Obsah (7)

§ 236§ 238§ 230§ 231§ 173§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtunik Harju Maakohus Nele Atonen Otsuse tegemise aeg ja koht 31.03.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-5759 M. T. hagi G.-E. T. vastu hü

) § 442 lg 5 sätestab muu hulgas, et otsuse resolutsiooniga lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused. 9. Hageja on esitanud taotluse nõuda kostjalt välja tõendid, mis tõendavad lastetoetuse sihtotstarbelist kasutamist perioodil oktoober 2017 kuni käesoleva ajani. 3

§ 236

lg 2 kohaselt kui tõendit esitada sooviv menetlusosaline ei saa tõendit ise esitada, võib ta taotleda kohtult tõendite kogumist. Tõendite kogumine on kohtu tegevus menetluses tõendite kättesaadavaks tegemiseks ja nende uurimise võimaldamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt tõendi esitamisel või tõendite kogumise taotlemisel peab menetlusosaline põhjendama, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada või tõendite kogumist taotleb. Tõendite kogumise taotluses tuleb märkida ka kogumist võimaldavad andmed.

§ 238

lg 1 p 1 ja 2 järgi kohus võtab vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil ei ole asjas tähtsust eelkõige, kui tõendatavat asjaolu ei ole vaja tõendada ning kui asjaolu ei ole vaidlusalune asjaolu kohta on kohtu hinnangul juba piisavalt tõendeid esitatud.

§ 238

lg 4 järgi tõendi vastuvõtmisest või tõendite kogumisest keeldumise kohta teeb kohus põhjendatud määruse. Kohus, tutvunud hageja poolt esitatud taotlusega tõendite kogumiseks, leiab, et taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja ei ole kohtule esitanud täpseid andmeid, milliste tõendite kogumist hageja taotleb, mistõttu ei ole kohtul võimalik neid ka kostjalt välja nõuda. 10. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosalised ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. 11. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 12. Pooled tõid esile järgmised asjaolud, mille vastaspool võttis omaks või mille vaidlustamise tahe ei nähtu vastaspoole avaldusest, ja mis kohus loeb

§ 231

lg-te 2 ja 4 ning viidatud tõendite alusel tuvastatuks: - Hageja ja kostja on abielus, kuid ei ela enam koos; - Hageja ja kostja on H. T. (sünd xxx), G. T. (sünd xxx) ja A. T. (sünd xxx) bioloogilisteks vanemateks (tl 5-7); - Riiklik lastetoetus summas 500 eurot laekub kostja arveldusarvele; - Poolte ühine laps H. T. elab peamiselt hageja juures, kuid veedab aega ka kostjaga; - Poolte ühised lapsed G. T. ja A. T. elavad 50% ajast emaga ja 50% ajast isaga.

1. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on kasutanud talle makstud riiklikku lastetoetust laste kulude kandmiseks ning kas hagejal on õigus nõuda 2/3 lastetoetusest endale.
2. Hageja on palunud mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine lastetoetus summas 333,34 eurot kuus alates 01.04.2019 kuni kostjale lastetoetuse maksmiseni, mis on 2/3 kostjale makstavast riiklikust lastetoetusest, kuna poolte ühine vanem laps elab hageja juures ning kaks nooremat last 50% hageja ja 50% kostja juures. Kostja vaidleb hageja nimetatud nõudele vastu.
3. Perehüvitise seaduse (PHS) § 17 lg 1-3 kohaselt on lapsetoetuse saamise õigus igal lapsel sündimisest kuni 16-aastaseks saamiseni. Põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppe tasemeõppes õppival keskhariduseta lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni. Lapsetoetuse suurus pere esimese ja teise lapse kohta on 60 eurot. Kolmanda ja iga järgmise lapse kohta on lapsetoetuse suurus 100 eurot. PHS § 21 lg 2 kohaselt on lasterikka pere toetuse suurus kolme kuni kuut last kasvatavale perele 300 eurot. 4
4. Riigikohtu halduskolleegium on oma 27.06.2018 lahendis nr 3-15-2595 leidnud, et seadus ei sätesta, kuidas määrata peretoetused olukorras, kus vanemad kasvatavad lapsi võrdselt. Seadust ei ole võimalik tõlgendada ka selliselt, et lapsetoetused määratakse mõlemale vanemale. Sellisel juhul on vanematel võimalik omavahel kokku leppida, kes lapsetoetust taotleb. Kehtiv regulatsioon rõhutab vanematevahelise kokkuleppe vajalikkust sellises olukorras. PHS § 6 lg 1 sätestab, et perehüvitiste taotlemiseks esitab sotsiaalseadustiku üldosa seaduse § 3 lõikes 1 nimetatud isik (edaspidi taotleja) taotluse Sotsiaalkindlustusametile, välja arvatud juhul, kui peretoetused on määratud käesoleva seaduse § 28 lõikes 6 sätestatud alusel. Kui vanemad soovivad hüvitise saamise õigust kasutada kordamööda, esitab hüvitise uus taotleja taotluse, millel on seni hüvitist saanud isiku nõusolek. PHS § 26 lg 3 kohaselt kui laps kasvab võrdselt mõlema lahus elava vanema juures, arvatakse laps ühe vanema pere koosseisu vastavalt vanematevahelisele kokkuleppele. PHS § 6 lg-s 1 ja § 26 lg 3 sätestatud kokkulepe väljendab ühe vanema nõusolek loobuda lapsetoetuse taotlemisest teise vanema kasuks.
5. Käesoleval juhul on hageja ja kostja kooselu ajal leppinud kokku, et riiklik lastetoetus kantakse kostjale. Peale poolte kooselu lõppemist on hageja soovinud lastetoetuse maksmist osaliselt endale. Kohus leiab ning on ka käesolevas menetluses hagejale selgitanud (tl 104 pöördel), et juhul, kui hageja soovib lastetoetuse hagejale maksmist, tuleks hagejal esitada kohtule nõue teise vanema kohustamiseks nõusolekut andma ja tema kasuks lapsetoetuse taotlemisest loobuma (TsÜS § 68 sätestatud tahteavalduse nõue). Käesolevas menetluses hageja eelnimetatud nõuet esitanud ei ole, mistõttu tuleb hageja nõue igakuise lastetoetuse summas 333,34 eurot hagejale väljamõistmiseks jätta rahuldamata. Seadus ei näe ette võimalust nõuda kostjalt osaliselt lastetoetuse hagejale maksmist.
6. Hageja on esitanud kohtule ka tagasiulatuva lastetoetuse nõude, paludes kostjalt välja mõista hageja kasuks hagejale kuuluva osa perioodi oktoober 2017 kuni märts 2019 eest summas 6 000,12 eurot. Kostja leiab, et hageja tagasiulatuva lastetoetuse nõue ei ole põhjendatud, kuivõrd kostja on nimetatud lastetoetuse kasutanud laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste katmiseks.
7. Hageja on oma nõude aluseks märkinud VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p
8. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutav kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 4 kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Peretoetus (sh lapsetoetus) määratakse küll seda taotlevale isikule (perehüvitiste seaduse (PHS) § 28), kelleks on üldjuhul lapse vanem, kuid PHS § 17 lg 1 järgi on lapsetoetuse saamise õigus siiski lapsel. Samuti tuleb PHS §-st 2 ja 15 tulenevalt peretoetusi kasutada laste huvides.
9. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et poolte vahel oli kooselu ajal kokkuleppe lastetoetuse kostjale maksmiseks ning, et peale kooselu lõppemist ei ole pooled esitanud Sotsiaalkindlustusametile vastavat taotlust lastetoetuse hagejale maksmiseks ja hageja ei ole kohtule esitanud ka nõuet kohustamaks kostjat andma nõusolek lastetoetuse hagejale kandmiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et kostjal puudus õiguslik alus lastetoetuse saamiseks.
10. Perehüvitise seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine. Kohus on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud, et hagejale on kahju tekkinud seoses lastetoetuse maksmisega kostjale ning, et kostja ei ole kasutanud lastetoetust sihipäraselt ehk laste huvides. Kostja on kohtule esitanud oma konto väljavõtte (tl 120-133), millest nähtuvalt on kostja kandnud igakuiselt laste kulutusi, sh kulutused lasteaiale, laste huvitegevustele, riietele, jalanõudele, toidule jms. Kohus on seisukohal, et esitatud tõenditest lähtuvalt ei ole kohtul põhjust kahelda, et kostja on riikliku lastetoetust kasutanud laste huvides. Kohtule esitatud hageja pangakonto väljavõttest 5 nähtuvalt on küll hageja kandnud osaliselt lastega, peamiselt poolte ühise vanima lapsega, seotud kulutusi, kuid kohtu hinnangul ei anna see alust väita, et kostja ei oleks talle makstud lastetoetust laste huvides kasutanud. Kuivõrd poolte ühised lapsed elavad korda mööda mõlema vanemaga, siis on ka arvestatav, et mõlemal vanemal tekivad mingid kulud seoses lastega. Siiski ei saa see olla aluseks kostjalt hagejale tagasiulatuva lastetoetuse väljamõistmiseks. Kohus on seisukohal, et kostja on tõendanud, et kostja on talle makstud lastetoetust kasutanud laste huvides, mistõttu puudub alus selle tagasiulatuvalt hagejale väljamõistmiseks.
11. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja hagi kostja vastu rahuldamata. Menetluskulude jaotus 23.

§ 173

lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt

§ 173

lg 4 näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. 24.

§ 162lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hagi rahuldamata jätmise tõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses hageja kanda.

§ 174

lg 4 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva otsuse jõustumist. /allkirjastatud digitaalselt/ Nele Atonen kohtunik 6