rajaneb

§ 56

lg 1 kohaselt süüpõhimõttel ja karistuse mõistmisel arvestab kohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning süüdistatava isikut. Kohtukolleegium ei saa nõustuda prokuröri seisukohaga, et R. Säde roll ja teopanus on võrreldav R. Kaljula, kellele on Harju Maakohtu

1. märtsi 2020 kohtuotsusega nr 1-20-1204 mõistetud 6 aasta pikkune vangistus, teopanuse ja süüga, olles aga oluliselt suurem R. Rinkist ja L. Ojapalust, kellele on eelviidatud kohtuotsusega mõistetud 4 aasta pikkused vangistused, mis on jäetud tingimisi kohaldamata. Üksnes asjaolu, et R. Säde kaasas kuriteo toimepanemisele enda elukaaslase, kuna tal endal puudus mootorsõiduki juhtimise luba, ei muuda tema rolli ühises teoplaanis võrdseks R. Kaljula süü suuruse ega rolliga. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole asjas kindlakstehtud asjaoludel ja apellatsioonis esitatud argumentide pinnalt põhjendatud mõista R. Sädele üldpreventiivsetel kaalutlustel tema poolt toime pandud kuriteo eest rangemat karistust kui seda eeldaks üksnes kitsalt tema teosüü suurus. Maakohtu otsusest ei ole tuvastatavad vead, mis oleksid omanud vahetut toimet kohtu siseveendumuse kujunemisele ja viinud süüteo raskusele või süüdimõistetud isikule ilmselgelt mittevastava karistuse mõistmiseni.
2. KrMS § 185 lg 2 kohaselt juhul kui apellatsioonimenetluses tehakse käesoleva seadustiku § 337 lõike 1 punktis 1 nimetatud lahend, jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kelle huvides apellatsioon on esitatud. Kui apellatsiooni esitaja on prokuratuur, kannab menetluskulud riik. [RT I, 19.03.2015, 1 - jõust. 29.03.2015]. Käesolevas asjas on apellatsiooni esitajaks prokuratuur. R. Säde kokkuleppel kaitsja esitas ringkonnakohtule Advokaadibüroo Simson Straus õigusteenuse arvestuse apellatsioonimenetluses, mille kohaselt on tulenevalt L. Ojapaluga sõlmitud kliendilepingust kaitsja osutanud R. Sädele õigusteenust kokku 18,5 h, maksumusega 2775 eurot (koos käibemaksuga). Kaitsja palub nimetatud summa menetluskulude katteks välja mõista riigilt R. 9 Säde kasuks. Et kohtukolleegium jätab prokuratuuri apellatsiooni alusel maakohtu otsuse R. Sädele mõistetud karistuse osas muutmata ja apellatsiooni rahuldamata, tuleb süüdistatava menetluskulud apellatsioonimenetluses jätta riigi kanda.
3. Et kohtukolleegium ei tuvastanud ühtegi KrMS §-s 338 ettenähtud kohtuotsuse apellatsiooni korras tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1, jätab kohtukolleegium Harju Maakohtu
4. novembri 2020 otsuse R. Sädele

§ 184

lg 2 p 1 järgi mõistetud karistuse osas muutmata ja prokuröri apellatsiooni rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ 10