Obsah (12)

§ 153§ 158§ 171§ 1§ 22§ 168§ 165§ 65§ 150§ 23§ 170§ 172

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtunik Hannes Olev Kohtujurist Ingrid Puurvee Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-4356 Tsiviilasi Mene

§ 153

lg 1 p 2): 1) Võlausaldaja nimi Nõude esitamise kuupäev Tunnustatud nõue jaotis % x 20.04.2020 725,00 € 12,71% 27.04.2020 676,50 € 11,86% 27.04.2020 2 332,35 € 40,90% 27.04.2020 751,76 € 13,18% 28.04.2020 72,00 € 1,26% 28.04.2020 7,67 € 0,13% x 2) x 3) x 4) x 5) x 6) 04.05.2020 15,97 € 0,28% 12.05.2020 19,17 € 0,34% 12.05.2020 7,67 € 0,13% 08.06.2020 1 059,00 € 18,57% 12.06.2020 36,00 € 0,63% Kokku 5 703,09 € 100% x 7) x 8) x 9)

1. Määrata T Ti pankrotihaldur Tas Saarmale tasu ja tegevuskulud kokku summas 855 eurot, millele lisandub käibemaks 171 eurot, ja halduri tegevuskulud seonduvalt seadusest tulenevate kohustuste täitmisega (dokumentide arhiveerimine jms) kokku 1 126 eurot.
2. Riigi Tugiteenuste Keskusel kanda halduri tasu riigi vahenditest 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks) OÜ Haldur (registrikood 12390130) arvelduskontole nr xxx. KMKR number EE
4. Vabastada pankrotihaldur Tas Saarma T T pankrotihalduri kohustustest.
5. Jätta algatamata T Ti kohustustest vabastamise menetlus.
6. Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7. Kohtumäärus saata menetlusosalistele, Rahandusministeeriumile ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Harju Maakohtu määrusega kuulutati välja võlgniku pankrot ja pankrotihalduriks nimetati Tas Saarma. Pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande

§ 158alusel.

Aruande kohaselt ei jätku pankrotimenetluses pankrotivarast massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri hinnangul oleks kohtu deposiiti vaja pankrotimenetluse kulude katteks tasuda 1126 eurot, et vältida pankrotimenetluse lõpetamist raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus tegi vastava määruse ja avaldas selle, kuid deposiiti ei tasutud. Pankrotihaldur esitas aruande ning halduri tasu kinnitamise sh. menetlusabi maksmise taotluse.

§ 171

lg 2 sätestab alused, millele tuginedes võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Halduri hinnangul võib antud juhul esineda alus kohustustest vabastamise menetluse alustamata jätmiseks. 2 Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (

) § 157 p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb raugemisega.

§ 158

lg 4 kohaselt pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite.

§ 158

lg 6 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust käesoleva paragrahvi lõike 4 alusel, kui võlausaldaja või kolmas isik maksab massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks deposiidina selleks ettenähtud kontole kohtu poolt määratud summa. Kohus leiab, et pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Kohus leiab, et kuna võlgnikul puudub vara, mille arvel rahuldada võlausaldajate nõudeid

§ 1

lg 2 tähenduses, on võlgnik maksejõuetu ja kuna võlgnikul puudub ka massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks vara ning ükski võlausaldaja ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse raugemiseks raha kandmiseks. Võlausaldajate nõuded on tunnustatud, vaidlused nõuete ja nende rahuldamisjärkude üle puuduvad. Seega tuleb menetlus lõpetada raugemise tõttu

§ 158p 4 alusel.

Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks tuleb lugeda muu asjaolu

§ 22lg 5 mõistes.

Võlgnik ei ole võlausaldajate nõuetele vastuväiteid esitanud.

§ 168

kohaselt on käesolev kohtumäärus ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud rahuldamata, täitedokumendiks pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas.

§ 165

lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et pankrotihaldur tuleb vabastada tema kohustustest pankrotimenetluses.

§ 65

kohaselt halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

§ 150

lg 4 järgi pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt.

§ 65

lg 11 kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole piisavalt vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotihaldur on esitanud kohtule taotluse pankrotihaldurile tasu määramiseks. Kohus, arvestades halduri ülesannete mahtu ja keerukust, asub seisukohale, et halduri poolt ülesannete täitmisele kuluv aeg ning rakendatud tunnitasumäär on põhjendatud ning vajalik. Kohus leiab, et halduri lõplikuks tasuks halduri nimetatud summa kinnitamine ei riku võlausaldajate ja võlgniku huve, on mõistlik, põhjendatud ning kooskõlas tehtud töö mahuga ja halduri kutseoskustega ning vastab

§ 65lg-le 11.

3

§ 150

lg 1 p 2,3 ja 5 kohaselt on ajutise halduri tasu ja halduri tasu ning vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks pankrotimenetluse kulud.

§ 150lg 4 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 172 lg 2 alusel jätab kohus pankrotimenetluse kulud võlgniku kanda. Pankrotihaldur on palunud tema tasu määrata büroole, mille kaudu ta tegutseb.

§ 65

lg 1 järgi kohus võib halduri tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 kohaselt halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses. Kuna tasu määratakse büroole, lisandub halduri tasule käibemaks käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 1 p 1 järgi 20 protsenti (KMS § 15 lg 1). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihaldurile tuleb määrata töötasu halduri poolt taotletud summas. Haldur taotleb määrata pankrotivõlgniku tagastamatu menetlusabi andmine summas 397 eurot, millele lisandub käibemaks, väljamaksmisega äriühingule, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Haldur on palunud määrata halduri tasu osalise väljamaksmine riigi vahenditest menetlusabi andmise korras. Kohus, tutvunud menetlusabi taotlusega ja võttes arvesse halduri poolt täidetud ülesandeid pankrotimenetluses ja asja mahtu, samuti asjaolu, et tulenevalt

§-ist 65 lg 1 on pankrotihalduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, kuid pankrotimenetluses tasu väljamaksmiseks vara puudub, siis leiab kohus, et vastavalt TsMS §-ile 183 lg 2 et, menetlusabi taotlus on põhjendatud ning tuleb rahuldada. TsMS § 183 lg 2 teine lause sätestab, et pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Tulenevalt TsMS §-ist 183 lg 2 tuleb Riigi Tugiteenuste Keskusel tasuda riigi vahenditest 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohustustest vabastamise menetluse algatamine

§ 170

lg 1 ja 3 alusel tuleb võlgniku kohustusest vabastamise avaldus esitada kohtule hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos

§ 158lõikes 3 nimetatud aruandega.

Avalduses peab võlgnik kinnitama, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada, ja et ta kohustub täitma käesoleva seaduse §-s 173 nimetatud kohustusi.

§ 171

lg 1 alusel otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise käesoleva paragrahvi lõikes 11 sätestatud juhul,

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

T T esitas kohtule 19.03.2020. a kohustustest vabastamise avalduse.

§ 171

lg 2 p 4 kohaselt kui võlgnik on viimase aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist või pärast seda tahtlikult või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, võlausaldajate huvide kahjustamiseks loetakse muu hulgas vara raiskamist, on aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks. 4

§ 172

lg 1 kohaselt kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb käesoleva seaduse § 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid. Haldur on tuvastanud, et T Til tekkisid makseraskused

1. a, kui juhtus õnnetus, mille tagajärjel kaotas võlgnik oma töö ning järjepideva sissetuleku. T Ti maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on suurel hulgal liiklusrikkumisi ja liiklusalased kriminaalkaristused, millede suhtes on jõustunud kohtuotsused ning algatatud täitemenetlused nõuete sissenõudmiseks. Kuna T Ti pankrotimenetluses on tunnustatud nõudeid 5 703,09 euro ulatuses ning võlgnikul puuduvad vahendid nõuete täitmiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks, on eeldused võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks täidetud. Samas tuleks siis määrata ka võlgniku usaldusisik. 01.10.
2. a edastas haldur T Tile ja tema lepingulisele esindajale K K –A ´ile ekirja usaldusisiku nimetamise osas (korduv meeldetuletus saadeti 02.10.
3. a. ja 08.10.2020). Edastatud e-kirjadele seoses usaldusisiku nimetamisega võlgnik vastanud ei ole. Haldur on korduvalt üritanud võlgnikuga ühendust võtta ka telefoni teel. 29.12.
4. a edastas haldur võlgnikule uue meeldetuletuskirja seoses usaldusisiku nimetamisega, milles märkis hilisemaks vastamise tähtajaks 05.01.
5. a. Võlgnik ei ole siiani oma seisukohta esitanud. Kohtu hinnangul näitab see ilmset hoolimatust ja seda, et võlgnik ei ole huvitatud kohustustest vabastamise menetluse algatamisest ja võlausaldajate nõuete rahuldamisest. Kohtu hinnangul on tegemist võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamise ja seega võlausaldajate huvide kahjustamisega. Kuna võlgniku käitumine ei anna alust arvata, et ta suudab ja tahab täita oma ülesandeid kohustustest vabastamise perioodil, siis jätab kohus T Ti kohustustest vabastamise menetluse algatamata. (digitaalselt allkirjastatud) Hannes Olev kohtunik 5