Obsah (6)

§ 120§ 121§ 38§ 2§ 43§ 175

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-20-1983 Määruse kuupäev 29.12.2020 Kohtunik Reelika Kitsing Kohtuasi C.C.i kaebus Tartu Vangla tegevuse peale Menetlusosalised Kaebaja

) § 121 lg 4, § 204 lg 1). Muud selgitused Määrus toimetatakse kaebajale kätte. ASJAOLUD

1. Tartu Vanglas kinni peetav isik C.C. esitas 11.10.2020 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla peale. Kaebuse kohaselt rikub vangla õigusnorme, inimõigusi ning puuetega isikute ning invaliidide õigusi. Täpsemalt viitab kaebaja sellele, et 27.07.2020 lukustati sektor ning seda hoiti kinni kaua aega, mis ei ole õige. Eeltooduga rikuti inimõigusi, sest ei võimaldatud helistada, kuuma vett saada ja pesemas käia. Pesta ei saanud ka enne arsti vastuvõttu, mis on alandav. Kaebaja palus vanglalt välja nõuda dokumendid nr 11-7/4843-1,2; 2-3/2822-1,2; 6-24/4554-1,2; 6-43/1578-1,2; 1-11/423-1,2; 2-3/3023-1,2,3; 6-24/4923-1,2 ja saata talle nendest koopiad kaebuse koostamiseks. Kaebaja märkis, et kohus võib anda talle advokaadi, kes tegeleb asjaga, kuid see on aja ja ressursi raiskamine.
2. Tartu Halduskohus jättis 10.11.
3. a määrusega kaebuse käiguta, sest kohtu hinnangul ei olnud kaebust võimalik esitatud kujul menetlusse võtta. Kaebaja pidi kohtule teatama, millist haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib ning millise nõudega ta kohtu poole pöördub. Kohus selgitas kaebajale, et tühistamisnõude esitamise korral tuleb tal teatada, millal ta läbis vastavas nõudes kohtueelse menetluse, või esitada kohtule vastav vaideotsus. Tuvastamiskaebuse esitamise korral tuli kaebajal selgitada, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kaebuses tuli märkida tõendid, mis kinnitavad kaebaja väidetavaid asjaolusid ning ühtlasi tuli kohtule teatada, millises vormis kaebaja asja läbivaatamist soovib. 3-20-1983 Samuti tuli kaebuselt tasuda riigilõiv või maksejõuetuse korral esitada menetlusabi taotlus. Kaebaja pidi ka täpsustama, kuidas kaebuses numbriliselt nimetatud dokumendid seonduvad tema kaebusega, mida need dokumendid peaksid tõendama, miks tal ei ole võimalik neid ise kohtule esitada ning kas kaebaja soovib esitada kohtule riigi õigusabi taotluse või mitte. Kaebaja pidi kaebuse puudused kõrvaldama kümne päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates.
4. Kaebaja esitas 15.11.2020 kohtule vastuse kaebuse käiguta jätmise määrusele. Vastuse kohaselt ei ole kaebaja terviseprobleemide ja ravimite mõju tõttu suuteline enamaks, kui ta tegi. Ta palus anda endale advokaadi ja saata endale kaebuse ning vanglalt väljanõutavate dokumentide koopiad. Kaebaja märkis, et ta ei ole suuteline teistmoodi kirjutama ning vanglalt väljanõutavad dokumendid tõestavad ja seletavad asjaolusid. Ta on nõus kirjaliku menetlusega ja palub vabastada end riigilõivu tasumisest.
5. Tartu Halduskohus tegi 03.12.2020 määruse, millega jättis rahuldamata kaebaja taotlused riigi õigusabi saamiseks (resolutsiooni p 1), kaebusest koopia väljastamiseks (resolutsiooni p 2) ning Tartu Vanglalt dokumentide väljanõudmiseks ja kaebajale edastamiseks (resolutsiooni p 3); jättis kaebuse teist korda käiguta (resolutsiooni p 4) ning andis kaebajale täiendava tähtaja kaebuse puuduste kõrvaldamiseks (resolutsiooni p 5). Kohus leidis, et kaebaja on oma 15.11.
6. a vastuses kõrvaldanud 10.11.
7. a määruses nimetatud kaebuse puudused vaid osaliselt, ning selgitas kaebajale, millised kaebuse puudused vajavad veel kõrvaldamist.
8. Kaebaja vaidlustas Tartu Halduskohtu 03.12.
9. a määruse resolutsiooni punkti 1 Tartu Ringkonnakohtus, kuid määruskaebus ei olnud edukas ning halduskohtu 03.12.
10. a määruse resolutsiooni punkt 1 jõustus 14.12.
12. 14.12.2020 saabus Tartu Halduskohtusse kaebaja vastus halduskohtu 03.12.
13. a määrusele. Vastuse kohaselt ei tea kaebaja, mida ta peab tegema. Varasemalt on kohus teda aidanud ja tema tahet tõlgendanud. Nüüd ei saa kaebaja aru, mis toimub, ta pole saanud materjalidest koopiaid ja aega on mööda läinud väga palju. See olukord takistab tal oma õiguste kaitsmist. Mitmetes asjades on halduskohus nõudnud vanglalt välja koopiad ja edastanud need talle, et ta saaks ilma advokaadita hakkama. Ka ringkonnakohtu esimees on talle pöördumistest koopiaid saatnud. Kaebaja ei kujuta ette, mil moel peaks ta nüüd oma õigusi kaitsma. KOHTU SEISUKOHT 7.

§ 120

lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks. Kohus leiab, et kaebus tuleb alljärgnevatel põhjustel tagastada. 8.

§ 121

lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta

§-de 37–39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist.

1. Kohus on kahel korral (10.11.
2. a ja 03.12.
3. a määrused) andnud kaebajale võimaluse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks ning teisel korral saabus puuduste kõrvaldamise tähtpäev 18.12.
4. Kaebaja on küll mõlemal korral kohtule vastanud, kuid ei ole kaebuse puuduseid täielikult kõrvaldanud. Kaebaja ei ole oma esialgses kaebuses ega seejärel kohtule esitatud vastustes välja toonud, millist konkreetset haldusakti või toimingut ta vaidlustada soovib ja millise nõudega ta kohtu poole pöördub (vt

§ 38lg 1 p-d 5 ja 6).

Lähtudes esialgses kaebuses esitatud minimaalsetest andmetest pakkus kohus kaebajale kaebuse käiguta jätmise määrustes välja ka ühe võimaliku kohtule esitatava nõude (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamine), kuid kaebaja ei ole sellise nõude esitamise soovi kinnitanud. 10.

§ 2

lg 3 sätestab, et kohus lahendab asja üksnes kaebuses nõutud ulatuses ja avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Sama paragrahvi lõige 4 sätestab küll seda, et kohus tagab omal algatusel asja lahendamiseks oluliste asjaolude 2 3-20-1983 väljaselgitamise, kogudes vajaduse korral tõendeid ise või tehes nende esitamise kohustuseks menetlusosalistele. Samuti sätestab see lõige kohtu kohustuse tõlgendada menetlusosaliste avaldusi ja lähtuda nende lahendamisel esitaja tegelikust tahtest. Eeltoodu ei tähenda kohtu hinnangul aga seda, et kohus peaks kaebaja asemel kaebuse eseme ise kujundama. Näiteks kaebaja 12.12.

1. a avalduses viidatud haldusasjas nr 3-20-1901 esitatud kaebusest nähtub selgelt kaebaja soov samas kaebuses kirjeldatud Tartu Vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks ning kahju hüvitamiseks. Antud asjas esitatud kaebuses sarnaselt väljendatud kaebaja soov puudub.
2. Arvestades, et kohtule esitatud avaldustest ei ole võimalik selgelt järeldada kaebaja eesmärki kohtusse pöördumisel (näiteks julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja tühistamine, sektori lukustamise tõttu kaebajale tekitatud kahju hüvitamine, preventiivsel eesmärgil julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine vm), takistavad kaebuses esinevad puudused asja läbivaatamist. Olukorras, kus kohus on kaebajale kahel korral selgitanud kaebuses puuduste kõrvaldamise vajadust, ei ole põhjendatud jätta kaebust kolmandat korda käiguta.
3. Kohus leiab, et esialgsest kaebusest koopia mitteomamine ei saanud praegusel juhul olla kaebajale takistuseks kaebuse puuduste kõrvaldamisel, sest kohus on toonud kaebuses esitatu välja kaebuse käiguta jätmise määrustes. Samuti ei pea kohus õigeks seda, et veel enne seda, kui pole selgunud kaebaja eesmärk kohtusse pöördumisel, nõuab kohus vanglalt välja kaebaja jaoks vajalikud dokumendid ning edastab need kaebuse koostamiseks kaebajale. Kaebaja peaks sellises olukorras suutma vähemasti kohtule selgitada, mis on nende soovitud dokumentide sisu ja miks on need asja lahendamise seisukohast vajalikud (vt ka

§ 38lg 1 p 8).

Kaebaja ei ole seda teinud. Samas on kaebaja suutnud viidata dokumentidele numbri täpsusega, millest kohus teeb järelduse, et dokumendid võivad kaebajal endal ka tegelikkuses kasvõi osaliselt olemas olla. 13.

§ 2

lg-s 1 sätestatu kohaselt on halduskohtumenetluse ülesanne eelkõige isikute õiguste kaitse õigusvastase tegevuse eest täidesaatva võimu teostamisel. Kohus leiab, et kui kaebajal esines tegelik õiguste kaitse vajadus, oleks ta olnud võimeline kaebuse puudused kõrvaldama. Õiguste kaitse vajadus on kaheldav olukorras, kus kaebaja ei mäleta väidetavat õigusvastast olukorda, mis on viinud teda kohtusse pöördumiseni. Kaebaja terviseprobleemid ja ravimite tarvitamine ei ole takistanud tal kohtute infosüsteemi andmetel ajavahemikul 01.08.2020 kuni 28.12.2020 kohtu poole pöördumast 24 erineva kaebuse või taotlusega. Seetõttu ei ole usutav, et need oleksid saanud takistada käesolevas asjas kaebuse puuduste kõrvaldamist. 14. Eelnevast tulenevalt on kaebaja jätnud kaebuses esinevad puudused kõrvaldamata ning kaebust ei ole seni kohtule esitatud kujul võimalik läbi vaadata. Seega tagastab kohus kaebuse

§ 121lg 1 p 2 alusel.

15. Kohus selgitab, et

§ 43

lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 16. Kaebuse tagastamise tõttu puudub vajadus lahendada kaebaja menetlusabi taotlust tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks, mistõttu jääb see läbi vaatamata. 17.

§ 175

lg 3 ja § 179 lg 4 alusel asendab kohus avaldatavas määruses kaebaja nime tähemärgiga. (allkirjastatud digitaalselt) 3