Obsah (8)

§ 148§ 130§ 3§ 4§ 152§ 154§ 151§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Maido Roots Kohtuotsuse teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 17.03.2020.a. Rakvere kohtumaja, Rohuaia 8 Rakvere Tsiviilasi M.

§ 148lg 1).

Kostja hindas eseme väärtuseks 500 eurot ja hageja on olnud nõus jätma eseme kostja ainuomandisse. Kostja on nõus hüvitama hageja eseme poole väärtusest ehk 250 eurot. KOHTUISTUNGID

1. 16.03.2017.a kohtuistung Kostja esindaja selgitab, et vaidlus käib kinnistu väärtuse üle. Hageja ütleb, et kuna täitur on pärandvara nimekirjas kinnistu väärtuseks määranud 16000 eurot ja siis on see tema poolt hinnatud ja tuleb aluseks võtta. Kostja leiab, et kinnistu väärtuse saab öelda koostatud eksperthinnangu alusel. Pärandvara nimekirjad moodustatakse selle info järgi, mis on kätte saadavad avalikest allikatest ja lisaks veel poolte arvamus väärtuse osas. Esindaja nõustub, et akt on vananenud, vaidluse tuleb määrata ekspertiis. Hageja esindaja selgitab, et peale akti tegemist muutus kinnisvara hind, kuna algasid ulatuslikud renoveerimistööd. Kohus teeb pooltele ettepaneku viia läbi ekspertiis kinnisvara hinna leidmiseks.
2. 14.03.2019.a kohtuistung Pooled arutasid kompromissi. Kostja kompromissiettepanek on, et kui kinnistu jääb hageja ainuomandisse, siis hageja hüvitab kostjale 6750 eurot, mootorratas xxxx jääks kostja ainuomandisse ja kostja teatab selle väärtuse, kogumispensioniosakud vastavalt täituri nimekirjas toodule jagatakse vastavalt seadusele, laenulepingut ei arvestata ja sõiduauto xxxx jääb hagejale. Pangakontodel olevast 2232,68 eurot tuleb maha võtta põhjendatud kulutused, nt elu- ja pensionikindlustus, summad, mis on välja võtnud hageja, tuleb ära jagada, õppelaenud on kostja vanema poolt tasutud ja selles osas ei ole mingit vaidlust.
3. 09.10.2019.a kohtuistung Hageja esindaja märgib, et kostjal oli võimalus esitada vastuhagi, seda teinud ei ole, seetõttu rääkida arusaamisest pärandvara ühikute kaupa, millega kostja pool mitte millegagi ei nõustu, on põhiistungil kummastav. Hageja esindaja jääb selle juurde, et kinnisasja väärtuse osas tuleb lähtuda hinnast 54000 eurot, sest hageja on teinud kulutusi kinnisasjas parendamiseks, säilimiseks, elamiskõlblikuks muutmisel. Mootorratas xxxx on hageja valduses ja ta on nõus selle kostjale üle andma. Xxxx müügileping ja laenuleping ei ole sõlmitud M.-L. K. poolt, seda ütleb ka kriminaalmenetluse lõpetamise määrus. 9 Laenulepingu originaali hagejal ei ole. R. K. kontolt kulutati raha matusekuludeks, laenumakseteks. Kui kostja ei ole jagamisega nõus, siis oleks ta pidanud esitama vastuhagi. Kostja esindaja on seisukohal, et kostja ei pea maksma kinni toreduslikke kinnisasjale tehtud kulutusi. Neid kulutusi oleks tulnud sisse nõuda eraldi menetluses. Mootorratas xxxx osas vaidlust ei ole, kuna see on hageja valduses ja hageja on nõus selle kostjale üle andma. Kostja ei pea tasuma matusekulusid, kuna Xxxx tasus vajalikud matusekulud täies ulatuses. Laenulepingust tulenevat nõuet oleks pidanud R. K. kohtu kaudu nõudma. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on öeldud, et R. K. lepinguid ei allkirjastanud. Vastuhagi ei tule esitada, kuna kostja on jagamise viisiga nõus, küsimus on pärandvara nimekirjas. Kohtuvaidlustes hageja esitab 28.06.2019.a esitatud muudetud hagis esitatud nõuded, märkides täiendavalt, et sõiduauto xxxx osas hageja lähtub sellest, et kostja ei ole esitanud vastuhagi. Kostja esindaja osutab lisaks kohtuteesidele ekspertiisiaktist nähtuvatele hoone seisukorra erinevustele 2011 ja 2017 aastatel. Kostja esindaja leiab, et ei ole teada, millal (hageja viidatud) puudus avastati, milline puudus oli või ei olnud, mis ulatuses puudused olid, samuti milliseid parendusi hageja tegi või ei teinud, kas need olid hädavajalikud või ei olnud, palju selleks raha kulutas või ei kulutanud. Nende asjaolude pärast esitataksegi kohtule konkreetne nõue, et teisel kaasomanikult sisse nõuda hoone säilimiseks tehtud hädavajalikud kulutused, millest lahutatakse ära igasugused toreduslikud kulutused. Hageja sellist hagi kohtule esitada ei saa, seetõttu on põhjendamatu rääkida sellest, et kohus peab 27 000 eurost maha arvestama ¼ kostja osa, mille alusel kostja järeldab, et olid hoone säilimiseks vajalikud kulutused. Sellepärast ei saa sellist nõuet ka rahuldada. Hageja väide, et see oli kasutuskõlbmatu, siis kui hageja soovis seal elada, pidigi tegema kulutusi. Hädavajalike kulutuste tegemiseks tuli kostjat teavitada, esitada arved, kui kostja ei maksa, siis kohtusse pöörduma. Toreduslike remonditööde osas oleks pidanud hageja võtma kostjalt nõusoleku. Hageja seda teinud ei ole, kuigi hageja ühel korral teavitas kostjat, et soovib seal teha mingisuguseid töid ja kui kostja küsis, esitage konkreetne projekt ja mis maksab, selle peale ei vastatud. Kui kohus peaks asuma seisukohale, et 2011 tehtud ekspertiisiakt ei ole pädev ja 2017 ekspertiis on pädevam kinnitama seda, milline on hoone väärtus olnud 2011, siis kostja palub kohtul hagejalt välja mõista kostja kasuks 27 000 eurot. Kostja leiab, et antud juhul tuleb lähtuda 2011 aktist, kuna see oli kõige lähemal surma hetkele ning sellisel juhul peab hageja hüvitama kostjale 8750 eurot. Kostja kutsub hagejat üles hüvitama 8750 eurot, andma üle mootorratas xxxx ning minema koos panka ja vormistama pensionioskute üle kandmine nii ühele kui teisele proportsioonis, mida seadus ette näeb. Sellisel juhul ülejäänud esemed jäävad hagejale ja sealhulgas ka kinnistu. KOHTU SEISUKOHT
4. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja vastusega hagiavaldusele, poolte esitatud kompromissettepanekutega ja seisukohtadega, kuulanud ära poolte esindajate seletused kohtuistungil ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid tõendeid, leiab, et hageja muudetud hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt, seda nii pärandvara koosseisu, pärandvara väärtuse kui pärandvara jagamise osas.
5. Kohus märgib selguse huvides, et lähtub käesoleva asja lahendamisel hageja 28.06.2019.a esitatud muudetud haginõuetest.
6. Pärimisseaduse (

) § 1 lg 1 sätestab, et pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Seega tuleb pärandvara koosseisu määramisel surnud abikaasa pärand kindlaks määrata, sest pärida saab üksnes surnud abikaasale pärandi avanemise ajal kuulunud vara. Seejuures ei saa pärandvara jagamisele kohaldada perekonnaseaduses sisalduvaid ühisvara jagamise sätteid, vaid pärandvara jagatakse kaaspärijate vahel pärimisseaduse sätete järgi. Abielu kestel soetatud vara, mille kohta ei ole sõlmitud abieluvaralepingut või mis ei ole saadud kinke või pärimise teel, tuleb lugeda abikaasade 10 ühisvaraks, eeldades selle vara osas abikaasade osade võrdsust (RKTKo 3-2-1-151-09, p-d 12, 15). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 kohaselt on vara isikule kuuluvate rahaliselt hinnatavate õiguste ja kohustuste kogum, kui seadusest ei tulene teisiti. Seega lähtudes käesoleval juhul abikaasade ühisvararežiimist, kuulub ½ ühisvarast hagejale kui üleelanud abikaasale ning ½ ühisvarast koos R. K. lahusvaraga kuulub pärandvarasse, mis jagatakse hageja ja kostja kui kaaspärijate vahel.

§ 130

lg 1 kohaselt lähevad pärandi vastuvõtmisega pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused, välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.

1. Kohus loeb tuvastatuks järgmised asjaolud, milles poolte vahel vaidlus puudub: 1) hageja ja R. K. olid abielus alates xxxx, abikaasade vahel kehtis varaühisus ja nad ei olnud sõlminud abieluvaralepingut; 2) R. K. suri xxxx.; 3) R. K. pärijateks on võrdsetes ½-s mõttelistes osades tema abikaasa M.-L. K. ja poeg K. K.; 4) hageja ja R. K. ühisvara hulka kuulus R. K. surma hetkel: - kinnistu asukohaga xxxx (registriosa nr xxxx); - mootorratas xxxx, reg nr xxxx; 5) R. K. pärandvara hulka ei kuulu 19.10.2011.a pärandvara nimekirjas R. K. lahusvarana märgitud tema nimele registreeritud järgmised sõidukid: xxxx, reg nr xxxx, xxxx, reg nr xxxx ja xxxx, reg nr xxxx, kuna need ei kuulunud R. K. surma hetkel enam temale; 6) R. K. pärandvarast jäävad hageja ainuomandisse: - kinnistu asukohaga xxxx; - mootorratas xxxx, reg nr xxxx, väärtusega 1000 hageja ainuomandisse, millest hageja hüvitab kostjale tema osa 250 eurot.
2. Kohus leiab, et poolte vahel puudub vaidlus ka järgmiste kohustuste kuulumises hageja ja R. K. ühisvara hulka, millele kostja ei ole vastu vaielnud: 1) limiidikontol nr xxxx Xxxx AS-is (leping nr xxxx) laenujääk 11,52 eurot, intress 2,95 eurot ja kaardikasko võlg 4,59 eurot, kokku 19,06 eurot ning 2) arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is negatiivsest jäägist tulenev võlgnevus 0,61 eurot.
3. Kohus osutab, et hageja on 28.06.2019.a hagi muudatustes vähendanud oma nõuet (seega ei ole vajalik nende osas eraldi loobumise avaldus), jättes jagamisele kuuluva pärandvara hulgast välja 22.05.2016.a hagiavalduses märgitud õppelaenulepingute nr xxxx ja nr xxxx käendusest tulenevad kohustused. 14.03.2019.a istungil kostja kinnitas, et õppelaenud on kostja vanema poolt tasutud ja selles osas ei ole mingit vaidlust.
4. Poolte vahel on vaidlus järgmises: 1) millise seisuga ja millise dokumendi alusel hinnata pärandvara hulka kuuluva kinnistu väärtust; 2) hageja 28.06.2019.a hagi muudatustes kajastatud kinnistu korrashoiuks tehtud kulutuste arvestamine pärandvara jagamisel; 3) pooled on erinevalt hinnanud R. K. pensionikontode kuulumist pärandvara hulka, s.o kas tegemist on abikaasade ühis- või lahusvaraga; 4) R. K. ja hageja kontodel olevate pärandvara hulka kuuluvate rahasummade suuruses ja jagamises; 5) mootorratta xxxx, reg nr xxxx ja sõiduauto xxxx, reg nr xxxx pärandvara hulka kuulumise ja nende jagamise lahendamine käesoleva tsiviilasja raames; 6) pärandvara nimekirjas nimetatud R. K. ja pärandaja vahel sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolus, s.o pärandvara hulka kuulumises.
5. Kinnistu väärtus 11 Käesolevas vaidluses on pooled menetluse kestel esitanud erinevaid seisukohti selle osas, millisest dokumendist ja millise ajahetke seisuga tuleb lähtuda kinnistu asukohaga xxxx väärtuse kindlakstegemisel, s.o kas kinnistu väärtus on 16 000, 27 000, 35 000 või 54 000 eurot. Kohus selgitab, et kuigi

§ 3

lg-te 1 ja 2 kohaselt pärand avaneb isiku surma korral ja pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev ning

§ 4

lg 1 kohaselt läheb pärand pärijale üle pärandi avanemisel, siis

§ 152lg 2 1.

lause järgi jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. TsÜS § 65 kohaselt loetakse eseme väärtuseks selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti ning eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Kuivõrd pooltel ei õnnestunud saavutada kompromissi, milles olid pooled valmis lähtuma kinnistu väärtusest 27 000 eurot (hageja 31.03.2019.a kompromissettepanek, kostja 26.03.2019.a vastus), tuleb käesoleval juhul tulenevalt

§ 152

lg 2 lähtuda 26.02.2018.a eksperthinnangus nr xxxx kinnisasja turuväärtusest 03.02.2018.a seisuga, mis kajastab kõige täpsemalt kinnistu väärtust pärandvara jagamise hetkel. Nimetatud ekspertiisiakti kohaselt on kinnisasja turuväärtuseks ekspertiisi teostamise ajal, väärtuse kuupäeva 03.02.2018 54000 eurot (II kd, tl 4). Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et hinnates kinnistu väärtuseks 54 000 eurot, tuleb hagejal kostjale hüvitada 27 000 eurot. Kostja ei ole arvestanud asjaoluga, et R. K. pärandvara hulka kuulub abikaasade ühisvaraks olevast kinnistust vaid ½, seega väärtuses 27000 eurot. Seega arvestades hagejale ja R. K.le kuuluvat osa kinnistust, kuulub hagejale R. K. pärandvara jagamisel kinnistu ¾ osas, s.o 40500 euro väärtuses ja kostjale ¼ osas, s.o 13500 euro väärtuses. Kinnistu hageja ainuomandisse jätmisel tuleb hagejal kostjale seega hüvitada kinnisasja kaotuse eest 13 500 eurot. 22. Kinnistule tehtud kulutused Hageja esitas 31.02.2019.a kompromissitingimusena ja 28.06.2019.a hagi muudatustes tingimuse, et hageja ei nõua kostjalt välja kinnistu säilimiseks ja alalhoidmiseks tehtud kulutuste 27000 eurot (kuna eksperdi hinnangu alusel oli 06.07.2011 kinnistu väärtus 27000 eurot, käesoleval ajal 54000 eurot) ¼ osa. Kohtu hinnangul taotleb hageja sisuliselt hageja poolt kostjale tasumisele kuuluva hüvitise tasaarvestamist hagejal kostja vastu oleva võimaliku nõudega.

§ § 147 kohaselt kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus), pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 4 kohaselt on kaasomanikul õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Antud juhul kohus nõustub kostjaga selles, et hageja ei ole esitanud kostja vastu nõuet kinnisasja säilitamiseks tehtud kulutuste hüvitamiseks, seega ei saa hageja loobumist/tasaarvestusnõuet arvestada pärandvara jagamise nõude lahendamisel. Isegi mööndes, et arvestades ajavahemikku pärandi avanemisest kuni pärandvara jagamiseni, on ilmselt olnud vajalikud kulutused kinnisasja (eelkõige sellel asuva hoone) säilitamiseks, nõustub kohus kostjaga ka selles, et hüvitamisele kuuluvate kulutuste suurust ei saa seejuures määrata üksnes kinnisasja väärtuse muutumise vahega, vastava nõude esitamisel peab nõude esitaja tõendama ka tehtud kulutuste vajalikkust ja nende suurust. Kohus leiab, et pooltel tasuks kaaluda kinnistu hageja ainuomandisse jätmisel mõlemaid pooli rahuldavas ulatuses hageja poolt kinnistule tehtud kulutuste hüvitamist väljaspool kohtumenetlust, arvestades hageja võimaliku uue haginõudega kaasnevat ajaja rahakulu. Kohus osutab, et nii hageja kui kostja olid menetluse kestel kompromissi korras valmis kokku leppima kinnistu väärtuses 27 000 eurot, millest oleks hageja kostjale hüvitanud 6750 eurot. 12

1. Pensionifondid Hageja on haginõudes lähtunud pärandvara nimekirjast, mille kohaselt on pärandaja liitunud Xxxx (osakute arv 1422,95, summa 1357,76 eurot), Xxxx (osakute arv 426,180, summa 473,23 eurot) ja Xxxx (osakute arv 1787,922, summa 1576,55 eurot) (I kd, tl 12) ning notari koostatud omandiõiguse tunnistuse projektist, mille järgi on rahalised R. K. nimel avatud kogumispensionikontol nr xxxx Xxxx AS-si loetud abikaasade ühisvara hulka, ülejäänud kahel pensionikontol olevad rahalised vahendid on nimetatud abikaasade lahusvara all (I kd, tl 16). Kostja 26.03.2019.a vastuse (I kd, tl 110) ja 10.10.2019.a kohtuteeside (II kd, tl 174) põhjal loeb kostja need pärandaja lahusvara hulka. Pensionikeskuse andmetel (https://www.pensionikeskus.ee/iisammas/fondid/kohustuslikud-pensionifondid/ on Xxxx (alates 02.09.2019 uue nimega Xxxx), Xxxx ja Xxxx (alates 30.09.2017 Xxxx pensionifond) kohustusliku kogumispensioni investeerimisfondid. Kogumispensionide seadus § 2 lg 1 järgi on kogumispensioni liikideks kohustuslik ja täiendav kogumispension. Investeerimisfondide seaduse § 64 lg 7 kohaselt kohustusliku pensionifondi osak ei kuulu abikaasade ühisvarasse. Seega kuuluvad kõikide eelnimetatud pensionifondide osakud pärandvara hulka R. K. lahusvarana ja kummalgi pärijal on õigus ½-le pensionifondi osakutest.
2. Arveldusarved Poolte vahel on vaidlus pärandvarasse kuuluva R. K. ja M.-L. K. arveldusarvetel olevate rahasummade, v.a R. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx 1,11 eurot, osas. 22.
3. Hagi kohaselt on 06.07.2011.a seisuga R. K. arvelduskontol nr xxxx AS Xxxx 12 eurot. Kostja 19.09.2016.a vaidleb sellele vastu, osutades, et kohtule esitatud R. K. pangakonto väljavõtte põhjal on 08.07.2011.a R. K. pangakontole kantud AS S poolt R. K. palk summas 2207,68 eurot, samuti on hageja viidanud, et 08.08.
4. a seisuga oli R. K. nimetatud arveldusarvel 485,93 eurot. Kostja leiab, et kogu R. K. pangaarvel olnud raha kuulub pärandvara hulka ja see tuleb pärijate vahel võrdselt jagada kokku summas 2693,61 eurot ning hageja on kohustatud hüvitama kostjale 1346,80 eurot, kuna kasutas ainuisikuliselt arvel olnud pärandvara. Hageja märgib 31.03.2019.a kompromissettepanekus, et kui kostja leiab, et 08.07.2011 laekunud S AS töötasu 2207,68 eurot on pärandvara, siis on see hageja seisukoha järgi ühisvara, millest kostjale kuuluks ¼. Nimetatud summast võttis AS Xxxx pangalaenu katteks maha 149,50 eurot ning hageja võttis välja pangaautomaatidest ja kandis osamaksena enda arvele kokku 2000 eurot, mille eest vastavalt ostu-müügilepingule ostis M. S.ilt tagasi mootorratta xxxx, mis on mootorratta tegelikuks turuväärtuseks. Töötasu jääk oli 58,18 eurot, millest kostjale kuuluks hüvitamiseks ¼ osa, s.o 14.55 eurot. Hageja kinnitusel kehtis poolte vahel varaühisuse režiim. PKS § 25 kohaselt lähevad varaühisuse puhul abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). Varaühisuse korral kuulub põhimõtteliselt kogu abielu kestel omandatud vara (sh töötasu, pension, kontol olev raha) eelduslikult abikaasade ühisomandisse (RKTKm 3-2-1-152-12, p 19). Ka PKS § 27 lg 6 järgi eeldatakse, et abikaasale makstud rahasummad kuuluvad ühisvarasse (RKTKo 3-2-1-108-16, p 20). Kostja, kes on viidanud arveldusarvel oleva rahasummale kui abikaasade lahusvara hulka kuuluvale, ei ole seda TsMS § 230 lg 1 kohaselt tõendanud. Eeltoodust tulenevalt kohus nõustub kostjaga, et pärandajale makstud palk kuulub R. K. pärandvara hulka, samuti hagejaga, et palk kuulub abikaasade ühisvara hulka. Kohus leiab, et sama kehtib ka kohtule esitatud kontoväljavõttest nähtuva ja kostja kohtuteeside järgi pärandvara hulka arvestatud R. K.le makstud kindlustushüvitise väljamaksetele. Kohus leiab, et kuigi nimetatud summad on laekunud R. K. arveldusarvele pärast tema surma, on õigus neile tekkinud (ja kindlustushüvitise 13 puhul väljamakse tegemise tingimus saabunud) hiljemalt pärandaja surma hetkel. Samas ei nõustu kohus kostja esitatud arvestusega (II kd, tl 173-174), mille järgi tuleb pärijate vahel jagada 2693,61 eurot (arvutuse põhjal saadud palga 2207,68 eurot ja nii konto väljavõttelt kui varanimekirjast nähtuva kontojäägi 485,93 eurot liitmisel), sest kui hageja ei oleks arvelt 2000 eurot välja võtnud (arvestamata teenustasusid), siis oleks kontojääk olnud 2485,93 eurot, s.o kostja ei ole arvestanud ühisvara arvel tehtud teisi väljamakseid (s.h pangalaen). Kuivõrd nimetatud rahasumma oli abikaasade ühisvaraks ja eeldades abikaasade osade võrdsust, siis on kostjal sellest õigus ¼-le, s.o 621,48 eurole (2485,93/ 4), hagejal ¾-le, s.o 1864,45 eurole. 22.
5. Hagi kohaselt kuulub poolte ühisvara hulka M.-L. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx olnud 458,43 eurot. Kostja vastuväidete kohaselt nähtub pärandvara nimekirjast, et seisuga 02.08.
6. a on hageja arveldusarvel 2 982,95 eurot. Kostja leiab, et 02.08.2011.a seisuga hageja Xxxx konto jääk 2982,95 eurot kuulus abikaasade ühisvara hulka ja tuleks jagada pärijate vahel võrdselt. Hageja esitas kohtule Xxxx AS-i konto väljavõtte, mille järgi oli hageja arveldusarvel 05.07.2011 seisuga 457,73 eurot (22.05.2016.a hagis 458,43 eurot, 28.06.2019.a muudetud hagis 454,43 eurot (lisatud tõendi järgi peaks olema õige 457,73). Kohus leiab, et antud juhul tuleb pärandvara suuruse hindamisel lähtuda hageja esitatust, kuivõrd eelduslikult sisaldab hilisema seisuga koostatud varanimekirjas esitatud summa ka hageja poolt R. K. kontolt võetud 2000 eurot ja sel juhul arvestataks nimetatud summat pärandvara koosseisus mitmekordselt. Vastuseks kostjale kohus selgitab, et hageja arveldusarvel olev rahasumma kuulub poolte ühisvara hulka, millest R. K. pärandvara hulka kuulub üksnes pool. Seega on hageja kontol olevast rahasummast 457,73 eurot kostjal õigus ¼-le, s.o 114,43 eurot ja hagejal ¾-le, s.o 343,43 eurot.
7. Pärandvara koosseis Kostja leiab, et R. K. pärandvara koosseisus kuuluvad jagamisele ka mootorratas xxxx, reg nr xxxx ja sõiduauto xxxx, reg nr xxxx, kuna hageja on võõrandanud pärandaja lahusvarasse kuuluva mootorratta ebaseaduslikult 23.02.2012 ning sõiduauto on võõrandatud 03.07.2011.a müügilepingu alusel, mille osas kriminaalmenetluse nr xxxx käigus tehtud ekspertiis tuvastas, et müügilepingu ei ole tõenäoliselt allkirjastanud R. K.. Hageja vaidleb (09.10.
8. a istung) nimetatud sõidukite pärandvara hulka kuulumisele vastu ning leiab, et kostja oleks pidanud esitama selle vara osas vastuhagi. Kostja on seisukohal, et kuna kostja on jagamise viisiga nõus, küsimus on pärandvara nimekirjas, siis vastuhagi ei tule esitada. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga vastuhagi esitamise vajaduse puudumisega. Kohus selgitab, et tulenevalt

§ 154

lg 1 sätestatust on võimalik pärandvara ühisus lõpetada ka osaliselt, s.h nii isikute kui vara osas. Kuigi pooled on nõus pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamisega, ei saa kohus esitatud haginõude raames lahendada selles nimetamata varaesemete jagamise küsimust. Kuigi

§ 152

lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, tuleb arvestada, et pärandvara kujutab endast varakogumit, seega ei piisa sellest, et kostja on nõus kaasomandi lõpetamise viisiga hagis nimetatud vara suhtes. Kohus leiab, et siinjuures on kohane viidata Riigikohtu seisukohale abikaasade ühisvara kui olemuselt sarnasele varakogumi jagamisel (RKTKo 3-2-1-119-09, p 12), et kui kostja vaidleb vastu ühisvara nimekirjale, leides, et sealt on osad varaesemed puudu, siis peab ta nende jagamiseks esitama vastuhagi ning et kooskõlas TsMS § 4 (menetlusõiguste käsutamine) lg 1, 2 ja § 439 (hagi lahendamise piirid) saab kohus ühisvarana jagada üksnes neid esemeid, mille jagamist on taotletud kas hagis või vastuhagis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja vastuväite eeltoodud sõidukite pärandvara koosseisu arvamiseks ja pärijate vahel jagamiseks rahuldamata. 14 Kohus märgib täiendavalt, et kuigi pooled on nii vastastikustes kompromissides kui seisukohtades jõudnud kokkuleppele, et hageja loovutab mootorratta xxxx, reg nr xxxx kostjale, ei saa kohus käesoleval juhul, s.o pärandvara jagamise menetluses, otsustada selle jätmist kostjale, kuivõrd tegemist ei ole pärandvara hulka kuuluva esemega. Pooled saavad selle kostjale jätmise, s.h millise hüvitise eest, lahendada väljaspool käesolevat menetlust.

1. Laenulepingust tulenev kohustus Poolte vahel on vaidlus R. K. kasuks sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse 15 000 eurot kuulumises R. K. pärandvara hulka. Kostja vaidleb nimetatud kohustuse olemasolule vastu. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud R. K.ga 29.01.2011.a väidetavalt sõlmitud laenulepingust tuleneva kohustuse olemasolu ja selle sissenõutavust. Kohus nõustub kostjaga, et vastava nõude kajastamisega kohtutäituri koostatud inventuuriaktis ei piisa vaidluse korral nõude olemasolu tuvastamiseks, justiitsministri 15.12.2009.a määruse nr 42 „Kohtutäiturimäärustik“
2. peatüki („Pärandi inventuuri tegemise kord“) põhjal kohtutäitur üksnes märgib inventuuriakti päringute põhjal väljaselgitatud (nt pärija esitatud, üleskutsemenetluses teatatud, registritest nähtuvad jne) andmed pärandvara ja sellega seotud kohustuste kohta, s.h andmed vaidlustamise kohta. Kohus ei pea laenulepingu olemasolu tõendatuks lugemiseks piisavaks ka hageja 03.07.2019.a vastuses osutatud kriminaalasjas nr xxxx ülekuulatud R. K., R. S. ja M. N. ütlusi laenulepingu sõlmimise kohta (I kd, tl 140-141). R. K.l on võimalik esitada oma väidetavast laenulepingust tulenev nõue iseseisvas menetluses, seejuures nii ühe kui teise pärija suhtes, kuivõrd tulenevalt

§ 151

lg 2 sätestatust vastutavad (n.ö välissuhtes) pärandvarasse kuuluva kohustuse täitmise eest pärijad solidaarselt. Kohus märgib, et eelduslikult kuulub abielu kestel võetud kohustus abikaasade ühisvara hulka, eeldades ka siin abikaasade osade võrdsust. Seega laenukohustuse olemasolul kuuluks R. K. pärandvara hulka vaid kohustus 7500 euro ulatuses, mis kuuluks pärijate poolt täitmisele võrdeliselt nende pärandiosaga, s.o kummalgi ½ ehk 3750 euro ulatuses. 25. Pärandvara jagamine ja hüvitis Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tuvastatuks, et R. K. pärandvara hulka kuulub järgmine vara: 1) kinnistu asukohaga xxxx väärtusega 54000 eurot ½ osas; 2) mootorratas xxxx, reg nr xxxx väärtusega 1000 eurot ½ osas; 3) Xxxx 1422,95 osakut, Xxxx 426,180 osakut ja Xxxx 1787,922 osakut; 4) Rahalised vahendid R. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx summas 1,11 eurot ½ osas; 5) Rahalised vahendid R. K. arvelduskontol nr xxxx AS Xxxx summas 2485,93 eurot ½ osas; 6) Rahalised vahendid M.-L. K. arvelduskontol nr xxxx Xxxx summas 457,73 eurot ½ osas; 7) kohustused limiidikontol nr xxxx Xxxx AS-is (leping nr xxxx) laenujääk 11,52 eurot, intress 2,95 eurot ja kaardikasko võlg 4,59 eurot, kokku 19,06 eurot ning arvelduskonto nr xxxx Xxxx AS-is negatiivsest jäägist tulenev võlgnevus 0,61 eurot ½ osas. Vastavalt hageja taotlusele ja kostja nõusolekule jäävad kinnistu ja mootorratas hageja ainuomandisse.

§ 159

lg 4 kohaselt kui pärandvara jagamisel osutub ühele pärijale jääva vara väärtus suuremaks tema pärandiosast, on pärija kohustatud maksma teistele pärijatele rahalise hüvitise. Seega on hagejal kohustus maksta kostjale temale kuuluva pärandiosa ulatuses hüvitist: kinnistu eest 13 500 eurot (¼ 54 000-st eurost) ja mootorratta eest 250 eurot (¼ 1000-st eurost). Ülejäänud pärandvara tuleb jagada vastavalt poolte pärandiosa suurusele. R. K. ülejäänud pärandvara jagamise tulemusel jääb kummalegi pärijale: 15 1) R. K. pärandvarasse kuuluvatest rahalistest vahenditest (1,11 + 2485,93 + 457,73 /4) 736,19 eurot; 2) Xxxx 711,475 osakut (1422,95/2), Xxxx 213,09 osakut (426,180/2) ja Xxxx 893,961 osakut (1787,922/2); 3) AS Xxxx limiidikontoga nr xxxx ja arvelduskontoga nr xxxx seotud kohustustest (19,67/4) 4,92 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlamääramine

1. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 määrab asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses ette näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Hageja menetluskuludeks on 10.10.2019.a esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt (kuni 10.10.2019.a kohtuistungini) 1760 eurot. Kostja esindaja riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise taotluse põhjal on kostjale osutatud riigi õigusabi tasu ja kulude suuruseks 877,20 eurot (s.h käibemaks). Kumbki pool on palunud jätta menetluskulud vastaspoole kanda.
2. Kostja leidis nii 27.03.2018.a määruskaebuses kui 10.10.2019.a kohtuteesides, et menetluskulude jaotusel tuleb kostja tasutud ekspertiisikulust summas 300 eurot jätta pool, s.o 150 eurot hageja kanda. Kostja on seisukohal, et maakohus eksis 07.03.2018.a määruse (eksperditasu väljamaksmine) resolutsioonis, kui otsustas rahuldada eksperdi A. T.i tasunõude teostatud ekspertiisi eest mh M. M. tasutud 300 euro arvel. Kostja ei nõustunud ja ei ole kohustatud tasuma ekspertiisi eest, milles ei ole pooled kokku leppinud, kuna kostja ei andnud nõusolekut hageja poolt taotletava ekspertiisi läbiviimiseks ja selle osalises (50%) hüvitamises. Hageja esitas 26.06.2017.a taotluses eksperdile küsimuse kinnistu turuväärtuse kohta pärandi avamise seisuga 06.07.2011 aastal. Kostja ja hageja vahel lepiti kokku üksnes ekspertiisis, mis määratleb kinnistu turuväärtuse ekspertiisi tegemise aja seisuga. Seega tulnuks ekspertiisi kulu jagada kostja ja hageja vahel proportsioonis 1/4 ja 3/4 ehk kostja kulu suuruseks oleks 150 eurot ja hageja kulu suuruseks 450 eurot. Kohus märgib, et 21.03.2017.a istungiprotokolli kohaselt kostja selgitas, et hageja arvab, et kinnistu maksab 16 000 eurot, aga nemad lähtuvad 2011.a kinnisvara hindamisaktist, mis ütleb väärtuseks 35 000 eurot. Kohus tegi pooltele ettepaneku viia läbi ekspertiis kinnisvara hinna leidmiseks ja selgitas, et ekspertiisi on võimalik teostada ka kohtuväliselt. Pooled olid nõus ekspertiisi määramisega ja et ekspertiisikulud jagatakse pooleks. 26.06.2017.a esitasid pooled taotlused ekspertiisi määramiseks kohtu poolt - hageja kinnistu väärtuse kohta pärandi avanemise seisuga ja kostja kinnistu hetkeväärtuse kohta. Poolte selgituste põhjal ei saavutanud pooled kohtuväliselt kokkulepet ekspertiisi korraldamises, s.h põhjusel, et kumbki pooltest soovis ekspertiisi kinnistu väärtuse kohta erineva aja seisuga. Lähtudes poolte taotlustest ja eksperdi 24.07.2017.a hinnapäringule antud vastusest kohus rahuldas 23.08.2017.a määrusega poolte ekspertiisi määramise taotlused, selgitusega, et pooled vaidlevad pärandvaraks oleva kinnistu väärtuse ning selle üle, kas väärtus tuleb teha kindlaks pärandi avanemise seisuga või hetkeseisuga. Kohus leiab, et poolte kokkuleppele mittejõudmisel lahendas kohus põhjendatult ja õigesti 07.03.2018.a määruses eksperditasu maksmise poolte tasutud ettemaksu arvel, s.o kumbki kannab eksperdikulud tema poolt esitatud ekspertiisitaotlusega seoses. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata kostja taotluse jätta kostja tasutud ekspertiisikuludest 150 euro ulatuses hageja kanda.
3. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigikohus on kaasomandi lõpetamise (s.h abikaasade ühisvara jagamisel) vaidlustes leidnud olevat põhjendatud jätta menetluskulud poolte endi kanda, kuna kaasomandi 16 lõpetamine on eelduslikult mõlema poole huvides (vt RKTKo 3-2-1-70-10, p 14, 3-2-1-1207, p 13). Kohus, tuginedes sellele seisukohale, jätab ka käesolevas pärandvara jagamise asjas poolte menetluskulud poolte endi kanda, kostjale hüvitamiskohustuseta antud riigi õigusabi kulud ja tasu tuleb jätta riigi kanda. Kostja esindaja leidis 09.10.2019.a istungil, et kuigi kaasomandi lõpetamise puhul jäetakse tavaliselt kulud poolte kanda, siis kuna hageja ei nõustunud kostja kompromissiga, on hageja põhjendamatult menetlust venitanud ja riigi õigusabi kulud peaksid jääma hageja, mitte riigi kanda. Kohus ei nõustu kostja sellise seisukohaga, kuivõrd toimikumaterjalide põhjal on mõlemad pooled esitanud vastaspoolele kompromissiettepanekuid, mis on jäetud teise poole poolt vastu võtmata, seega ei saa ainuüksi hagejale ette heita menetluse venimist. Kohus jätab kostjale määratud esindaja kulud riigi kanda. Riigi õigusabi tasu ja kulude suuruse määrab kohus kindlaks eraldi määrusega. Kuivõrd kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda, siis puudub vajadus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks.
4. Kohus juhindus kohtuotsuse tegemisel TsMS-i paragrahvidest 441-
5. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Maido Roots Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2021 kohtuotsusega jäeti Viru Maakohtu
6. märtsi 2020 otsus muutmata. 17.03.2020 kohtuotsus 2-16-8045 jõustus
7. veebruaril 2021 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. Referent /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne 17