Obsah (6)

§ 663§ 657§ 654§ 371§ 1§ 171

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Indrek Parrest Määruse tegemise aeg ja koht 4. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-20-11794 Tsiviilasi A.

) § 371 lg 1 p 2, § 475 lg 1 p 16 ja § 477 lg 1 kohaselt ei võta kohus avaldust riigi õigusabi saamiseks menetlusse, kui taotlus ei allu sellele kohtule. Kohus leidis, et käesolev taotlus ei allu Tartu Maakohtule. Avaldaja soovib vaidlustada vangla poolt elektrienergia eest tasu broneerimise. Avaldaja elektriseadmeid kasutanud ei ole, mistõttu ei tohiks elektrienergia eest tasu võtta ega broneerida. Tartu vangla on haldusorgan ning haldusorgani poolt toimingu sooritamine kuulub haldusmenetluse valdkonda (haldusmenetluse seadus § 106). Vangi ja vangla vahelised vaidlused lahendatakse vangistusseaduse § 11 lg 1 alusel haldusmenetluses. Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud. Eelnenu tähendab, et esmalt tuleb avaldajal pöörduda oma taotlusega Tartu vangla poole ning kui vangla jätab tema avalduse läbi vaatamata või rahuldamata, on õigus pöörduda Tartu Halduskohtu poole. Sõltumata sellest, kas avaldaja vajab riigi õigusabi selleks, et esitada vaiet Tartu vanglale või pöördumaks kaebusega Tartu Halduskohtu poole, tuleb mõlemal juhul riigi õigusabi taotlus esitada läbivaatamiseks Tartu Halduskohtule, mitte Tartu Maakohtule. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 10 lg-st 2 tuleneb, et kui taotleja soovib riigi õigusabi halduskohtumenetluses 2 kaebuse koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine. Sama paragrahvi lg 31 kohaselt esitatakse taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Maakohus märkis, et ei edasta ise avaldaja riigi õigusabi taotlust Tartu Halduskohtule, soovi korral tuleb avaldajal halduskohtu poole pöörduda uue avaldusega. Avaldusele tuleb selgelt märkida, et see on adresseeritud Tartu Halduskohtule. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3. Avaldaja palub 8. septembril 2020 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega anda talle riigi õigusabi. Avaldaja väitel varastati temalt raha ning kohaldamisele kuuluvad karistusseadustiku sätted. Avaldaja täiendas 9. septembril 2020 oma määruskaebust, märkides, et temalt on ebaõigesti broneeritud raha elektrienergia eest. Temalt on varastatud raha ja kiri. Avaldaja hinnangul peab advokaat esitama kaebuse. 4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ning saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus, tutvunud kaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu 5. määruse resolutsiooni tuleb täiendada otsustusega edastada riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtule. Muus osas tuleb maakohtu määruse resolutsioon jätta muutmata, muutes osaliselt määruse õiguslikke põhjendusi (

§ 657lg 1 p 21; § 659).

Määruskaebus jääb rahuldamata.

§ 654

lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus maakohtu määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

1. Maakohtule esitatud taotlusest võib järeldada, et avaldaja soovib riigi õigusabi seoses sellega, et vangla on väidetavalt ebaõigesti broneerinud elektrienergia eest tasu. Seega soovib avaldaja vaidlustada vangla tegevus elektrienergia eest tasu broneerimisel, nagu on leidnud ka maakohus. Põhjendatud on ka maakohtu seisukoht, et sõltumata sellest, kas avaldaja vajab riigi õigusabi vaide esitamiseks Tartu vanglale või kaebusega halduskohtu poole pöördumiseks, tuleb (mõlemal juhul) riigi õigusabi taotlus esitada halduskohtule (mitte maakohtule). Määruskaebuses märgitu, et avaldajal on probleem hoopis prokuratuuri käitumisega, sest temalt varastati raha, on vastuolus maakohtule esitatud taotlusega ega anna ka alust maakohtu määruse muutmiseks.
2. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et ei ole pädev riigi õigusabi taotlust lahendama, sest avalik-õiguslike vaidluste lahendamine on halduskohtu pädevuses. Maakohus on vaidlustatud määruses siiski ebaõigesti viidanud menetlusse võtmisest keeldumise alusena

§ 371lg 1 p-ile 2.

Avaldaja riigi õigusabi taotlus tuleb jätta menetlusse võtmata

§ 371lg 1 p 1 alusel.

Vastavas osas tuleb maakohtu määruse 3 põhjendusi õiguslikke põhjendusi muuta. Ringkonnakohus märgib, et

§ 371

lg 1 p 1 hõlmab nii asju, mis üldse ei ole kohtu pädevuses, kui ka asju, mis ei ole lahendatavad maakohtus tsiviilkohtumenetluses.

§ 1järgi vaadatakse tsiviilkohtumenetluses läbi eraõigussuhtest tulenev kohtuasi.

Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 järgi on avalik-õiguslike vaidluste lahendamine halduskohtu pädevuses. Maakohus leidis õigesti, et probleem, mida avaldaja eelduslikult lahendada soovib, ei ole tsiviilkohtumenetluses lahendatav küsimus. Lähtudes avalduses toodud probleemi kirjeldusest, võib avaldaja vajada riigi õigusabi esindamiseks halduskohtumenetluses või haldusmenetluses. RÕS § 10 lg 2 kohaselt taotlus riigi õigusabi saamiseks halduskohtumenetluses kaebuse koostamiseks esitatakse kohtule, kelle pädevusse kuulub kaebuse läbivaatamine. Taotlus riigi õigusabi saamiseks esindamisena haldusmenetluses esitatakse RÕS § 10 lg 31 kohaselt taotleja elu- või asukohajärgsele või õigusteenuse osutamise eeldatava koha järgsele halduskohtule. Tartu Maakohus ei olnud eelmärgitut arvestades praegusel juhul pädev kohus ning keeldus põhjendatult taotluse menetlusse võtmisest.

1. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on jätnud tähelepanuta RÕS § 10 lg
2. RÕS § 10 lg 7 kohaselt, kui taotlus on esitatud kohtule, kelle pädevuses ei ole antud juhul riigi õigusabi andmise otsustamine, edastab kohus viivitamata taotluse vastavalt kuuluvusele, teatades sellest taotlejale. Taotlusest ja määruskaebusest nähtuvalt viibib avaldaja Tartu vanglas. Seega on riigi õigusabi osutamise eeldatav koht Tartu. Tulenevalt justiitsministri
3. oktoobri
4. a määruse nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“ § 2 p-st 2 on Tartu maakond Tartu Halduskohtu tööpiirkonnaks. Lähtudes eeltoodust, tuleb taotlus edastada vastavalt kuuluvusele Tartu Halduskohtule. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määruse resolutsiooni otsustusega edastada riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtule.
5. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud tuleb jätta

§ 171lg 1 alusel avaldaja kanda.

Kuna asjas ei ole teisi menetlusosalisi, puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest