2-19-19545/29

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Ants Mailend Otsuse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19545 Tsiviilasi L. O. hagi L. J. O. vastu abielu lahutamiseks Tsiviilasja hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: L. O. (isikukood xxx) Kostja: L. J. O. (isikukood xxx) Viimase kohtuistungi aeg Kohtuistung 14.12.2020.a. RESOLUTSIOON
2. Rahuldada hagi.
3. Lahutada L. O. ja L. J. O. vahel sõlmitud abielu.
4. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotluse esitamise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD
5. L. O. (hageja) esitas 12.12.2019 Harju Maakohtule hagi oma abikaasa L. J. O. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Abielu sõlmiti Austraalias Tasmaania osariigis xxx. Poolte abielulised suhted on lõppenud juunist 2017.a ja hageja ei soovi enam nende taastamist. Kostja kolis 2018.a novembris Eestist ära.
6. Kostjale on hagi materjalid ja menetluse dokumendid saadetud erinevaid kanaleid pidi. Hagiavalduse ja hagi menetlusse võtmise määrus koos tõlgetega ja kutsega 14.12.2020 kohtuistungile on toimetatud kostjale viimati kätte tähitud kirjaga ja väljastusteatega 15.10.2020 (vastavalt Haagi 14.11.1965.a tsiviil- ja kaubandusasjade kohtu- ja kohtuväliste dokumentide välisriikides kätteandmise konventsiooni art 10(a), mida Austraalia aktsepteerib).
7. Kostja vastas hagile e-posti teel 13.05.2020 teatades, et ei vaidlusta abielu lahutamist (digitoimiku lk [dtl] 54).
8. Kohus arutas asja 14.12.2020 kohtuistungil. Kostja istungist osa ei võtnud. Hageja jäi oma nõude juurde. Hageja täpsustas, et poolte viimane ühine elukoht oli Eestis. Hageja soovib jätta perekonnanime muutmata. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
9. Kohus loeb hagi põhjendatuks ja rahuldab selle.
10. Abielu on sõlmitud Austraalia osariigis Tasmaanias. Eesti kohtul on pädevus käesolevas asja lahendamiseks vastavalt Haagi 01.02.1970.a abielulahutuse ja kooselu lõpetamise tunnustamise konventsiooni art 2 lõikele 2: hageja on Eesti kodanik ja abikaasade viimane ühine elukoht oli Eestis. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 102 lg 2 p 1 alusel allub asi Eesti kohtule, kuna hageja on Eesti kodanik. Rahvusvahelise eraõiguse seaduse § 57 lg 3 ja § 60 kohaselt tuleb vaidlus lahendada Eesti õiguse alusel, kuna abikaasade elukohad on eri riikides ja neil on erinev kodakondsus, kuid viimane ühine elukoht oli Eestis. Kostja ei ole rahvastikuregistri andmetel Eesti kodanik.
11. Perekonnaseaduse § 65 lg 2 järgi lahutatakse abielu kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle. Sama seaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Poolte abielusuhted lõppesid juba 2017.a juunis ja alates 2018.a novembrist ei ela kostja enam Eestis. Kostja ei ole vaidlustanud hageja faktiväiteid abielusuhete faktilise lõppemise kohta.
12. Hageja on välistanud kooselu taastamise. Sellises olukorras peab kohus abielu lahutama.
13. Eelnimetatust tulenevalt rahuldab kohus hagi ja lahutab poolte abielu.
14. Abielu lõpeb kohtuotsuse jõustumisel. Kohus teeb abielulahutuse kande rahvastikuregistris pärast kohtuotsuse jõustumist.
15. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Sellest tulenevalt jätab kohus kummagi poole kantud menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalsel/ Ants Mailend kohtunik 2