2-20-9678/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Tsiviilasja menetlev kohtunik Andres Hallmägi Otsuse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Tsiviilasja number Tsiviilasi 2-20-9678 Tsiviilasja hind 1620 eurot Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja esindajad Hageja: A Ta (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx) A Ta hagi A Ti vastu elatise nõudes Kostja: A T (isikukood xxx, elukoha aadress: xxx) RESOLUTSIOON:
2. Hagi rahuldada osaliselt.
3. Välja mõista A Tilt hageja A Ta kasuks elatis 100 (ükssada) eurot alates 22.01.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni x koolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.
4. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda. Saata kohtuotsus menetlusosalistele teadmiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD A Ta esitas hagi A Ti vastu elatise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja õpib ja kostja talle ülalpidamist ei maksa. Kostjal on hetkel hageja ees elatise võlg, mis on kostjalt välja mõistetud alates 2-20-9678
5. Hageja ema ülalpidamisel on veel alaealine laps. Ema ei tööta pike-mat aega, kuna hageja õde on haiglane laps. Hageja ema saab sotsiaaltoetust 120 eurot. Pärast täis-ealiseks saamist ei ole kostja elatist maksnud. Hageja igakuised kulud moodustavad enam kui 400 eurot kuus (toit 225 eurot; riided 35 eurot; jalatsid 22 eurot; koolitarbed 40 eurot; internet ja telefon 22 eurot, hügieen 15 eurot, tervis 7 eurot; kommunaalkulud 31 eurot, muud kulud 16 eurot). Hageja õppepäev kestab 8.30 kuni 14.00 ja pidevalt on suur hulk kodutöid. Seoses õppimisega ei suuda ha-geja endale elatist teenida. Kostja on teadlik ülalpidamiskohustusest, kuid seda vabatahtlikult täit-nud ei ole. Hageja palub kostjalt välja mõista elatise alates 21.01.2020 180 eurot, hageja on nõus kirjaliku menetlusega ning palub kostjalt välja mõista 40 eurot menetluskulu. Hageja saatis täiendava seisukoha, milles leiab, et kostja poolt pakutud 50 eurot ei ole mõistlik. Kostja on osaliselt töövõimetu, seega saab ka tööga elatist teenida. Samuti on kostjal võimalus endale võimetekohast tööd otsima, mida ei ole teinud. KOSTJA SEISUKOHAD Kostja tunnistab hagi osaliselt. Vastuse kohaselt on kostja töövõimetu ning tema igakuine sissetulek on 250 eurot. Kostja on võimeline maksma 30-50 eurot. Kostja kinnitas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus on seisukohal, et hagi on põhjendatud osaliselt. Tulenevalt perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 2 on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Vaidlust ei ole selles, et hageja õpib x koolis mittestatsionaarses õppevormis. Hageja nõuab 180 eurot elatist alates täisealiseks saamisest 21.01.2020 kuni õpingute lõppemiseni. Hageja kinnitas, et kuni täisealiseks saamiseni kostja maksis elatist, kuigi on ka selles osas võlgnevus. Riigikohus on seiskohal, et täisealiseks saanud õpinguid jätkavale lapsele elatist välja mõistes tuleb lähtuda PKS § 99 lg-st
6. Sellises asjas ei saa kohaldada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära ega lähtuda sellest, et täisealiseks saanud laps ei pea miinimumelatise saamiseks oma vajadusi kohtumenetluses tõendama. Täisealiseks saanud lapse vanem võib PKS § 102 lg 1 järgi ülalpidamiskohustusest vabaneda, st talle ei kohaldu PKS § 102 lg
7. (vt Riigikohtu 19.10.
8. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-119-15, p 10, 11). PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Kuna hageja on täisealine, ei kohaldu PKS § 101 lg 1 sätestatud seadusega kehtestatud elatise miinimummäär. Kohtul tuleb hinnata hageja vajadusi ning nii tema kui vanemate varalist seisukorda. 2 2-20-9678 Kostja poolt on kohtule esitatud töövõimetuskaart, mille kohaselt on kostjale määratud alates 04.05.2020 kuni 03.05.2021 osaline töövõimetus. Kohtule esitatud konto väljavõtte kohaselt laekud kostja arvele töövõimetustoetus 234 eurot. Hageja poolt kohtule esitatud kommunaalarvetest nähtud, et talvel moodustavad kulud 135 eurot ning suvel alla 100 euro. Korteris elab 4 inimest. Kohus tegi maksevõime hindamiseks päringud TsMS § 230 lg 4 alusel. Maksu- ja Tolliameti andmetel G T ei tööta ja Töötukassa andmetel ei ole ka töötuna arvele võetud. Sotsiaalkindlustusameti teate kohaselt makstakse talle lapsetoetust 120 eurot kuus. Maksu- ja Tolliameti andmetel on kostja teeninud perioodil 01.08.2019 kuni 31.07.2020 töötasu 3358,76 eurot ning töövõimetushüvitist 199,84 eurot. Kostja on saanud töötasu perioodil august 2019 kuni veebruar
9. Konto väljavõtte kohaselt laekub arvele ainult töövõimetushüvitis. Töötukassa andmetel on kostjale määratud osaline töövõimetus ja talle makstakse hüvitis summas 263 eurot kuus. Hageja selgitab, et tema ema ülalpidamisel on veel alaealine laps. Kohus selgitab, et antud juhul tuleb ka arvestada, et ema ülalpidamisel oleval alaealisel lapsel on ka isa, kelle kohustus on last ülal pidada samaväärselt nagu tema emal. Kohus selgitab, et mõlemal vanemal on samaväärsed kohustused oma laste ees. Kohus pöörab tähelepanu, et töövõimetus on põhjus, mis on eelduseks elatise vähendamisel. Samas märgib kohus, et kostjale on määratud osaline töövõimetus, seega on tal osaliselt võimalik tööd ka teha. Samuti pöörab kohus tähelepanu, et töövõimetus on määratud käesoleva aasta maini. Seega on kostja poolt jäetud kasutamata võimalused, et teenida endale elamisväärset sissetulekut, mis tagaks ka lapse ülalpidamisekohustuse täitmise. Hageja ema antud hetkel ei tööta ja ei ole ka ennast töötuna arvele võtnud, mis parandaks tema sissetulekuid. Samuti väide, et alaealise lapse tervislik olukord töötamist ei võimalda, ei ole tõendatud. Seega on ka hageja ema käitunud vastutustundmatult ning ei ole endast kõike olenevat teinud, et sissetulekut teenida. Hageja ise õpib mittestatsionaarses õppes. Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 22 lg 3 kohaselt on mittestatsionaarne õpe täiskasvanud õppijatele suunatud õpe, kus õppetundide kõrval on võrreldes statsionaarse õppega suurem osakaal iseseisval õppimisel. Õppetundide hulka arvatakse ka õpilase arengut toetavate erinevate teenuste osutamise aeg, näiteks karjäärinõustamine; lg 5 sätestab, et mittestatsionaarses õppes tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 24 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Kuni kümne õpilasega klassis tagab kool õpilasele koormuse vähemalt 15 õppetundi õppeveerandi iga nädala kohta. Õpilase nõusolekul võib koormust vähendada. Õpilase koormus sätestatakse kooli päevakavaga või vajaduse korral individuaalse õppekavaga. Seega ei ole tegemist statsionaarse õppega ning mittestatsionaarse õppe kõrvalt on võimalus mõistlikult oma aega planeerides käia ka tööl ning hankida endale sissetulekut. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et tööl on võimalik käia ka osalise koormusega, mistõttu on hagejal endal võimalus leida paindlikud töötamise võimalused. Kohus juhib tähelepanu, et hageja esitatud kulud ei ole kõik tõendatud. Kohus möönab, et koos perega tehtud toidu ja muud kulud ongi raskem tõendada, kuna kehtib ühtne pere eelarve, kuid antud juhul on vähe tõenäoline, et ühise eelarve kohaselt kujuneks toidukulud märgitud ulatuses. Samuti ei ole usutav, et igas kus kulub jalatsitele 22 eurot (aastas 265 eurot) eurot. Vähetõenäoline on, et igas kuus kulub koolitarvetele 40 eurot. Kohus pöörab tähelepanu ka asjaolule, et hageja poolt välja toodud mitmeid kulutusi saab ta ise reguleerida. 3 2-20-9678 Samas võtab kohus arvesse asjaolu, et peale elukohale tehtavate kulutuste on pooltel ka vaja teha kulutusi igapäevasteks toiminguteks näiteks toit, hügieenivahendid jne. Kohus leiab, et kostja ei ole võimeline tasuma hagejale elatist 180 eurot kuus, kuna tema tervislik seisund ja majanduslik olukord ei võimalda seda. Samas leiab kohus, et ei ole põhjendatud elatise väljamõistmine ka kuni 50 eurot kuus, kuna kostjal on võimalus osalise töövõimetuse korral leida endale töö, mis ei kahjustaks tema tervist, kasvõi osalise tööajaga. Antud juhul on hagejal endal võimalus oma õppetöö kõrvalt teenida endale sissetulekut, mis kataks ära tema baasvajadused. Samuti juhib kohus tähelepanu asjaolule, et hagejal on ka teine vanem, kellel lasub samuti kohustus oma last üleval pidada. Kohus möönab, et vanem, kelle juures laps elab, teeb kindlasti kulutusi selleks, kuid antud hetkel ei ole hageja suutnud tõendada, et ema oleks näidanud üles huvi omapoolse sissetulekut teenimiseks. Samuti on tõendamata, et sissetuleku teenimise võimalus oleks takistatud. Hageja palub elatise välja mõista alates 21.01.
10. Kohus pöörab tähelepanu asjaolule, et hageja märkis, et alates 2007 oli välja mõistetud kostjalt elatis kuni tema täisealiseks saamiseni. Seega otsuse alusel oli elatis välja mõistetud kuni 21.01.2020, mis tähendab, et väljamõistetud elatis oli arvestatud ka nimetatud päeva osas. Seega saab kohus välja mõista elatise alates 22.01.2020 kuni õpingute lõppemiseni kuid mitte kauem kui 21- aastaseks saamiseni. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks igakuise elatusrahana 100 eurot alates
11. jaanuarist 2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni Narva täiskasvanute koolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus selgitab, et PKS § 100 lg-st 4 tuleneb kohustus maksta elatis iga kalendrikuu eest ette. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. (digitaalallkiri) Andres Hallmägi kohtunik 4