2-20-17993/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Liisi Vernik Määruse tegemise aeg ja koht

1. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-17993 Tsiviilasi Menetlustoiming ja tegemise viis Menetlusosalised ja nende esindajad G.-J. P., F. P. hagi A. P. vastu elatise suurendamise nõudes selle kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; kirjalik menetlus Hageja I: G.-J. P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hageja II: F. P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx) Hagejate seaduslik esindaja: A. A. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) Kostja: A. P. (isikukood xxxx; elukoht xxxx; e-post xxxx) RESOLUTSIOON
2. Kinnitada G.-J. P., F. P. ning A. P. vahel sõlmitud kompromiss, millega suurendatakse tsiviilasjas 2-08-71511 08.02.2011 kohtuotsusega väljamõistetud elatist alljärgnevalt: 1.1 A. P. maksab G.-J. P.ile elatist igakuiselt summas 292 eurot alates 01.01.2021 kuni G.-J. P.i 19-aastaseks saamiseni, s.o kuni xxxx k.a. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. 1.2 A. P. maksab F. P.ile elatist igakuiselt summas 292 eurot alates 01.01.2021 kuni F. P.i 19-aastaseks saamiseni, s.o kuni xxxx k.a. Elatise suurus muutub koos Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära muutumisega. Alates xxxx maksab A. P. F. P.ile täiendavalt 100 eurot kuni xxxx k.a. 1.3 Elatis tasutakse A. A. arveldusarvele nr xxxx iga kuu eest ette teiseks kuupäevaks, selgitusega „elatis“. 1.4 Menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
3. Käesolev määrus saata pooltele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Asjaolud Harju Maakohtu menetluses on G.-J. P., F. P. hagi A. P. vastu elatise suurendamise nõudes. 29.01.2021 esitasid pooled kohtule kompromissi. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus asjas lõpetada. Kohus selgitab TsMS § 430 lg 6 ja 8 ning TsMS § 432 alusel, et: - Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. - Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. - Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. /allkirjastatud digitaalselt/ Liisi Vernik kohtunik 2