Hagiavalduse kohaselt kuulub kinnistusraamatu andmetel kostjate ühisvara hulka kinnisasi asukohaga XXX, registriosa nr XXX. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lg 1 järgi eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kostjad ei ole neile hagile vastamiseks antud tähtaja jooksul väitnud, et kinnisasi ei kuulu kostjate ühisvara hulka. Kohus loeb seega tuvastatuks, et kinnisasi asukohaga XXX kuulub kostjate ühisvara hulka. Hagiavalduse kohaselt on kinnisasi koormatud hüpoteegiga AS Swedbank kasuks summas 75 000 krooni. AS Swedbank kinnitas hagiavalduse kohaselt, et AS-l Swedbank ei ole hüpoteegiga tagatud nõudeid. Kuna hüpoteegipidajal ei ole enam hüpoteegiga tagatud nõudeid, ei ole AÕS § 325 lõikest 1 tulenevalt ka nõudeid, mida tuleks hüpoteegiga koormatud kinnisasja arvel rahuldada. Kuna hüpoteegiga tagatud nõue on rahuldatud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik AÕS § 349 lg 1 järgi nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostjatele ühisvarana kuuluval kinnisasjal ei lasu seega kohustusi, mis mõjutaksid ühisvara jagamist ning tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või kostjate vahel ära jagada. Ühisvara jagatakse PKS § 211 lg 1 järgi kehtiva perekonnaseaduse alusel (vt Riigikohtu 26. aprilli 2017 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-14-17). Kehtiva PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab ühisvara seega jagada kaasomandi jagamise sätete alusel, so ühel AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud viisil. Kohus otsustab ühisvara jagamise viisi üle hageja nõudel. Kohus saab valida üksnes nende ühisvara jagamise viiside vahel, mida on nõutud hagis või vastuhagis. Kuna antud juhul on nõutud ühisvara jagamist üksnes nii, et müüa kinnisasi avalikul enampakkumisel ja jagada saadud raha ühisomanike vahel võrdselt, saab kohus otsustada, kas jagada ühisvara selle müümisega avalikul enampakkumisel või jätta ühisvara jagamata. Kohus leiab, et olukorras, kus võlausaldaja on õigustatud nõudma ühisvara jagamist ning kostjad ei esitanud ühisvara jagamise kohta ühtegi vastuväidet ega toonud välja asjaolusid, millest tulenevalt oleks ühisvara jagamine nende suhtes ebaõiglane, on põhjendatud ühisvara jagada. Ühisvara jagamine nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ja saadud raha jagatakse kostjate vahel võrdselt, ei kahjusta kostjaid ebamõistlikult, kuivõrd pärast ühisvara jagamist jääb kummalegi kostjale PKS § 37 lõikele 3 vastav osa ühisvaraks oleva kinnisasja väärtusest. Hageja nõue kostjate ühisomandi lõpetamiseks ja ühisvara hulka kuuluva kinnisasja jagamiseks tuleb seega rahuldada. Ühisvara hulka kuuluv kinnisasi tuleb jagada nii, et kinnisasi müüakse avalikul enampakkumisel ning saadud raha eest tasutakse esmalt kinnisasja müügiga seotud kulud ja seejärel jagatakse ülejäänud raha kostjate vahel võrdsetes osades ära. Hageja palub kummalegi kostjale ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu.
lg 2 järgi nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Täitedokumentide täitmist korraldavad TMS § 3 lg 1 järgi kohtutäiturid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus ei otsusta kohtutäituri asemel, kuidas tuleks hageja nõuete suhtes algatatud täitemenetlustes täidetavaid nõudeid täita. Ühisvara jagamise tulemusena kummalegi kostjale jääv rahasumma on kummagi kostja lahusvara. Kostjate kui võlgnike varale sissenõude pööramise otsustab täitemenetluse seadustikus sätestatud korras kohtutäitur. Kohus ei saa kohtutäituri asemel asuda kostjate varale sissenõuet pöörama.
lg 2 alusel seega nõuda, et kohtutäitur pööraks pärast ühisvara jagamist kummagi kostja osale ühisomandist sissenõude täitemenetluse seadustikus sätestatud korras, mitte et kohus otsustaks kohtutäituri eest, kuidas ja millises järjekorras tuleks ühisvara jagamise tulemusena tekkivat kostjate lahusvara hageja nõuete täitmiseks kasutada. Hagiavalduses väljatoodud asjaoludel ei ole hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu PKS § 33 lg 1 ja § 38 mõttes ühisvaral lasuvad kohustused, mida tuleks PKS § 38 järgi ühisvara jagamise käigus täita või ära jagada. Hageja ei ole seda hagiavalduses ka ise väitnud. Hageja käsitletavaid nõudeid ei ole võimalik pidada ka TsMS § 445 lõikes 1 sätestatud kohtuotsuse täitmise korra kindlaksmääramise taotluseks. Selleks, et hageja varasemaid rahalisi nõudeid oleks võimalik täita, peab hageja ühisvara jagamise nõude tulemusena olema tekkinud kummalegi kostjale lahusvara, so ühisvara nõuet rahuldav kohtuotsus peab olema täidetud. Nõuded, milles hageja palub kummalegi kostjale ühisvara jagamise tulemusena jäävate rahaliste vahendite arvel täita hageja rahalised nõuded kummagi kostja vastu, tuleb jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbivaatamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine Kohus rahuldas hageja ühisvara jagamise nõude osas, milles hageja palus müüa ühisvarasse kuuluv kinnisasi avalikul enampakkumisel, kanda saadava raha arvel kinnisasja müügiga seotud kohustused ja jagada ülejäänud raha kostjate vahel ära. Kohus jättis ülejäänud nõuded läbivaatamata. Rahuldatud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 1 alusel solidaarselt kostjate kanda. Läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta TsMS § 168 lg 2 alusel hageja kanda. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskulud riigilõiv hagiavalduse esitamise eest 300 eurot, riigilõiv hagi tagamise avalduse esitamise eest 50 eurot ja esindajatasu 460 eurot käibemaksuta. Hageja soovib riigilõivu 300 euro ja esindajatasu 460 euro hüvitamist. Rahuldatud nõudelt tuleb TsMS § 132 lg 4 p 5 ja riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi tasuda riigilõivu 300 eurot. Riigilõiv 300 eurot on seega seotud rahuldatud nõude esitamisega. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb riigilõiv 300 eurot mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Arvestades asja õiguslikku keerukust ning hagiavalduse ja selle lisade mahtu, on hagiavalduse koostamisele ja esitamisele kulunud neli tundi kohtu hinnangul vajalik ja põhjendatud. Arvestades hagiavalduse sisu ja mahtu on kohtu hinnangul põhjendatud lugeda hagiavalduse koostamisele kuulunud ajast kolm ja pool tundi seotuks rahuldatud nõude esitamisega ja pool tundi seotuks nende nõuete esitamisega, mille kohus jättis läbivaatamata. Hageja esindaja tunnitasu 115 eurot ei ületa keskmist sarnase õigusabiteenuse eest tasumisele kuuluvat tunnitasu. Hageja esindaja tunnitasu on seega vajalik ja põhjendatud. Rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud on seega vajalikud ja põhjendatud 402 euro ja 50 sendi ulatuses. Kuna rahuldatud nõude esitamisega seotud menetluskulud jäid solidaarselt kostjate kanda, tuleb esindajakulu 402 eurot 50 senti mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja. Kuna läbivaatamata jäetud nõuetega seotud menetluskulud jäid hageja kanda, jääb läbivaatamata jäänud nõuetega seotud esindajakulu 57 eurot 50 senti hageja kanda. Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Marian Miilaste kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.