← Eesti

1-20-6719/10

Obsah (8)§ 199§ 65§ 68§ 69§ 75§ 74§ 25§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 14. oktoobril 2020. a Tallinn Kriminaalasja number 1-20-6719 (20231501011) Kohtunik Eha Popova Koht

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi lühimenetluses Prokurör Natalia Duškina Süüdistatav Andrei Mošenski Ik 38503010404, viibib alates 07.09.2020 rehabilitatsioonikeskuses X MTÜ aadressil xxx, xxx kodanik, xxx, töök X OÜ, kriminaalkorras korduvalt karistatud, viimati Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi Kr

MS § 238 lg 2 alusel vangistusega 6 kuud,

§ 65

lg 1 alusel liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva, karistus kantud 06.03.2020, karistus kustumata RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 237; 238 lg 1 p 3; 238 lg 2 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi Andrei Mošenski

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust. Vähendada Kr

MS § 238 lg 2 kohaselt Andrei Mošenskile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud.

§ 68

lg 1 alusel lugeda karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 21.05.2020-22.05.2020, so 2 (kaks) päeva, ärakandmisele kuulub 7 (seitse) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Vastavalt

§ 69

asendada mõistetud vangistus üldkasuliku tööga 238 (kakssada kolmkümmend kaheksa) tundi. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 (üks) aasta ja 6 (kuus) kuud. Määrata A. Mošenskile kriminaalhooldaja Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Kohustada A. Mošenskit üldkasuliku töö tegemise ajal järgima

§ 75lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1.

elama kohtu poolt määratud alalises elukohas xxx,

  1. ilmuma kriminaalhooldaja poolt määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
  2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
  3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
  4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
  5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75lg 2 p 2 ja 21 alusel kohustada A.

Mošenskit käitumiskontrolli ajal mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid ning mitte tarvitama alkoholi. Tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõend – CD plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Andrei Mošenskilt riigituludesse sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et sundraha tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 73 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu kantseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest, teatades apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. TUVASTATUD ASJAOLUD JA POOLTE SEISUKOHAD Andrei Mošenskit süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on varem varguseid toime pannud, ning mille eest on teda karistatud Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega nr 1-18-7724

§ 199

lg 2 p 5, 7, 9 , uuesti 21.05.2020 kella 18.07 paiku Tallinnas xxx asuvas S AS-i kaupluses S võttis võõra vallasasja ebaseadusliku omastamise eesmärgil müügisaalist järgnevat kaupa: - 4 pakki varuterasid Boglide maksumusega 26,90 eurot/pakk, kogumaksumusega 107,60 eurot; - 5 pakki varuterasid Venus maksumusega 19,99 eurot/pakk, kogumaksumusega 99,95 eurot; - 5 pakki varuterasid Mach Tru maksumusega 24,90 eurot/pakk, kogumaksumusega 124,50 eurot; - 3 pakki varuterasid Fusoin maksumusega 12,99 eurot/pakk, kogumaksumusega 38,97 eurot; - 2 pakki varuterasid Shinguar maksumusega 19,99 eurot/pakk, kogumaksumusega 39,98 eurot; - 2 pakki varuterasid Boglide maksumusega 21,90 eurot/pakk, kogumaksumusega 43,80 eurot. Kokku võttis A. Mošenski kaupa summas 454,80 eurot. A.Mošenski asetas võetud kauba temal kaasas olnud ostukotti ning seejärel väljus müügisaalist sissepääsu värava kaudu, jättes tahtlikult võetud kauba eest tasumata. Kuritegu jäi aga lõpule viimata, sest pärast müügisaalist väljumist pidas turvatöötaja A. Mošenski kinni. Kaup oli rikkumata ning tagastati kauplusele. Oma tegevusega Andrei Mošenski pani toime võõra vallasasja äravõtmise katse selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandudisiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o

§ 199lg 2 p 4 – § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav A. Mošenski tunnistas ennast kohtuistungil esitatud süüdistuses süüdi ning enda küsitlemist ei soovinud. Ka kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistas A. Mošenski ennast süüdi ja selgitas, et läks 21.05.2020.a. õhtul Pirita Sisse, kust tahtis varastada kaupa. Tal oli kaasas Prisma kilekott, milles oli fooliumkott. Tal olid seljas must jope, sinised teksad ja jalas mustad kingad. Kaupluses läks ta teisele korrusele, kus võttis hügieeniosakonnas riiulilt mitu pakki varuterasid ja pani kotti. Varastatud varuterad kavatses ära müüa. Seejärel möödus kassadest kauba eest tasumata. Ta peeti kinni kaupluse ukse juures ning turvaruumis andis ta varastatud kauba turvatöötajale. Prokurör leidis, et süüdistatava süü

§ 199

lg 2 p 4 - § 25 lg 2 järgi on tõendatud ning taotles süüdistatava karistamist vangistusega 6 kuud. Kuna asja arutatakse lühimenetluses, siis KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistada süüdistatavat vangistusega 4 kuud.

§ 68

alusel lugeda karistuse hulka eelvangistuses viibitud 2 päeva ja ärakandmisele kuulub vangistus 3 kuud 28 päeva. Prokurör taotles jätta mõistetud karistuse

§ 74alusel täitmisele pööramata, kui A.

Mošenski ei pane 18-kuulise katseaja kestel ei pane toime uut kuritegu ja täidab

§ 74ette nähtud kontrollnõudeid.

Prokurör taotles kohustada A. Mošenskit katseajal mitte tarvitama alkoholi. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd tunnistavad ütlused ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud tõendeid, sealhulgas S AS avaldust, asitõendi vaatlusprotokolli, karistusregistri väljatükki ja Harju Maakohtu 30.10.2018 otsust A. Mošenski süüditunnistamise ja karistamise kohta

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi , leiab, et tõendatud on A.

Mošenski süü

§ 199lg 2 p 9 - § 25 lg 2 järgi.

A. Mošenski poolt kahtlustatavana ülekuulamisel antud süüd tunnistavad ütlused riimuvad kirjalike tõenditega. S AS-i 21.05.2020 avaldus nr 23, õigusvastase teo toimepanemise akt ja asitõendi – kaupluse turvakaamera salvestuse – vaatlusprotokoll tõendavad, et A. Mošenski püüdis 21.05.2020 kella 18.07 paiku varastada Tallinnas xxx asuvas S AS-i kaupluses S kaupu (erinevaid terasid) 454,80 euro väärtuses, kuid ta peeti kinni ning kaup tagastati rikkumatult kauplusele. Kahtlustatavana kinnipidamise protokolli kohaselt peeti A. Mošenski kinni 21.05.2020 peale varguse katse toimepanemist. Karistusregistri väljatrükk tõendab, et A. Mošenskit on korduvalt karistatud varavastaste kuritegude eest, sh süstemaatiliste varguste eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et A. Mošenski isikuna, kes on varem toime pannud varavastaseid süütegusid, püüdis ebaseadusliku omastamise eesmärgil ära võtta võõraid vallasasju, tegutsedes kavatsetult. Kriminaalasjas kogutud tõenditest nähtuvalt on varguste toimepanemine kujunenud A. Mošenskile elustiiliks. Riigikohus on selgitanud, et eluviisi võimaliku tunnusena on käsitletav ka olukord, kus isikul on lihtsalt harjumus varastada. Need isikud ei varasta selleks, et ära elada, vaid selleks, et neil on lihtsalt nii kombeks.

§ 199

lg 2 p 9 näeb ette kriminaalkaristuse ka nende isikute suhtes, kes harjumusest ja ühtelugu varastavad võõrast vara, sest varastamine tundub hetkel olevat mugavam ja kasulikum kui ostu eest tasumine. Ka selgitas Riigikohus, et süütegude vaheline ajavahemik iseenesest ei ole süstemaatilisuse moodustamiseks oluline (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-66-13). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et A. Mošenski on korduvalt karistatud

§ 199

lg 2 p 9 järgi (viimati 30.10.2018) ning pani lühikese aja möödumisel peale viimase karistuse kandmiselt vabanemist toime järjekordse samaliigilise kuriteo. Seega pani A. Mošenski toime võõra vallasasja äravõtmise katse võõra vara ebaseadusliku omastamise eesmärgil süstemaatiliselt ja tema tegevus on tuleb kvalifitseerida

§ 25lg 2 - 199 lg 2 p 9 järgi.

Teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. KARISTUS Karistuse mõistmisel

§ 56

lg 1 alusel arvestab kohus kohtualuse süüd, tema isikut ning karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma kuritegude toimepanekust ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ 199lg 2 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 5-aastase vangistuse.

Kriminaalasja materjalide kohaselt on A. Mošenskit korduvalt karistatud varavastaste kuritegude toimepanemise eest, sealhulgas vangistusega. Kohtu hinnangul ei ole karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 30.10.2018 otsusega

§ 199lg 2 p 5, 7, 9 järgi liitkaristusena vangistusega 1 aasta 1 kuu ja 26 päeva.

Karistuse kandmiselt vabanes A. Mošenski 06.03.2020.a ning vaid mõne kuu möödumisel tabati ta järjekordse varguse toimepanemiselt. On täiesti ilmne, et varasemad karistused ei ole suutnud A. Mošenskit mõjutada õiguskuulekalt käituma. Seega tuleb teda karistada vangistusega. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda sanktsiooni keskmisest määrast ja seejärel arvestada kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 24.10.2011.a otsus asjas nr 3-1-77-11, p 11). Karistust raskendavad asjaolud puuduvad, kergendavaks asjaoluks on puhtsüdamlik kahetsus. Karistuse kohaldamisel arvestab kohus veel materiaalse kahju puudumist ning asjaolu, et kuritegu jäi katsestaadiumi. Kohus leiab, et A. Mošenskit võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast lühema vangistusega. Arvestades, et A. Mošenski on käesolevaks ajaks leidnud endale töökoha, tal on olemas kindel elukoht ning perekond ja alates 07.09.2020 viibib rehabilitatsioonikeskuses X MTÜ leiab kohus, et mõistetud vangistuse ärakandmine A. Mošenski poolt ei ole otstarbekas ning karistuse eesmärke on võimalik saavutada

§ 69sätete kohaldamisega.

A. Mošenski nõustus üldkasuliku töö tegemise kohustusega. A. Mošenski on kohustatud vastavalt

§ 69

tegema 1 aasta ja 6 kuu jooksul 238 tundi üldkasulikku tööd ning ta allutatakse kriminaalhooldaja järelevalvele. Kohus peab vajalikuks panna A. Mošenskile lisakohustuseks

§ 75

lg 2 p 2 ja 2-1 alusel mitte tarvitada alkoholi, samuti mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. A. Mošenski suhtes kohaldatud tõkend - elukohast lahkumise keeld – tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel. MENETLUSKULUD Süüdimõistva kohtuotsuse korral tuleb süüdimõistetul KrMS § 180 lg 1 alusel hüvitada menetluskulud. Menetluskuludeks antud asjas süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumise väljavaateid. Menetluskulude täies ulatuses tasumise võimalikkuse hindamisel tuleb arvesse võtta mitte üksnes kohustatud isiku sissetulekut, vaid isikule kuuluvat vara tervikuna, st võimalust tasuda menetluskulud isiku kogu vara arvelt. A. Mošenski ei ole kohtule esitanud tõendeid, mis annaks alust veendumuseks, et tema varaline seisund tervikuna ei võimalda tal kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid tasuda täies ulatuses. Samal ajal ei ole kohtu hinnangul A. Mošenskil vara, mille arvelt koheselt menetluskulusid tasuda, seega peab kohus põhjendatuks kohaldada menetluskulude tasumise osas KrMS § 180 lg 3 sätteid, so määrata sundraha hüvitamine ositi 12 kuu jooksul. Eha Popova Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.