← Eesti

2-19-1330/52

2-19-1330 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Viktor Brügel Kohtujurist Maarja Kadakas Määruse tegemise aeg ja koht 25. november 2020, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-1330 Tsiviilasi

) § 5 sätestab, et võlgade ümberkujundamise menetlusele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) hagita menetluse kohta sätestatut, kui

ist ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. 13.

§ 35

lg 1 kohaselt võib võlgnik, nõustaja või võlausaldaja võib asjaolude muutumise korral, iseäranis võlgniku varalise seisundi olulisel muutumisel või võlgniku tegeliku varalise seisundi ilmnemisel, mis erineb oluliselt kohtule esitatud andmetest, esitada kohtule taotluse ümberkujundamiskava või selle täitmise tähtaja muutmiseks.

§ 39lg 2 p 1 kohaselt võib kohus ümberkujundamiskava tühistada juhul, kui ilmneb, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. 3

(4)2-19-1330
  1. Võlgniku poolt 15.07.2020 esitatud avalduse kohaselt on võlgniku varaline seisund võrreldes kohtu poolt tuvastatuga muutunud, mistõttu ei suuda ta ümberkujundamiskavas märgitud viisil kohustusi võlausaldajatele täita. Võlgnik on esitanud kohtule oma palgateatised ning selgitanud, et võlgniku igakuine keskmine sissetulek jääb alla 800 euro netosummas. Algse ümberkujundamisavalduse kohtule esitamise ajal on võlgnik avaldanud, et töötab V OÜ-s tootmistöölisena ning tema sissetulekuks on ligikaudu 800 eurot kuus (neto). Võlgnik on esitanud palgateatised alates detsembrist
  2. Kohus on kinnitanud ümberkujundamiskava 21.02.2020 määrusega võlgniku poolt esitatud andmete alusel. Võlgnik on 27.12.2019 esitanud kohtule täiendatud ümberkujundamiskava, milles ei ole viidatud asjaolule, et võlgniku varaline olukord oleks kuidagi muutunud. Võlgnik on 15.07.2020 avalduses välja toonud, et muutuse tema varalises seisundis on osaliselt tinginud ka eriolukorrast tekkinud majanduskriis ning töömahu vähenemine. Kohtu hinnangul on

§ 35

lg 1 kohaldamise eelduseks asjaolu, et võlgnik esitab vastava avalduse kava muutmiseks koheselt, kui on selgunud võlgniku varalise olukorra muutumine. Käesoleval juhul pidi võlgnik alustama võlausaldajatele väljamaksete tegemist alates 15.03.2020 ning seda igakuiselt. Võlgnik ei teavitanud kohut, et tal ei ole võimalik määruses märgitud korras ja ulatuses võlausaldajatele väljamakseid teha. Selle asemel ei alustanudki võlgnik maksete tegemist ning esitas avalduse kava muutmiseks alles 15.07.2020 ning seda seejärel, kui kohus oli võlgnikult võlausaldaja O OÜ teavituse osas seisukohta küsinud. Kuna võlgnik ei ole võlausaldajatele kava alusel väljamakseid teostanud, esineb kohtu hinnangul

§ 39lg 2 p-s 1 sätestatud alus ümberkujundamiskava tühistamiseks.

Nimetatud punkti kohaldamise eelduseks on asjaolu, et võlgnik ei täida ümberkujundamiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. Asjast nähtuvalt ei asunud võlgnik kohustusi täitma ka väiksemas määras, kui kava ette näeb, vaid jättis maksed hoopis tegemata ning ei teavitanud sellest ka kohut. Kohtu hinnangul on selline käitumine vastuolus võlgade ümberkujundamise menetluse põhimõtetega. Kohus on seega seisukohal, et käesoleval juhul ei ole põhjendatud võlgniku ümberkujundamiskava muutmine, kuivõrd esineb hoopis alus kava tühistamiseks. 15. Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus

§ 39

lg 2 p 1 alusel võlgniku suhtes 21.02.2020 kohtumäärusega kinnitatud ümberkujundamiskava ning lõpetab võlgade ümberkujundamise menetluse. 16.

§ 39

lg 3 kohaselt langevad ümberkujundamiskava tühistamisel tagasiulatuvalt ära võlgade ümberkujundamise avalduse menetlusse võtmise tagajärjed. Võlausaldajal, kelle nõue ümberkujundamiskavaga ümber kujundati, taastub nõudeõigus võlgniku vastu esialgses suuruses. Seejuures tuleb arvestada, mida võlausaldaja ümberkujundamiskava täitmise käigus on juba saanud. 17.

§ 39

lg 4 näeb ette, et ümberkujundamiskava tühistamise teeb kohus avalikult teatavaks, avaldab selle kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ja teatab sellest pärast jõustumist peatatud täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile ja peatatud kohtumenetlust läbiviivale kohtule. 18.

§ 8lg 1 kohaselt kannab võlgade ümberkujundamise menetluse kulud võlgnik.

Võlausaldajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Eeltoodud sättele tuginedes peab kohus põhjendatuks jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Viktor Brügel kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.