← Eesti

1-13-9965/57

Obsah (9)§ 143§ 179§ 141§ 121§ 122§ 120§ 63§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-13-9965 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 11. veebruar 2021, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 11.02.2021) Kriminaalasja number 1-13-9965

§ 143

lg 2 p 1, 2 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 4 aastat vangistust,

§ 179

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 141

lg 2 p 1, 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 7 aastat vangistust,

§ 121

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust,

§ 122

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, ja

§ 120

järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 63lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti Oleg Slõšenkovile liitkaristuseks 12 aastat vangistust, mida KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra. Oleg Slõšenkovile 1

(3)mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 8 aastat vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti Oleg Slõšenkovi eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Kinnipeetava karistusaeg algas 13.05.2013 ja lõppeb 07.05.

  1. Tartu Vangla esitas kohtule 29.01.2021 materjalid Oleg Slõšenkovi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Oleg Slõšenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult 10.02.
  2. Prokurör on arvamusel, et Oleg Slõšenkovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna on säilinud oht uute kuritegude toimepanemisele. Oleg Slõšenkov avaldas kohtuistungil, et tal ei ole vabaduses kindlat elukohta, arvatavasti üüriks ta kuskile korteri. Elukoha puudumise tõttu ei ole tal ka soovi vangistusest enne tähtaega vabaneda. KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Oleg Slõšenkovil temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (

§ 76lg 3).

Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Varasemalt on kohus jätnud Oleg Slõšenkovi tingimisi ennetähtaegselt vabastamata süüdimõistetu isiku ja toimepandud kuritegude asjaolude tõttu. Märgitud kaalutlused on ka käesolevalt asjakohased. Oleg Slõšenkov on pannud toime seksuaalkuritegusid endaga koos elanud laste suhtes. Kuritegude toimepanemise asjaolud on äärmiselt rasked. Isik väärkohtles füüsiliselt ja seksuaalselt oma kasutütreid, kellest noorem oli tegude toimepanemise ajal 9-aastane. Samuti kasutas ta korduvalt füüsilist vägivalda oma elukaaslase kallal. Kuritegude toimepanemist Oleg Slõšenkov siiani otseselt ei tunnista. Ta väidab, et ei mäleta toimunut, sest oli purjus ja pigem leiab, et ta ei pannud midagi sellist toime. Kui süüdimõistetu ka pärast peaaegu kaheksa-aastast vangistust lõplikult ei mõista, mida ta on valesti teinud ja milles seisneb tema vastutus, siis ei ole kohtul võimalik pidada karistuse eesmärke täidetuks määral, mis võimaldaks isiku ennetähtaegset vabastamist. Kohus võtab positiivse asjaoluna arvesse, et vangistuses on Oleg Slõšenkov käitunud rahuldavalt. Ta on osalenud vangla tööhõives ja mitmetes programmides ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. 2

(3)Tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks on kindla elukoha olemasolu. Vangla materjalidest nähtuvalt ja kohtuistungil avaldust tulenevalt Oleg Slõšenkovil vabaduses elukohta ei ole. Olukorras, kus süüdimõistetul puudub kindel elukoht, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet, mistõttu puudub ka võimalus tema vabastamiseks tingimisi enne tähtaega. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi hinnates on oluline ka see, et Oleg Slõšenkovil puudub toetav tugivõrgustik lähedaste näol, kes võiksid tal aidata seaduskuulekalt toime tulla. Samuti ei ole tal kindlat töökohta. Lisaks võtab kohus arvesse, et Oleg Slõšenkov ise ei soovi enne tähtaega vabaneda. Sellise seisukoha juures ei ole süüdimõistetu ilmselt valmis alluma tingimisi enne tähtaega vabastamisega kaasnevale käitumiskontrollile ja ka seetõttu ei ole tema vabastamine põhjendatud. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Oleg Slõšenkovi ennetähtaegne vabastamine ei ole võimalik. Kinnipeetava vabastamist ei võimalda tema isik ja suhtumine toimepandud kuritegudesse, aga ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Seega jätab kohus Oleg Slõšenkovi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.