Obsah (6)

§ 90§ 98§ 87§ 16§ 105§ 116

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-19-1244 Otsuse kuupäev 21.11.2019 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi Tatjana Zelenjajeva kaebus Narva Linna Sotsiaa

) § 90 lg 1 p 2 alusel teenistusest koondamise tõttu; - loeti tema teenistussuhte viimaseks päevaks 31.05.2019; - maksti talle seoses koondamisega hüvitist ühe kuu keskmise palga ulatuses; - maksti talle palka etteteatamistähtajast puudu jäänud 47 tööpäeva eest; - maksti talle kasutamata jäänud puhkuse hüvitist 7 päeva ulatuses ning - kohustati teda andma tööandjale üle asjaajamine ja talle usaldatud töövahendid ja muu vara hiljemalt 31.05.2019. Käskkirja põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised. Alates 01.06.2019 on Sotsiaalabiameti koosseisus seoses struktuuri muutmisega hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht kaotatud. Kuna selle ametikoha ülesandeid ei anta üle Sotsiaalabiameti teistele struktuuriüksustele ega ka teistele linna ametiasutustele, on koondamine

§ 90lg 3 alusel lubatud.

Sotsiaalabiametis ei ole T. Zelenjajevaga sarnaseid teenistusülesandeid (hoolekandeosakonna peaspetsialist (osakonna juhataja)) täitvat ametnikku, mistõttu ei saa ega tule tema koondamisel viia

§ 90

lg 5 alusel läbi valikut vähemalt kahe sarnaseid teenistusülesandeid täitva ametniku vahel. T. Zelenjajevale ei ole võimalik pakkuda tema haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastavat ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega teist ametikohta või muud sobivat tööd. Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuse nr 20 alusel suurendati Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna koosseisu ühe inimese võrra. Samas kaotati sama otsusega ka Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna vanemspetsialisti ametikoht, mille ametikohustusi täitis J. Ševtsova. J. Ševtsovale pakuti koondamisteates lastekaitseosakonna spetsialisti ametikohta ning J. Ševtsova viidi

§ 98lg 1 p 3 alusel sellele ametikohale üle.

Narva Linnakantselei vanemspetsialist Anastassia Tarassovale tehti ettepanek üleviimiseks Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale, kuid A. Tarassova ei olnud üleviimisega nõus ning ta vabastati teenistusest koondamise tõttu. Narva Linnakantselei vanemspetsialisti (laste ja perede komisjoni sekretäri) ametijuhendi p 2.7 kohaselt osutab vanemspetsialist nii individuaalse kui ka perenõustamise (pereteraapia) teenust peredele, kes on suunatud pereteraapia teenusele nii Narva linna Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna spetsialistide kui ka teiste riigi- või linnaasutuste esindajate poolt. Narva linna Sotsiaalabiamet ei kavatse seda teenistusülesannet oluliselt muuta. Samuti peab sama ametijuhendi kohaselt olema vanemspetsialistil läbitud perenõustamise/pereteraapia täienduskoolitus. T. Zelenjajeva teenistusülesanded ei olnud seotud perenõustamise/pereteraapia valdkonnaga ning tal puudub piisav ettevalmistus, samuti on täienduskoolitus pikaajaline ja mahukas. 2 3-19-1244 Lisaks oli koondamisteate edastamise seisuga Narva linna Sotsiaalabiametis vaba üks lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht (ajutiselt äraoleva ametniku asendamise ajaks). Selle ametikoha täitmiseks viidi juba 24.04.2019 läbi avalik konkurss, mille käigus avalduste esitamise tähtaeg oli 09.05.2019. Tegemist oli üksnes konkursi korras täidetava kohaga, mida ei saanud pakkuda koondatavale ametiisikule. Ametiasutusel puudub kohustus pakkuda koondamissituatsioonis olevale ametnikule konkursi korras täidetavat ametikohta. 5. T. Zelenjajeva esitas 01.07.2019 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palub tuvastada Narva Linna Sotsiaalabiameti 30.05.2019 käskkirja 1.1.-6/5999 õigusvastasus, muuta teenistusest vabastamise alust selliselt, et tema teenistusest vabastamine toimus tema enda algatusel, s.o

§ 87

lg 1 alusel, ning mõista Narva linnalt tema kasuks välja hüvitis kolme kuu keskmise palga ulatuses, s.o 4158 eurot. 1) Kaebaja koondamise aluseks olevas käskkirjas ega Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsuses nr 20 ei ole kaebaja ametikoha kaotamist millegagi põhjendatud. Kuna ühestki haldusaktist ei tulene kaebaja koondamise põhjendust, mis on

§ 90lg 1 p 2 kohaselt nõutav, on koondamise kohta välja antud käskkiri õigusvastane.

2) Arvestades kaebaja haridust ja töökogemust, oleks vastustaja pidanud pakkuma talle vastavalt

§ 90lg-le 7 võimalust jätkata teisel ametikohal.

Kaebaja on töötanud vastustaja juures 17 aastat ning viimased 4 aastat hoolekandeosakonna peaspetsialistina. Kaebaja on omandanud Tallinna Ülikoolis sotsiaalteaduste magistrikraadi (tl 10p–12) ning talle on antud sotsiaaltöötaja 7. taseme kutsetunnistused spetsialiseerumisega sotsiaaltööle psüühiliste erivajadustega inimestega (tl 12p), sotsiaaltööle puudega inimestega (tl 13) ning sotsiaaltööle eakatega (tl 13p). Seega on kaebaja kõrgelt kvalifitseeritud ametnik, kes on lisaks eesti keeles omandatud kõrgharidusele ennast pidevalt oma eriala piires täiendanud. 3) Asutusesiseste ümberkorralduste tegemise ajal korraldas vastustaja konkursse uute teenistujate leidmiseks. Vaba ametikoha täitmiseks ei ole alati nõutav korraldada

§ 16alusel konkurssi.

Tulenevalt

§ 16

lg-st 5 ei korraldata konkurssi, kui ametnik viiakse üle vastavalt

§ 98lg 1 p-dele 1–3.

Ajal, mil viidi läbi vaba ametikoha konkurss, s.o 24.04.2019–09.05.2019, oli teada, et kaebaja ametikoht kuulub koondamisele. Seega oleks tulnud seda vaba ametikohta pakkuda kaebajale. 4) Narva Linnakantselei 25.06.2019 vastusest nähtuvalt oli sel ajal täitmata kolm ametikohta – Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti, Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ning Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikoht (tl 10). Kaebajale, kellel on vastav haridus, ettevalmistus ja töökogemus, ei pakutud ei lastekaitseosakonna spetsialisti ega ka Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohta. 6. Narva linn palus jätta kaebuse rahuldamata. 1) Kaebuse esemeks ei ole kaebaja ametikoha kaotamine, sest seda ei ole otsustatud vaidlustatud käskkirjaga. Narva linna Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht kaotati Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega seoses struktuuri ja koosseisude muutmisega. Kaebaja ei ole seda otsust vaidlustanud. Kohus ei saa sekkuda kohaliku omavalitsuse pädevusse ning hinnata, kas tegemist oli

§ 90lg 1 p 2 tähenduses põhjendatud juhtumiga ametikoha kaotamisel või mitte.

Linnavolikogu otsusega on kahest Sotsiaalabiameti osakonnast moodustatud üks tervise- ja sotsiaalosakond ning seetõttu on kadunud ka vajadus nende osakondade juhatajate ehk senise juhtimise järele. Hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht erineb oluliselt praegugi koosseisus olevast Sotsiaalabiameti peaspetsialisti ametikohast. 2) Vastustaja ei ole rikkunud

§ 90lg-s 7 sätestatud kohustust.

Kaebaja on omandanud 3 3-19-1244 magistri- ja täiendõppes teadmisi sotsiaaltöö kitsamas valdkonnas, mis on puutumuses eelkõige täiskasvanute sotsiaalhooldusega, sh eakate ja erivajadustega inimestega. Sotsiaalabiameti ümberstruktureerimise ajal olid täitmata ametikohad aga ainult lastekaitseosakonnas ning eeldasid spetsiifika tõttu erialaseid oskusi ja kogemusi (sh süvendatud õpet tööks alaealistega, peredega jms). Lisaks on Narvas aktuaalne lähisuhtevägivalla probleemide lahendamise temaatika ning Narva linn on pööranud suuremat tähelepanu sotsiaaltöötajate ja -hoolduse rolli suurendamisele perevägivalla, sh laste suhtes toime pandud vägivallajuhtumite ennetamisel ja lahendamisel. Tulenevalt nende tegevuste suurenenud vajadusest, määratleti ka struktuurid ja koostati ametikohtade koosseisud. 3) Ühe lastekaitseosakonna spetsialisti ajutiselt täitmata ametikoht oli täidetav üksnes konkursi korras ning selle täitmiseks kuulutati välja konkurss 24.04.2019 ehk enne asutuses struktuurimuudatuste tegemist. Samuti ei olnud võimalik sellele ametikohale kedagi üle viia, sest tegemist oli tähtajaliselt täidetava ametikohaga. Ka Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikoha täitmiseks tuli korraldada konkurss ning kaebaja oleks pidanud ise konkursis osalemiseks initsiatiivi avaldama. Vastustaja jõudis veendumusele, et kaebajal ei ole Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale vajalikke töökogemusi, teadmisi, oskusi ning seda sõltumata asjaolust, et kaebaja oli pikka aega Sotsiaalabiametis töötanud ja tal on kõrgharidus. Kaebaja kitsam spetsialiseerumine oli seotud täiskasvanute ja eakate sotsiaaltööga, mistõttu ei vastanud kaebaja vaba ametikoha nõuetele. Sellises olukorras oleks vastustaja poolt vastutustundetu ja avalikke huve mittearvestav pakkuda seda ametikohta kaebajale. Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti uues ametijuhendis on peetud hariduse nõudena vajalikuks perenõustamise/pereteraapia või perelepitaja täienduskoolituse läbimist. Selle koha täitmiseks kuulutati 20.06.2019 välja konkurss, mille võitis O. Peenema, kes on läbinud perelepitaja koolitusprogrammi, saanud väljaõppe ka peresuhete teistel koolitustel ning töötanud sotsiaalsfääris 16 aastat ja aastatel 2013–2015 perenõustajana. Vajaliku täiendkoolituse läbiviimine kestaks vähemalt aasta ning selle pikaajalist omandamist kellegi teise poolt ei pidanud vastustaja mõistlikuks. Kaebaja ei ole täiendkoolitust läbinud ning tal puuduvad teadmised, haridus, kogemused ja oskused perenõustaja, -terapeudi või -lepitaja ülesannete täitmiseks. Nende ametiülesannete kohene täitmine on aga linna avalike kohustuste täitmisel hädavajalik. Endise Narva Linnakantselei vanemspetsialisti koondamisest tekkinud teenistusalane tühimik ei tohtinud kesta üle mitme kuu, mis oleks kahjustanud linna ja linnaelanike huve. 4) Kaebajale ei ole tema haridust, töökogemust, teadmisi ja oskusi arvestades sobivad ka täitmata olnud Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ja Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohad. 5) Kui kohus peaks kaebuse rahuldama, tuleks

§ 105

lg 1 kohaselt väljamõistetavat hüvitist vähendama miinimumini, sest vastustaja tegevuses õigusvastasuse tuvastamisel ei ole mingil juhul tegemist pahatahtliku või olulise rikkumisega.

1. Tartu Halduskohtus 07.11.2019 toimunud kohtuistungil (protokoll tl 91–97p) taotles vastustaja haldusasja liitmist haldusasjaga nr 3-19-
2. Kohus jättis taotluse rahuldamata. Kaebaja täpsustas istungil, et tema hinnangul oleks tulnud talle pakkuda ka Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori või Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohta. Samuti heitis kaebaja vastustajale ette, et ühestki dokumendist ei nähtu, kes tegeleb uues koosseisus nende ametiülesannetega, mida täitis kaebaja, ning viitas täiendavalt asjaoludele, et ka tema on oma tööülesannete käigus puutunud kokku lastega seotud küsimustega ja läbinud peresuhteid käsitleva koolituse. 4 3-19-1244 KOHTU SEISUKOHT
3. Kohus, hinnanud poolte esitatud seisukohti ja tõendeid, leiab, et kaebus on põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata. 9.

§ 90

lg 1 p 2 järgi võib ametiasutus vabastada ametniku teenistusest koondamise tõttu, kui põhjendatud juhul kaotatakse ametniku ametikoht ametiasutuse koosseisus. Antud juhul muudeti Narva linna Sotsiaalabiameti struktuuri ja teenistuskohtade koosseisu Narva Linnavolikogu 25.04.2019 otsusega nr 20 (tl 7–9p). Kuigi selles otsuses ei ole toodud põhjendusi igas Narva linna ametiasutuses muudatuste tegemise kohta, tuleneb sellest siiski, et ametiasutuste struktuuri on muudetud ametiasutuste põhiprotsesside ühtlustamise ning teenuse kvaliteedi ja efektiivsuse suurendamise eesmärgil. Samuti on vastustaja kohtumenetluse käigus selgitanud, et nii Sotsiaalabiameti hoolekande- kui ka sotsiaaltöö osakonnas tegeleti sotsiaalhoolekande probleemidega ning kahe osakonna struktuuriline eraldamine oli sotsiaalhoolekande kui tervikliku ja kompleksse teenuse seisukohalt kohmakas ja liigselt bürokraatlik. Kohtul puudub alus arvata, et ametiasutuse struktuuri muutmise vajaduse üle otsustamisel ei oleks nendest asjaoludest lähtutud. Linnal on ametiasutuste töö korraldamisel avar otsustusruum ning selliste otsustuste kohtulik kontroll on piiratud (vt nt Tartu Ringkonnakohtu 22.01.2019 otsus nr 3-17-903, p 21). 10. Pooled ei vaidle selle üle, et alates 01.06.2019 puudub Narva linna Sotsiaalabiameti koosseisus nii hoolekandeosakond tervikuna kui ka hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametikoht. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et osade Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) ametijuhendis ette nähtud ametikohustuste täitmiseks puudub käesoleval ajal vajadus (näiteks osakonna juhtimine) ning osadega nendest ülesannetest tegelevad konkreetsed spetsialistid tervise- ja sotsiaalabiosakonnas (istungi protokolli lk 6–7, tl 93p–94). Seega ei saa olla tegemist

§ 90

lg-s 3 sätestatud olukorraga, kus ametikoha ülesanded antakse üle teisele struktuuriüksusele samas ametiasutuses või teisele ametiasutusele ning millisel juhul ei oleks koondamine lubatud. Praegusel juhul ei ole kaebaja ametikoha ülesannete täitmiseks vastavat uut ametikohta loodud. Seega oli Narva linnal

§ 90

lg 1 p 2 alusel õigus otsustada kaebaja kui endise Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialisti (osakonna juhataja) teenistusest vabastamine koondamise tõttu. 11.

§ 90

lg-st 7 tuleb ametiasutusele kohustus enne ametniku koondamise tõttu teenistusest vabastamist hinnata, kas samas ametiasutuses on olemas isiku haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele vastav ning eelmise ametikohaga sarnaste teenistusülesannetega vaba ametikoht. Sellest sättest ei tulene ametiasutusele kaalutlusõigust otsustamaks, kas ja millist teist ametikohta ametnikule enne koondamist pakkuda. Kui selline vaba ametikoht ametiasutuses leidub, tuleb seda ametikohta pakkuda (Riigikohtu 25.01.2017 otsus nr 3-3-1-49-16, p 16).

§ 90

lg 7 alusel ametnikule pakutav ametikoht peab vastama ametniku võimetele ja olema talle võimalikult soodne (vt kuni 31.03.2013 kehtinud

§ 116lg 3 kohta Riigikohtu 07.04.2005 otsus nr 3-3-1-5-05, p-d 11 ja 13).

1. Narva linna Sotsiaalabiameti 30.05.2019 käskkirjas nr 1.1.-6/5999 on viidatud kolmele ametikohale ning selgitatud, miks ei ole võimalik neid kaebajale pakkuda. Nendeks ametikohtadeks olid: 1) struktuurimuudatuse tulemusel Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna koosseisu lisandunud spetsialisti ametikoht, 2) ajutiselt täitmata olnud Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoht ning 3) Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikoht.
2. Vaidlustatud käskkirja kohaselt ei olnud võimalik pakkuda kaebajale Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonna täitmata spetsialisti kohta põhjusel, et seda ametikohta pakuti koondamise 5 3-19-1244 vältimiseks endisele Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna vanemspetsialistile J. Ševtsovale. Vastustaja on sellist otsustust põhjendanud asjaoludega, et J. Ševtsova omab põhjalikke teoreetilisi ja praktilisi erialaseid teadmisi lastekaitsetööst ja ta puutus selle valdkonnaga igapäevaselt kokku ka muude kohustuste täitmisel hoolekandeosakonnas, näiteks koostöös lastekaitseosakonna spetsialistidega asenduskodudes olevate laste küsimuste lahendamine ning kodukülastuste tegemine. Samuti on vastustaja viidanud asjaolule, et J. Ševtsova kasvatab alla seitsmeaastast last. Kohus leiab, et neid põhjendusi ei saa pidada asjakohatuteks. Samuti ei ole kaebaja kohtumenetluses esitanud väiteid sellest, et selle ametikoha täitmisel oleks olnud J. Ševtsova temale eelistamine alusetu ning põhjendamatu.
3. Kohus nõustub vastustajaga, et Sotsiaalabiameti lastekaitseosakonnas ajutiselt täitmata olnud spetsialisti ametikohta ei olnud võimalik kaebajale

§ 90

lg 7 alusel pakkuda, sest selle täitmiseks oli 24.04.2019 välja kuulutatud avalik konkurss (tl 43–43p). Küsimust, kas koondamise korral tuleb ametnikule pakkuda ka seda ametikohta, mille täitmiseks on välja kuulutatud konkurss, on Riigikohus analüüsinud 01.03.2006 otsuses nr 3-3-1-77-05. Riigikohus leidis selles lahendis, et konkursialuse ametikoha pakkumata jätmine ei anna alust lugeda koondamist toimunuks õigusvastaselt, välja arvatud juhul, kui on tõendatud, et konkurss kuulutati välja selleks, et ametikohta koondatavale ametnikule mitte pakkuda (viidatud otsuse p 11). Kuigi tegemist on kuni 31.03.3013 kehtinud

redaktsiooni puudutava seisukohaga, on see kohaldatav ka praegu kehtiva

§ 90lg 7 rakendamisel.

Praeguse vaidluse asjaoludel puuduvad kohtul alused arvamaks, et konkurss ajutiselt täitmata olnud lastekaitseosakonna spetsialisti ametikoha täitmiseks oleks olnud välja kuulutatud selleks, et seda kohta kaebajale mitte pakkuda. Kohtuistungil avaldatud kaebaja samasisuliste kahtluste kohta ei ole kohtule esitatud ühtegi tõendit ning nende väidete tõele vastavust ei ole võimalik asja materjalide pinnalt järeldada. 15. Kaebaja väitel on vastustaja rikkunud

§ 90

lg-s 7 sätestatud kohustust ka sellega, et ei pakkunud talle koondamise ajal täitmata olnud Narva linna Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohta ning kuulutas selle koha täitmiseks 20.06.2019 välja avaliku konkursi (tl 41–41p). 16. Esmalt selgitab kohus konkursi korraldamisega seonduvalt järgnevat. Kuigi alates 01.04.2013 kehtiv

§ 16

lg 1 näeb erinevalt varem kehtinud redaktsioonist ette konkursi korraldamise kohustuslikkuse kõikide vabade ametikohtade täitmisel, on sellest üldreeglist sätestatud erandid. Selline erand on ette nähtud muu hulgas koondamise olukordadeks ning vastavalt

§ 16

lg-le 5 koosmõjus

§ 98

lg 1 p-ga 3 ei korraldata vaba ametikoha täitmiseks konkurssi, kui ametnik viiakse üle ametikohale, mida on talle võimalik pakkuda vastavalt

§ 90lg-le 7.

Seega ei kehti konkursi korraldamise kohustus olukorras, kus ametnikule pakutakse tema koondamise vältimiseks sobivat ametikohta ning ametnik on sellele ametikohale üleviimisega nõus. Seevastu kehtib vaba ametikoha täitmiseks konkursi korraldamise kohustus olukorras, kus ametiasutus pole pidanud seda ametikohta koondatavale ametnikule sobivaks. Praegusel juhul ongi vastustaja leidnud, et Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohta ei tulnud

§ 90

lg 7 alusel kaebajale pakkuda, sest kaebajal puudub sellel ametikohal teenistusülesannete täitmiseks piisav ettevalmistus ning need ülesanded erinevad kaebaja poolt varem täidetud ülesannetest. 17. Vastustaja selgitas kohtuistungil, et Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikoht loodi selleks, et viia sellele

§ 98

lg 1 p 1 alusel tähtajatult üle Narva Linnakantselei vanemspetsialisti (laste ja perede komisjoni sekretäri) ametikoha ülesanded. See nähtub ka endise Narva Linnakantselei vanemspetsialisti A. Tarassova 22.05.2019 kirjast (tl 59–60p), milles ta ei nõustunud tema üleviimisega Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti kohale. Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametijuhendist (tl 34p–35) nähtuvalt on selle ametikoha 6 3-19-1244 teenistusülesannete seas näiteks järgnev: perenõustamine (p 3.1); järelevalve teostamine hooldusperedes hooldamisel olevate ja asendushooldusel viibivate laste üle (p-d 3.4, 3.6); kodukülastuse teostamine hindamaks pere toimetulekuvõimet ning lapse hooldamise ja kasvatamise tingimusi (p 3.9); dokumentide kogumine ja ettevalmistamine avalduse esitamiseks kohtule asendushooldusel oleva lapse küsimuses, kohtuprotsessil osalemine oma pädevuse piires (p 3.11). Seega on Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti teenistusülesanded peaasjalikult seotud perede ja lastega. Lisaks näeb ametijuhend sellele ametikohale asumise hariduse nõudena ette perenõustamise/pereteraapia või perelepitaja täienduskoolituse läbiviimise (lisaks pedagoogilisele, juriidilisele või sotsiaaltöö alal omandatud kõrgharidusele).

1. Puudub vaidlus, et Sotsiaalabiameti hoolekandeosakonna peaspetsialistina (osakonna juhatajana) töötades ei kuulunud kaebaja ametiülesannete hulka pereteraapia, -lepitamise või -nõustamise läbiviimine. Hoolekandeosakonna peaspetsialisti ametijuhendi (tl 79–80) kohaselt oli ametikoha põhieesmärgiks korraldada ja koordineerida sotsiaalhoolekannet ja sotsiaaltööd Narva linnas elavatele täiskasvanutele, kes terviseseisundi tõttu vajavad sotsiaalteenuste ja -toetuste määramist (p 6). Seega seondusid ka kaebaja ametijuhendis märgitud muud ülesanded (p 7, sh osakonna töö juhtimine, osakonna spetsialistide juhendamine, osakonna pädevuses liht- ja juhtumimenetluse teostamine jm) just selle valdkonnaga. Eeltoodut ei väära kaebaja poolt istungil väidetu, et ta puutus oma tööülesannete täitmisel kokku ka lastega seotud küsimustega.
2. Lisaks teenistusülesannete iseloomu erinevusele on vastustaja kohtu hinnangul asjakohaselt viidanud sellele, et kaebaja ei olnud läbinud Sotsiaalabiameti vanemspetsialistilt nõutavat perenõustamise, -teraapia või -lepitamise koolitust. Kohtule ei ole sellise täiendkoolituse läbimise kohta tõendeid esitatud. Samuti ei saa selliseks koolituseks kohtu hinnangul olla Perekeskuses Sina ja Mina läbi viidav Gordoni perekooli koolitus, mille kaebaja on tema elulookirjeldusest (tl 86p) nähtuvalt
3. aastal läbinud. Perekeskuse Sina ja Mina veebilehel kirjeldatakse Gordoni Perekooli kui suhtlemiskoolitust täiesti tavalisele lapsevanemale, kellel on tekkinud mõningased mured ja küsimused seoses laste kasvatamisega ja peresuhetega (http://www.sinamina.ee/ee/koolitused/gordoni-perekool/). Seega, hoolimata sellest, et ka Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti konkursi võitnud O. Peenema on Gordoni Perekooli põhimõtetele rajaneva koolituse läbinud (tl 54), sai O. Peenema teenistusse võtmise nõuetele vastavusel omada tähtsust ennekõike tema läbitud perelepitaja koolitusprogramm ning selle kohta esitatud MTÜ Eesti Lepitajate Ühingu tunnistus (tl 53).
4. Seega on vastustaja õiguspäraselt hinnanud kaebaja sobivust Sotsiaalabiameti vanemspetsialisti ametikohale. Asjassepuutumatud ei ole ka vastustaja poolt alles kohtumenetluses toodud põhjendused, mille kohaselt on Narva linn lähtunud sellest, et perevägivallaga seotud küsimuste aktuaalsuse tõttu tuli pöörata enam tähelepanu nendes küsimustes sotsiaalhoolduse rolli suurendamisele, ning sellest, et A. Tarassova ametikoha koondamisest tekkinud tühimik tuli täita võimalikult kiiresti. Kohtumenetluses täiendavate põhjenduste esitamist saab pidada praeguse vaidluse asjaolusid arvestades lubatavaks ja õiguspäraseks (vt Riigikohtu 10.06.2009 otsus nr 3-3-1-37-09, p 15).
5. Lisaks eespool käsitletud kolmele ametikohale tulnuks kaebaja hinnangul talle pakkuda ka koondamise ajal täitmata olnud Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti direktori ning Narva linna Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti direktori ametikohti. Kohus kaebajaga ei nõustu. Nimetatud ametikohtade näol ei ole tegemist ametikohtadega samas ametiasutuses

§ 90lg 7 tähenduses.

Narva linna Arenduse ja Ökonoomika Amet ning Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet on Sotsiaalabiametist eraldiseisvad ning erinevate ülesannetega ametiasutused (vt Narva Linnavolikogu 26.02.2015 määruse nr 4 „Narva linna Sotsiaalabiameti 7 3-19-1244 põhimäärus“ § 2; Narva Linnavolikogu 26.02.2015 määruse nr 3 “Narva Linna Arenduse ja Ökonoomika Ameti põhimääruse kinnitamine“

1. ptk; Narva Linnavolikogu 29.08.2019 määruse nr 17 „Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Ameti põhimäärus“
2. ptk), mille koosseisus olevate ametnike teenistusülesandeid saab pidada oluliselt erinevaks kaebaja täidetud teenistusülesannetest.
3. Eeltoodust tulenevalt nähtub kohtule, et vastustaja on kaebaja teenistusest vabastamisel pidanud piisaval määral silmas

§ 90

lg-s 7 sätestatud eesmärki (vältida tema teenistusest vabastamist teise sobiva ametikoha pakkumise teel), hoolimata sellest, et kaebajale ühtegi ametikohta ei pakutud. Vaidlustatud käskkiri on seega õiguspärane ning kaebus tuleb jätta kõigis nõuetes rahuldamata.

1. HKMS § 158 lg 5 kohaselt määrab kohus otsuses kindlaks menetluskulude jaotuse ja menetlusosalistelt väljamõistetavad menetluskulud. Kohtule esitatud kuludokumentide kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulusid kokku 1440 euro ulatuses. Need moodustuvad Advokaadibüroo Küllike Namm OÜ 15.08.2019 arvel nr 20190663 (tl 89) näidatud 630 eurost (kaebuse koostamine halduskohtule 3,5 tundi) ning 12.11.2019 arvel nr 20190897 (tl 101) näidatud 810 eurost (ettevalmistus ja osalemine Tartu Halduskohtu kohtuistungil 07.11.2019 4,5 tundi).
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ka vastustaja võimalikud menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda, sest kohtule pole kuludokumente ja menetluskulude nimekirja esitatud (HKMS § 109 lg 1 lause 4). (allkirjastatud digitaalselt) 8