KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-3260 Tsiviilasi A.A., B.B. ja C.C. hagi D.D. vastu elatise väljamõistmiseks Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus A.A. nõude osas 876,60 eurot B.B. nõude osas 1119,60 eurot C.C. nõude osas 939,60 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- septembri 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A.A., B.B. ja C.C. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellandid (hagejad): A.A. (ik: XXXXXXXXXXX), B.B. (ik: XXXXXXXXXXX) ja C.C. (ik: XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja F.F., lepinguline esindaja vandeadvokaat Epp Landberg Vastustaja (kostja): D.D. (ik: XXXXXXXXXXX), esindaja Merle Albrant RESOLUTSIOON
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Viru Maakohtu
- septembri 2020 otsus muutmata.
- Jätta menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda.
- Võtta asja materjalide juurde apellatsioonkaebusele lisatud tõend: E.E.
- oktoobri 2020 e-kiri. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
- A.A. (sünd X), B.B. (sünd X) ja C.C. (sünd X) (hagejad/lapsed) esitasid 28.02.2020 oma seadusliku esindaja (isa) F.F. kaudu maakohtule D.D. (kostja/ema) vastu hagi elatise väljamõistmiseks. 19.05.2020 esitatud täpsustatud nõudes palusid hagejad mõista kostjalt välja alates 29.02.2020 elatis iga lapse ülalpidamiseks 204,40 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 70% perekonnaseaduse (PKS) § 101 lg-s 1 sätestatud määrast, ning tagasiulatuv elatis A.A. ja C.C. ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodi 07.07.2019 kuni 28.02.2020 eest kummalegi lapsele 1511,30 eurot ja B.B. ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodi 04.10.2019 kuni 28.02.2020 eest 963,20 eurot. Hagiavalduse kohaselt elavad hagejad alates 07.07.2019 isa juures ja on isa ülalpidamisel. Ajavahemikus august kuni 04.10.2019 viibis B.B. koos emaga. Hagejate lepinguline esindaja on korduvalt pöördunud kostja esindaja Merle Albranti poole ettepanekuga, et kostja hakkaks hagejatele elatist maksma, kuid kostja ei ole seda teinud. Hagejate igakuised kulud moodustavad kokku 1762 eurot, sh: 1) toit 900 eurot; 2) hügieenitarbed 30 eurot; 3) koduapteek, arstivisiidid, vaktsiinid 30 eurot; 4) olmekeemia, wc-paber 9 eurot; 5) riided ja jalatsid 150 eurot; 6) voodipesu, käterätikud jm kodutekstiil 9 eurot; 7) raamatud, mänguasjad, ajakirjad, kino, teater 45 eurot; 8) lastetoa mööbel ja remont, suuremad ostud (jalgrattad, suusavarustus) 45 eurot; 9) sünnipäevade korraldamine 30 eurot; 10) õppevahendid 60 eurot; 11) huviringid, hobid 30 eurot; 12) eluase 100 eurot; 13) side 79 eurot; 14) transport (bensiin, autoremont) 90 eurot; 15) taskuraha 50 eurot; 16) juuksur 60 eurot; 17) kooliüritused 45 eurot. Kulud on osaliselt kaetud peretoetustega summas 520 eurot. B.B. X on ette nähtud sihtotstarbeliselt tema huvides. Hagejate seadusliku esindaja sissetuleku moodustavad töötasu X–X eurot, peretoetused 520 eurot ja osalise töövõime hüvitis X eurot kuus. Hagejate seadusliku esindaja ülalpidamisel on veel tütar G.G. (sünd X).
- Kostja vastuväidete kohaselt ei ole tal võimalik maksta hagejatele elatist rohkem kui 50 eurot kuus lapse kohta. Kostja töötab X ja tema sissetulek on X–X eurot kuus. Kostjal ei ole võimalik teenida suuremat sissetulekut, kuna tal on vaid keskharidus ning ta on olnud laste kasvatamise tõttu tööturult pikalt eemal. Kostja enda ülalpidamiseks kulub igakuiselt vähemalt 300 eurot, millele lisanduvad eluasemekulud, s.o 2-toalise korteri üür 250 eurot ja kommunaalkulud 100 eurot. Kostja ülalpidamisel on veel üks alaealine laps, H.H. (sünd X), kellele ta on kohustatud 06.03.2020 tsiviilasjas nr 2-20-103893 tehtud maksekäsu alusel tasuma elatist 150 eurot kuus. 2 Hagejate kulud on ülepaisutatud. Lähtudes hagejate seadusliku esindaja pangakonto väljavõttest ei kuluta ta ühe lapse peale rohkem kui 100 eurot kuus. Kulude juures ei ole arvestatud mastaabisäästuga. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors uuringu „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“
- a veebruaris valminud lõpparuandele (RAKE uuring) tuginedes on riiklikke peretoetusi arvestades 7–12-aastase lapse ülalpidamiskulu 95,50 eurot ja 13–17-aastase lapse ülalpidamiskulu 121,50 eurot vanema kohta. Hagejad nõuavad emalt suuremat elatist kui isa lahus elava vanemana hagejatele maksis. Tsiviilasjas nr 2-16-167066 mõisteti isalt hagejate ülalpidamiseks välja elatis 100 eurot kuus lapse kohta. Hagejad on pöördunud elatiseteemal kostja esindaja poole ühel korral. Kostja pakkumisest lastele asju osta hagejad keeldusid. Tagasiulatuva elatise väljamõistmine viiks kostja majanduslikult raskesse olukorda. 28.08.2020 teatas kostja, et tema majanduslik olukord on halvenenud tulenevalt COVID-19 mõjust majandusele, mille tõttu kostja kaotas töökoha ja on alates 25.07.2020 töötuna arvel. MAAKOHTU LAHEND
- Viru Maakohus rahuldas
- septembri 200 otsusega hagi osaliselt ja mõistis D.D.lt välja: - A.A. kasuks tagasiulatuva elatise 411,95 eurot perioodi
- juuli 2019 kuni
- veebruar 2020 eest ja elatise 107 eurot kuus alates
- veebruarist 2020 kuni A.A. täisealiseks saamiseni X. - B.B. kasuks tagasiulatuva elatise 192 eurot perioodi
- oktoober 2019 kuni
- veebruar 2020 eest ja elatise 80 eurot kuus alates
- veebruarist 2020 kuni B.B. täisealiseks saamiseni X. - C.C. kasuks tagasiulatuva elatise 385 eurot perioodi
- juuli 2019 kuni
- veebruar 2020 eest ja elatise 100 eurot kuus alates
- veebruarist 2020 kuni C.C. täisealiseks saamiseni X. Kostjal tuleb väljamõistetud elatis maksta iga kuu
- kuupäevaks F.F. pangakontole nr X (Swedbank AS). Kohtuotsus asendab Viru Maakohtu
- märtsi 2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-20-3260 kohaldatud hagi tagamise abinõud. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada juba tasutud elatisega. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt ei piisa kostja netosissetulekust (august 2019 kuni juuni 2020) keskmiselt X eurot kuus pärast kostja enda kulude kandmist hagejatele taotletud suuruses elatise tasumiseks. Veel enam kehtib see olukorras, kus kostja sissetulekuks on vaid töötutoetus (kostja on alates 25.07.2020 töötuna arvel). Kostjale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid ja tal puudub seos äriühingutega, st kostjal puudub vara, mille arvel hagejatele ülalpidamist anda. Seega kostja varalisest seisust lähtudes esineb alus elatise vähendamiseks alla miinimummäära. Samas on X-aastane kostja tööealine ja töövõimeline isik, kellel on võimalik leida töökoht ja püsiv sissetulek, et tagada endale ja oma alaealistele lastele piisav ülalpidamine. Kuivõrd kostja ei ole seotud igapäevase hagejate eest hoolitsemisega, siis puudub tal vajadus piirduda tööotsingul X-ga. Kostjal on töötukassa koolituste abil võimalik omandada kvalifikatsioon, mis tagaks parema sissetuleku. Hagejate seaduslikul esindajal on osaline töövõime ning ta saab riigilt toetustena enda töövõimetoetust, B.B. sotsiaaltoetust 161,09 eurot ning peretoetusi 520 eurot ja 19,81 eurot ning tema kuue kuu keskmine töötasu oli X eurot kuus. Hagejate seaduslikule esindajale ei kuulu kinnisvara ega sõidukeid ja tal puudub seos äriühingutega. Seega ka hagejate seaduslikul esindajal ei ole võimalik anda hagejatele ülalpidamist 613,20 eurot kuus. Oluliselt suurema töötasuga töökoha või lisatöö leidmine on mõlemale vanemale keeruline. Hagejate igakuised vajadused moodustavad esitatud loetelu põhjal kokku 1762 eurot, s.o 587 eurot lapse kohta. Enamus kuludest on lastel ühesuurused. B.B. X-ga kaasnevad 3 lisavajadused katab X. Kuivõrd hagejad soovivad elatist alla miinimummäära, ei pea nad selles ulatuses oma vajadusi (ja nende katteks tehtavaid kulutusi) tõendama. Kohus nõustus hagejate selgitusega, et hagejate kulusid kannab ka hagejate seadusliku esindaja elukaaslane ning osade kulude eest on tasutud sularahas. Lapse elulaadi kujundavad eelkõige tema vanemate käsutuses olevad varalised vahendid. Kohus pidas hagejate igakuiseid vajadusi põhjendatuks järgmistes summades (ümardatult): A.A. 387 eurot, B.B. 334 eurot ja C.C. 371 eurot järgneva arvestuse alusel. Põhjendatud on hagejate märgitud igakuised kulutused hügieenitarvetele 30 eurot (sh A.A. 15 eurot, teised hagejad 7,50 eurot), koduapteegile ja arstivisiitidele 30 eurot, olmekeemiale 9 eurot, riietele ja jalatsitele 150 eurot, kodutekstiilile 9 eurot, raamatutele, mänguasjadele, ajakirjadele, kinole ja teatrile 45 eurot, sünnipäevade korraldamisele 30 eurot, huviringidele 30 eurot (sh C.C. 10 eurot, A.A. 20 eurot), eluasemele 100 eurot, transpordile 90 eurot ning taskurahale 50 eurot (sh A.A. 20 eurot, C.C. ja B.B. 15 eurot). Toidukulu 900 eurot (lapse kohta 300 eurot kuus, 10 eurot päevas) lisaks koolitoidule erineb põhjendamatult suures ulatuses RAKE uuringus toodust, s.o 7–12-aastased lapsed 107 eurot ja 13–17-aastased lapsed 133 eurot kuus. Põhjendatud toidukulu, lähtudes mastaabisäästust kodutoidu puhul, on A.A.l 150 eurot, C.C.l 140 eurot ja B.B.l 110 eurot. Ülepaisutatud on kulutused õppevahenditele 60 eurot (10.06.2020 seisukohas 15 eurot kuus lapse kohta) ja kooliüritustele 45 eurot kuus. Kulutused õppevahenditele on põhjendatud lapse kohta 10 eurot kuus (120 eurot aastas) ning kooliüritustele (arvestades koroonaviirusest tingitud piirangutega) 5 eurot kuus. RAKE uuringu järgi on hariduskulud 7–12-aastastel lastel 35 eurot ja 13–17-aastastel lastel 39 eurot, hõlmates ka koolilõunaid ja huviharidust. Põhjendatud kulutusteks lastetoa mööblile ja remondile ning suurematele ostudele (jalgrattad, suusavarustus) pidas kohus 10 eurot kuus lapse kohta (hagejatel märgitud kokku 45 eurot, 10.06.2020 seisukohas 10 eurot lapse kohta). Põhjendatud sidekuludeks pidas kohus C.C.l 19 eurot, A.A.l 13 eurot ja B.B.l 12 eurot (hagejatel märgitud kokku 79 eurot). Lapse telefoni maksumus ei peaks ületama 250 eurot. Arvestades, et tavapäraselt 2 aasta järel vajab telefon väljavahetamist, on kulu 10 eurot kuus. RAKE uuringu järgi on telekommunikatsioonikulud 7–12-aastastel lastel 13 eurot ja 13-17-aastastel lastel 25 eurot, hõlmates kulutusi mobiiltelefonile, arvutile ja pakettidele. Põhjendatud kulutused juuksurile on lapse kohta 10 eurot kuus (mitte kokku 60 eurot), kuna vajadus juukselõikuse järele on tütarlastel pigem kord kahe kuu jooksul või harvem. Kuna hagejate põhjendatud kulud on väiksemad kui kahekordne elatise seadusjärgne miinimummäär, esineb sellest tulenevalt alus mõista elatis välja alla miinimummäära. Pärnu Maakohtu 06.03.2020 maksekäsuga on kostjat kohustatud tasuma H.H.le elatist 150 eurot kuus alates 28.01.2020 kuni H.H. täisealiseks saamiseni X. Nimetatud summa katab eelduslikult H.H. vajadused kostjapoolse panusena. Teise lapse ülalpidamiskohustusega tuleb vanema ülalpidamisvõime hindamisel arvestada ka olukorras, kus isik ülalpidamiskohustust rikub, vastasel korral kaotaks see laps edaspidi hagejate kõrvalt ülalpidamise saamise võimaluse. Hagejate seaduslikule esindajale makstakse hagejate kulude osaliseks katmiseks peretoetusi 520 eurot, s.o 173 eurot lapse kohta kuus. Hagejate igakuised vajadused, mis pärast peretoetuste arvestamist jäävad vanemate kanda, on A.A.l 214 eurot (387 – 173), B.B.l 161 eurot (334 – 173) ja C.C.l 198 eurot (371 – 173). Pooled ei ole toonud välja asjaolusid, et oleks alust kalduda kõrvale vanemate ülalpidamiskohustuse võrdsuse printsiibist. Seega kostjalt tuleb välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest A.A. kasuks 107 eurot, B.B. kasuks 80 eurot ja C.C. kasuks 100 eurot. Kohus lähtub elatise väljamõistmisel konkreetse ja mittemuutuva summana Riigikohtu seisukohast tsiviilasjas nr 2-15-15909 (p 16). Kohus 4 mõistab kostjalt välja elatise alla miinimummäära ja hagejate taotletud elatisesumma lähtudes mh kostja võimest ülalpidamist anda, mis ei sõltu miinimummäära muutumisest ja ei saa seetõttu olla viimasega seotud. E-kirjavahetuse põhjal pöördusid hagejad 21.01.2020 kostja esindaja poole ettepanekuga, et kostja hakkaks maksma alates 01.11.2019 elatist 200 eurot kuus lapse kohta. Nõude esitamine A.A. ja C.C. osas enam kui pool aastat ning B.B. osas enam kui kolm kuud hiljem ei ole mõistlik ega põhjendatud. Nõude õigeaegse esitamata jätmisega võivad hagejad seada kostja majanduslikult raskesse olukorda, mille tagajärjeks võib olla kostja suutmatus anda nõuetekohaselt ka jooksvat elatist. Kohus leidis, et hagejate vajadused olid tagasiulatuval perioodil võrreldavad praegusega. Seevastu kostja võimalused elatise andmiseks on vähenenud töö kaotamise tõttu. Maakohus leidis, tuginedes Riigikohtu seisukohale lahendis nr 3-2-1-136-13 (p-d 13–15), et kostjalt on põhjendatud ja õiglane välja mõista tagasiulatuv elatis, võttes aluseks pool kostjalt iga hageja kasuks väljamõistetavast igakuisest elatisest. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- A.A., B.B. ja C.C. esitasid apellatsioonkaebuse, milles taotlevad Viru Maakohtu
- septembri 2020 otsuse tühistamist osaliselt ning uue otsuse tegemist, millega mõista D.D.lt alates
- veebruarist 2020 välja elatis 204,40 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 70% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast, iga hageja kasuks. Samuti mõista D.D.lt välja elatis A.A. ja C.C. ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodi
- juuli 2019 kuni
- veebruar 2020 eest kummalegi 1511,30 eurot ning B.B. ülalpidamiskohustuse täitmiseks perioodi
- oktoober 2019 kuni
- veebruar 2020 eest 963,20 eurot. Menetluskulud paluvad apellandid jätta vastustaja kanda. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus ebaõigesti kohaldanud PKS § 102 lg-t
- Kohtumenetluse ajal töötuna arvele võtmine ei saa olla põhjuseks väljamõistetava elatise vähendamiseks. Tööandja on kostjat kirjeldanud vastutustundliku ja korrektse töötajana. Seega on põhjendatud arvamus, et töötuks jäämise eesmärk oli, et kohus kostja kohustusi laste ülalpidamisel vähendaks. Kostjal puuduvad takistused tööle asumiseks. Kui kostja asub tööle peale otsuse tegemist ning tema majanduslik olukord paraneb, tuleks hagejatel pöörduda kohtusse elatise suurendamise nõudega; 2) on kohus hagejatele tehtavaid kulutusi põhjendamatult vähendanud. Hagejate toidukulud on lapse kohta 300 eurot kuus ehk 10 eurot päevas. Selline summa annab võimaluse käia ka perega väljas söömas. Lapsed vajavad päevas 3 põhitoidukorda ja 2 oodet. Kohtuotsusest tulenevalt on päeva toiduraha A.A.l 5 eurot, C.C.l 4,6 eurot ja B.B.l 3,6 eurot. On ilmselge, et sellest ei jätku tervisliku toidu ostmiseks. Laps saab ühe toidukorra koolis 165 päeval aastas, kui käib kõik päevad koolis. Hagejate seaduslik esindaja peab tagama toidukorrad 200 päeval aastas. Hagejate õppevahendite kulu on 20 eurot ja kooliürituste kulu 15 eurot kuus lapse kohta. Kohtu leitud õppevahendite kulu 10 eurot kuus (120 eurot aastas) ei kata isegi õppeaasta alguses tehtud kulutusi. Kuna elatis mõistetakse välja pikemaks perioodiks, ei saa kooliürituste kulu vähendada seonduvalt eriolukorraga. Hagejate sidekulud on 79 eurot (telefoniteenus, telefonide järelmaksud). Nõustuda ei saa kohtu seisukohaga, milline on telefoni mõistlik maksumus. Telefon ei ole tänapäeval vaid sidevahend. Juuksurikulud on 20 eurot kuus lapse kohta, kuna hagejatel lõigatakse juukseid kord kuus. A.A. kulud on kokku 594 eurot, B.B. kulud 571 eurot ja C.C. kulud 598 eurot kuus. Arvestades peretoetusi 520 eurot ehk 173 eurot lapse kohta, on vanemate kulu A.A.le (594 – 177) ÷ 2 = 208,50 eurot, B.B.le (571 – 177) ÷ 2 = 197 eurot ja C.C.le (598 – 177) ÷ 2 = 210,50 eurot ehk siis suurusjärgus, mida hagejad on nõudnud. 5 PKS § 101 lg-s 1 on elatis põhjendatult seotud kuupalga alammääraga, millega tagatakse elatise automaatne suurenemine seoses elukalliduse tõusuga. Mõistes välja elatise konkreetse summana, peavad lapsed hakkama esitama elatise suurendamise nõudeid; 3) ei saa nõustuda seisukohaga, et teise lapse ülalpidamiskohustust tuleb arvestada ka olukorras, kus isik ülalpidamiskohustust rikub. Riigikohus on leidnud (3-2-1-17-16, p 12), et kuna laste ülalpidamise kohustus on mõlemal vanemal, siis tuleb laste vajaduste ja varalise kindlustatuse üle otsustamisel arvestada ka nende emade panust laste ülalpidamisse. Ema panus H.H. ülalpidamisse puudub. Hagejad paluvad võtta täiendava tõendina vastu E.E. e-kirja; 4) on elatise väljamõistmine 70% ulatuses PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määrast põhjendatud. Seega tuleb kostjalt välja mõista tagasiulatuv elatis A.A. ja C.C. ülalpidamiskohustuse täitmiseks kummalegi 1511,30 eurot ja B.B. ülalpidamiskohustuse täitmiseks 963,20 eurot.
- D.D. vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulude poolte endi kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on kohus õigesti tuvastanud laste kulud ja vanemate võimekuse lastele ülalpidamist anda. Kostja on töötu. Tulenevalt eriolukorrast on Eestis töötute arv drastiliselt kasvanud ja tööturule naasmine on järjest raskem ilma erialase hariduse või pikaajalise töökogemuseta. Kostja ei saa töötada väljaspool X, kuna esialgse õiguskaitse määruse alusel on tal kord nädalas kohtumine oma lapse H.H.ga tööpäeval ja tööajal. Kostjal on kohustus oma neljandat last üleval pidada ning kõik laekumised tema kontole on läinud neljanda lapse ülalpidamiseks; 2) on kohus selgitanud, et tagasiulatuva nõude õigeaegse esitamata jätmisega võivad hagejad seada kostja majanduslikult raskesse olukorda, mille tagajärjeks võib olla suutmatus anda nõuetekohaselt ka jooksvat elatist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 25.09.2020 otsus muutmata.
- Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Seega ringkonnakohus kontrollib vaidlustatud otsuse seaduslikkust ja põhjendatust osas, kas on alust maakohtu määratud elatist suurendada 70%-ni PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, millest tulenevalt oleks elatis alates 01.01.
- a 204,40 eurot kuus lapse kohta, ning kas on alust suurendada ka tagasiulatuvalt väljamõistetud elatist.
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus on vaidlustatud osas seaduslik ja põhjendatud ning ükski apellatsioonkaebuses esitatud väide ei ole selle tühistamise või muutmise aluseks. Nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg-ga 6 vajalikuks neid kõiki oma otsuses korrata.
- Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
- Kostjal on neli alaealist last, kellega ta koos ei ela ja kelle kasvatamises ei osale ning kellele ta on seetõttu kohustatud andma ülalpidamist elatise maksmise teel. Hagejate arusaam, et kuna kostja rikub oma neljanda lapse (H.H.) ülalpidamiskohustust, siis neljanda lapse ülalpidamiskohustusega ei saa hagejatele elatise väljamõistmisel arvestada, ei tugine seadusele. Hagejate viide apellatsioonkaebuses seonduvalt neljanda lapse ülalpidamiskohustusega Riigikohtu seisukohale lahendi nr 3-2-1-17-16 p-s 12 on asjakohatu. 6 Pärnu Maakohtu 06.03.2020 maksekäsuga on kostjat kohustatud tasuma H.H.le elatist 150 eurot kuus alates 28.01.2020 kuni H.H. täisealiseks saamiseni X. Apellatsioonkaebusele lisatud E.E. 23.10.2020 e-kirjast (mille ringkonnakohus võtab asja juurde) nähtub, et H.H. elatisenõuet täidab kohtutäitur. Seega maakohus on õigesti võtnud arvesse, et kostjal on kohustus maksta H.H.le elatist igakuiselt 150 eurot. Hagejad taotlevad kostjalt elatist suuruses 70% PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummäärast, s.o alates 01.01.2020 kehtiva määra järgi 204,40 eurot, kokku 613,20 eurot kuus. Lisades sellele H.H. kasuks väljamõistetud 150-eurose elatise, moodustaks kostja elatisekohustus kokku 763,20 eurot kuus. Lisaks tuleb kostjal tagada enda minimaalne toimetulek. Maakohus on teinud kindlaks kostja varalise seisundi. Kostja töötas hagi esitamise ajal X-is, tema sissetulek on olnud kuude lõikes kõikuv, moodustades keskmiselt miinimumpalga lähedase summa. Alates 25.07.2020 on kostja töötuna arvel. Kostjal puudub muu vara, mille arvelt ülalpidamiskohustust täita. Hagejate põhiseisukoht on, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud PKS § 102 lg-t 2, kuna kostja on töövõimeline isik, kellel puuduvad takistused töötamiseks, ja kohtumenetluse ajal töötuna arvele võtmine ei saa olla põhjuseks väljamõistetava elatise vähendamiseks. Ringkonnakohus märgib kõigepealt, et maakohus ei olegi elatise suuruse määramisel lähtunud asjaolust, et kostja on alates 25.07.2020 töötu, vaid on eelkõige võtnud aluseks kostja poolt enne seda, s.o
- ja
- aastal, kuni töötuks jäämiseni saadud sissetulekud. Selleks, et täita laste ülalpidamiskohustust igakuiselt summas 763,20 eurot ja katta ka enda minimaalsed vajadused (sealjuures täiskasvanul on üldjuhul suuremad vajadused kui alaealisel lapsel), peaks kostja teenima üle 1000-eurost netotulu. Hagejate väidetest nähtuvalt sõltub sissetuleku suurus nende arvates vaid isiku enda pingutustest. Selline seisukoht ei ole kooskõlas reaalse olukorraga tööturul, arvestades mh kostja poolt maakohtus oma tööalase konkurentsivõime kohta väljatoodut: kostjal on vaid keskharidus ja ta on olnud tööturult pikalt eemal, aga ka praegust keerulist olukorda majanduses. Riigikohus on selgitanud (nt 17.05.2011 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-33-11, p 20), et elatise suuruse määramisel tuleb mh arvestada asjaoluga, et vanem oleks suuteline kohtuotsust täitma, ning väljamõistetud elatis ei või olla maksma kohustatud vanemale ebamõistlikult koormav ega panna vanemat olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit ega tulla ise toime ilma riigi abita. Eeltoodu alusel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et kostja praegune varaline seisund ei võimalda tal maksta hagejatele suuremat elatist kui maakohus välja mõistis. Samas ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et ülalpidamiskohustuse täitmine on vanemale seadusest tulenev esmane kohustus ja kostjal tuleb teha kõikvõimalikke pingutusi (sh töötukassa koolitusvõimaluste abil), et teenida stabiilselt sissetulekut, mis võimaldaks tal laste ülalpidamiskohustust vajalikus ulatuses täita. 9.
- Maakohus on üksikasjalikult hinnanud hagejate esitatud vajaduste nimekirja ja määranud kindlaks hagejate mõistlikud kulud. Sealjuures on maakohus võrdlusena põhjendatult tuginenud RAKE uuringu tulemustele. Ringkonnakohtu arvates ei ole eluliselt usutav hagejate paljasõnaline väide, et nende kulud paljulapselises peres elades ületavad oluliselt RAKE uuringus leitud keskmised kulud (kus on arvestatud mitte lapse minimaalsete vajadustega, vaid lapse kõikvõimalike vajadustega, et tagatud oleks arengut toetav keskkond). Riigikohus on rõhutanud (nt 09.06.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hagejate mõlema vanema sissetulekud on nelja lapse ülalpidamise kohustust arvestades tagasihoidlikud ja see määrab ka laste tavalise elulaadi. 7 Säästlik majandamine on hagejate vanemate varalist seisundit arvestades vältimatu ning hagejate väljatoodud suuruses kulutuste tegemist ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada perekonna elustandardile vastavaks. Seega ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et kostjalt väljamõistetud elatis koos hagejate isapoolse samas suuruses panuse ja riiklike toetustega katab hagejate mõistlikud vajadused. 9.
- Samuti on maakohus õigesti mõistnud elatise välja kindlas summas, sidumata seda elatise miinimummäära muutumisega. Riigikohus on selgitanud (07.02.2018 otsuses tsiviilasjas nr 2-15-15909, p 16), et juhul, kui elatist on PKS § 102 lg 2 järgi vähendatud alla miinimummäära, siis ei saa elatise miinimummäära tõusuga põhjendada elatise automaatset suurenemist elatise miinimummäära tõstmise korral. Kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada TsMS § 459 lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks. 9.
- Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust muuta ka väljamõistetud tagasiulatuva elatise summasid. Maakohus mõistis kostjalt välja tagasiulatuva elatise kokku 988,95 eurot, võttes aluseks pool kostjalt väljamõistetavast igakuisest elatisest, arvestades siinjuures asjaolusid, et e-kirjavahetuse põhjal pöördusid hagejad kostja esindaja poole elatise saamise küsimuses alles 21.01.2020 ning kostja võimalused elatise andmiseks on vähenenud töö kaotamise tõttu. Hagejad taotlevad kostjalt tagasiulatuva elatise väljamõistmist kokku summas 3985,80 eurot. Riigikohus on selgitanud (nt 25.05.2016 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-35-16, p 20), et kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest. Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ülalpidamisvõime on praegu selline, et kostjal puuduvad vahendid, et lisaks igakuisele elatisele kokku 437 eurot (sh hagejatele 287 eurot ja H.H.le 150 eurot) tasuda suures summas tagasiulatuvat elatist. Ringkonnakohus märgib, et kostjal on tekkinud elatisevõlg ka H.H. ees, kuivõrd E.E. 23.10.2020 e-kirjast nähtuvalt ei ole kostja H.H.le elatist maksnud ning ka kohtutäituril ei ole õnnestunud H.H. kasuks väljamõistetud elatist algatatud täitemenetluses kostjalt sisse nõuda.
- Kuna kostja on vastuses apellatsioonkaebusele taotlenud ringkonnakohtu menetluskulude poolte endi kanda jätmist, kohaldab ringkonnakohus ka apellatsioonimenetluse menetluskulude jaotamisel TsMS § 163 lg-t 1 ja jätab menetluskulud ringkonnakohtus poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 8 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja