P., isikukood: xxx; elukoht: xxx Kirjalik menetlus Juhindudes VTMS § 132 p 1 kohus otsustas: RESOLUTSIOON Jätta Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse 05.01.2021.a otsus väärteoasjas nr 2302,20,021220 muutmata ja O. P. kaebus rahuldamata. Rahatrahv tuleb tasuda 05.01.2021.a otsuses toodud arveldusarvele märkides vastav viitenumber. Rahatrahv tuleb tasuda panka edasikaebamise tähtaja jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus pööratakse täitmisele, kui päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav, on möödunud edasikaebamise tähtaeg ja menetlusalune isik ei ole rahatrahvi täies ulatuses tasunud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib menetlusalune isik edasi kaevata Riigikohtule advokaadist kaitsja vahendusel, kohtuväline menetleja ise või tema advokaadist esindaja. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja menetluse käik Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri korrakaitsebüroo liiklusjärelevalvekeskuse kohtuesindusgrupi juhtivspetsialist M. P. 05.01.2021.a otsusega väärteoasjas nr 2302,20,021220 määrati O. P.le karistuseks
Otsuse ja väärteoprotokolli AB1604438 kohaselt O. P. 10.12.2020.a kell 12:00 juhtis mootorsõidukit Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX, tagurdamisel ei veendunud, et see on ohutu, mille tagajärjel toimus kokkupõrge liiklusmärgi postiga, seda vigastades. Oma tegevusega põhjustas O. P. liiklusõnnetuse ja varalise kahju KÜ X´le. O. P. esitas 05.01.2021.a Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kaebuse otsuse vaidlustamiseks. Kaebuse kohaselt tunnistab O. P. oma süüd, kuid on arvamusel, et antud süüteo eest on talle määratud liialt suur rahatrahv. O. P. sõnul juhtis ta väärteoasjas kirjeldatud kohas ja ajal tööautot ning täitis tööülesandeid, milleks oli saadetiste laialivedu klientidele. Ta oli kliendile paki üle andnud ja väljasõiduks oli vaja tagurdada, kuid kahjuks tagurdades ei märganud peeglitest posti, kuna post asetses tema kui juhi jaoks nn surnud nurga all. O. P. märkas posti kui post oli maha kukkunud (posti oli siis peeglist näha). Ta läks autost välja, et täpsemalt vaadata, mis oli juhtunud. Ühtlasi andis ta juhtunust teada Maardu politseile ja ka oma tööandjale, kuna tegemist oli tööautoga. Kuna oli pühade-eelne aeg ja saadetisi oli väga palju, siis oli ka tööülesannetega väga kiire ja graafik tihe, et õigeaegselt iga kliendini jõuda. O. P. tööpiirkonnaks oli Maardu rajoon. Ta otsis ruttu internetist esimese Maardu politseiga seotud numbri, et juhtunus teavitada, kuid see osutus arestimaja numbriks. Sealt seletati O. P.le, et tal tuleb minna P. xxx. Tööülesannete ja kohusetunde tõttu, et kliendid saaksid oma saadetised õigeaegselt kätte, ei olnud kaebuse esitajal võimalik kohe jaoskonda minna. Antud päeval lõpetas ta töö ajal, et jaoskonda enam ei jõudnudki. Ka järgneval päeval oli tööülesandeid väga palju ja graafik tihe ning nädalavahetusel oli jaoskond suletud. Kuna kaebuse esitaja tööpiirkonnaks oli Maardu rajoon, siis sai ta veel hiljem sündmuskohale minna ning teha ka fotod ümberkukkunud postist (fotod lisatud kaebusele). Uuel nädalal võttis tööandja O. P.ga ühendust ja teavitas, et politsei võtab temaga lähiajal ühendust. Kaebuse esitaja käis politseis andmas juhtunu kohta selgitusi. Sündmuskohal ja fotodelt posti vaadates näis kaebuse esitajale, et post oli tulnud ainult maa küljest kinnituskohtadest lahti. Kuna kaebuse esitaja andis juhtunust teada ning ei varjanud oma süüd, vaid tunnistas seda, siis näeb ta, et hoidis sellega politsei menetluskulusid kokku, mistõttu on temale määratud rahatrahv liialt kõrge. Samuti on kaebuse esitaja sõnul tal kaks alaealist last, kelle eest tuleb hoolt kanda, mistõttu teeb trahv summas 320 eurot suure löögi perekonna majanduslikule seisule. Eeltoodust tulenevalt palun kaebuse esitaja temale määratud rahatrahvi vähendada. Kaebuse esitaja on nõus väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses. Kohtuväline menetleja nõustub väärteoasja läbivaatamisega kirjalikus menetluses ning esitas kaebuse osas kohtule 22.01.2021.a kirjaliku seisukoha. Kohtuväline menetleja, tutvunud esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud materjalidega, asub seisukohale, et esitatud kaebus ei ole põhjendatud. Lähtudes tunnistaja ütlustest, sõidukil tuvastatud vigastustest, sündmuskoha fotodest ja menetlusaluse isiku enda ütlustest leiab kohtuväline menetleja, et sõiduki Citroen Jumper teel liikumise tagajärjel on tekkinud varaline kahju, mis tähendab, et
Väärteoasja materjalidest nähtub üheselt, et O. P. ei olnud tagurdades piisavalt tähelepanelik, mille tagajärjel sõitis ta vastu posti ja põhjustas varalise kahju KÜX´le. Seega tuleb asuda seisukohale, et O. P. rikkus
lg 1 nõudeid ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud
Kohtuvälise menetleja hinnangul on menetlusalune isik oma ettearvamatu käitumisega ohtu seadnud nii teiste isikute vara kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Tulenevalt eeltoodust peab kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastama toimepandud teo raskusele ega tohigi olla kerge kanda. Käesolevas asjas on kohtuväline menetleja määranud karistuseks rahatrahvi 80 trahviühiku ulatuses ja ei ole pidanud vajalikuks ka lisakaristuse kohaldamist. Otsuse tegija on hinnangu O. P. süü suurust, tema teo ohtlikust, on arvesse võtnud karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, varasemate karistuste puudumist ning sellest lähtuvalt liikunud karistuse määramisel tugevalt alla sanktsiooni keskmise määra. Otsuse tegija on õigesti leidnud, et rahatrahv sanktsiooni alumises kolmandikus suudab mõjutada kaebajat edaspidi liikluses hoolsamalt ja tähelepanelikumalt käituma ning sellega seoses ka uute õigusrikkumiste toimepanemisest hoiduma. Lähtudes kõigest eeltoodust on kohtuväline menetleja seisukohal, et kaebuses toodud alustel ei ole 2 põhjendatud 05.02.2021.a koostatud üldmenetluse otsuse tühistamine ega muutmine, mistõttu palub kohtuväline menetleja jätta kaebuse rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Lähtudes VTMS § 120 lahendab kohus kaebuse kirjalikus menetluses. VTMS § 123 lg 2 kohaselt maakohus arutab väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid (ab ovo). VTMS § 87 kohaselt arutatakse väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. O. P.le heidetakse ette mootorsõidukijuhina tagurdades liiklusmärgi postile otsa sõitmist, mille tagajärjel tekkis varaline kahju KÜ X´le.
lg 1 kohaselt tagurdades ei tohi juht ohustada ega takistada teist liiklejat, vajaduse korral tuleb kasutada teise isiku abi.
lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki-, maastikusõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui sellega on tekitatud teisele isikule varaline kahju või ettevaatamatusest tervisekahjustus. Väärteoasjas puudub vaidlus selles, et O. P. tagurdas mootorsõidukijuhina liiklusmärgi postile otsa ja tekitas sellega varalise kahju KÜ X´le. Nimetatu on esmalt tõendamist leidnud sündmuskoha vaatlusprotokolliga, mis tõendab, et 10.12.2020.a kell 12:00-12:30 aadressil xxx, registreeriti liiklusõnnetus O. P. poolt juhitud mootorsõiduki Citroen Jumper registreerimismärgiga XXX ja KÜ X territooriumil asuva liiklusmärgi vahel. Vaatlusprotokolli kohaselt sai liiklusõnnetuses viga liiklusmärk ning Citroen Jumperil vigastused puudusid, kuivõrd sõidukit politseile ei esitatud. Sõidutee oli sündmuskohal püsikattega, korras, tasane, sirge ja kuiv, ilm oli pilvine, õues oli valge ning lubatud suurim kiirus sellel teelõigul oli 50 km/h. Liiklusõnnetuse esmaseks kirjelduseks on sündmuskoha vaatlusprotokollis märgitud, et Citroen Jumper vigastas liiklusposti ja lahkus. X KÜ juhatuse liikme V. M. kirjast politseile nähtub, et 11.12.2020.a ajavahemikul 12:00-12:30 kaubik registreerimisnumbriga XXX Citroen Jumper 2019 valget värvi, sõitis vastu liiklusmärki aadressil xxx. Avarii ajal oli sõiduki roolis naine, kes tuli välja, vaatas olukorda ning sõitis ära. Juhatuse liikme sõnul nad ootasid, et äkki auto omanik või juht ise teavitavad liiklusmärgi kahjustusest, kuid kuna seda ei toimunud, siis otsustasid nad pöörduda politseisse. Kirja kohaselt on neil olemas ka tunnistajad, kes nägid, kuidas avarii toimus. Mellano OÜ juhatuse liikme A. M. 15.12.2020.a vastusest politsei päringule nähtub, et sõidukit registreerimisnumbriga X kasutas 11.12.2020.a O. P.. Kuigi nii X KÜ ja X OÜ juhatuse liikmed mainivad oma kirjas sündmuse toimumise kuupäevana 11.12.2020.a, siis on nimetatu puhul tegemist ilmselge eksitusega ning väärteoprotokoll, sündmuskoha vaatlusprotokoll, menetlusaluse isiku ütlused ja 05.01.2021.a otsus tõendavad, et sündmus leidis aset just 10.12.2020.a. Väärteoasja materjalide juures olevad sündmuskoha fotod tõendavad, et liiklusmärk X KÜ territooriumil on kokkupõrke tagajärjel tõepoolest viga saanud (pikali kukkunud ja kinnitustest n-ö lahti murdunud). Kaebuse esitaja O. P. tunnistab süüteo toimepanemist. Eeltooduga on tõendamist leidnud, et O. P. rikkus
lg 1 nõudeid ja seega on kohtuväline menetleja tema teo õigesti kvalifitseerinud
3 Väärteoasjas esineb aga vaidlus selles, kas kohtuvälise menetleja poolt O. P.le määratud karistus on vastav tema süü suurusele.
lg 1 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. Sama paragrahvi lg 2 näeb lisaks ette võimaluse mõista lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine ühest kuust kuni kolme kuuni. Kohtuvälise menetleja otsusega on O. P.le määratud
Seega on kohtuvälise menetleja poolt O. P.le määratud karistus sanktsiooni keskmisest madalamas määras. Olenemata sellest, et O. P. on varasemalt karistamata, ta tunnistab oma süüd ja tekitatud varaline kahju ei ole vaadates liiklusmärgi vigastusi ilmselt suur, siis nõustub kohus kohtuvälise menetlejaga, et kaebuse esitaja asetas oma tähelepanematuse tõttu ohtu nii teiste isikute vara kui ka kaasliiklejate elu ja tervise. Kohtu hinnangul oleks saanud O. P.le ette heita ka sündmuskohalt lahkumist (kuigi kaebuse esitaja on selgitanud, et ta helistas Maardu politseisse, mis tegelikult osutus arestimaja numbriks, siis ei ole ta seda asjaolu tõendanud). Kohtule jääb arusaamatuks, miks O. P. ei helistanud hädaabi üldnumbrile ja teavitanud neid sellest, et selline liiklusõnnetus on aset leidnud (või esitanud väidetava tiheda töögraafiku tõttu politseile avalduse läbi interneti). Sellele, et kaebuse esitajal on kaks alaealist last (nimetatud asjaolu ja oma sissetulekuid ei ole kaebuse esitaja tõendanud), kelle eest tuleb hoolt kanda, oleks kaebuse esitaja pidanud mõtlema varasemalt ja käituma sellest lähtuvalt liikluses hoolikamalt. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et O. P.le kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus alla sanktsiooni keskmise määra vastab tema süü suurusele ja karistuse määramisel on arvestatud kõiki KarS § 56 kohaselt arvestamisele kuuluvaid asjaolusid. O. P.le mõistetud karistus täidab karistuse eri- ja üldpreventiivseid eesmärke, mõjutades O. P.t edaspidi liikluses tähelepanelikumalt käituma. Kohus peab lisaks oluliseks rõhutada, et kuigi kaebemenetlus maakohtus ei ole kohtuvälise menetluse suhtes apellatsioonmenetluseks, vaid kohus menetleb asja ab ovo, s.t algusest peale, tuleb siiski arvestada, et õiguskindluse huvides on muuhulgas tagada kohtuvälise menetleja otsuse autoriteet. Seega kohus ei peaks muutma kohtuvälise menetleja otsust kergekäeliselt. Kuivõrd käesoleval juhul on O. P. karistus määratud selleks pädeva kohtuvälise menetleja poolt ja kohtuväline menetleja on väärteo menetlemisel järginud väärteomenetlusõigust, siis puudub kohtul alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse tühistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Rebane Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.