Obsah (4)
§ 214§ 64§ 65§ 76KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev 5. veebruar 2021 Kohtuasja number 1-19-153 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus ja Ingeri Tamm Kohtuasi Aleksei Seltsenkovi (isikukood 372122
) § 255 lg 1 järgi ja teda karistati vangistusega 4 aastat 11 kuud. Samuti tunnistati A. Seltsenkov süüdi
§ 214
lg 2 p-de 1 ja 4 järgi ning teda karistati vangistusega 4 aastat ja 6 kuud.
§ 64lg 1 alusel loeti kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning A.
Seltsenkovile mõisteti liitkaristuseks 4 aastat ja 11 kuud vangistust.
§ 65lg 1, § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus eelmise, s.o Harju Maakohtu 3.
augusti 2017 otsusega mõistetud karistusega – 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust – ning lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega mõisteti A. Seltsenkovile liitkaristuseks 5 aastat 6 kuud ja 28 päeva vangistust. Maakohtu otsus jõustus
- veebruaril
- A. Seltsenkovi karistusaeg algas
- aprillil 2017 ja lõppeb
- novembril
- detsembril 2020 esitas Viru Vangla Viru Maakohtule materjalid A. Seltsenkovi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks allutamisega elektroonilise järelevalve alla.
- Viru Vangla ei toetanud A. Seltsenkovi tingimisi enne tähtaega vabastamist, prokuratuur seda aga toetas. Vaidlustatud kohtumäärus
- Viru Maakohus jättis
- jaanuari 2021 määrusega A. Seltsenkovi vangistusest vabastamata. Maakohus oli seisukohal, et vaatamata mitmetele vabanemist toetavatele asjaoludele on sedastatavad mitmed ohud, mis A. Seltsenkovi edaspidise õiguskuulekuse kahtluse alla seavad ja uute kuritegude toimepanemise ohule viitavad.
- A. Seltsenkov on vabanemiseks vajaliku karistusaja ära kandnud. Positiivne on tema puhul osalemine sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Temaga on läbi viidud ka vestlusi ja vangistuses viibimise perioodil on ta olnud hõivatud tööga. A. Seltsenkovil on vabanemisel kindel elu- ja töökoht.
- Vanglast teda siiski vabastada ei saa. A. Seltsenkovil on neli kehtivat kriminaalkaristust ning vangistuses on ta juba mitmendat korda. A. Seltsenkovi õigusrikkumised on rasket laadi esimese astme kuriteod: kuritegelikus ühenduses uimastite käitlemine ja korduvad väljapressimised. A. Seltsenkov on olnud ka katseajal, ent pannud selgi perioodil toime uue kuriteo.
- Oluline on seegi, et A. Seltsenkov kuulub kuritegelikku ühendusse, kusjuures tema positsioon ühendusesiseses hierarhias on võrdlemisi kõrge. Seega on A. Seltsenkovil pikaajalised suhted kuritegeliku maailma juhtfiguuridega, mistõttu on tema seaduse vastast käitumist soodustavad väärtushinnangud ja hoiakud ajapikku kinnistunud. Sellist tõdemust ei kummuta A. Seltsenkovi väited, et ta on vanglas olles täielikult muutunud.
- Vangla meditsiiniosakonna andmetel on A. Seltsenkovil diagnoositud sõltuvus. Maakohtu hinnangul on kuritegude soodusteguriks valdavalt olnud sõltuvus narkootilistest ainetest. Kohtupraktikast tulenevalt esineb varem narkootilisi aineid tarvitanud isikute puhul pärast vanglast vabanemist sageli tagasilangus narkootiliste ainete küüsi. See võimalus on ka A. Seltsenkovi puhul olemas.
- Ka ei räägi vabastamise kasuks A. Seltsenkovi
- aasta sügisest pärinevad kaks distsiplinaarkaristust.
- Märkimata ei saa jätta sedagi, et A. Seltsenkov käitles narkootikume koos oma abikaasaga. Seetõttu esineb risk, et uuesti oma abikaasa juurde minnes võib viimane A. Seltsenkovile negatiivset mõju avaldada ja viia A. Seltsenkovi uuesti narkootikumide tarbimisele.
- A. Seltsenkovi senist elukäiku arvestades ei pidanud maakohus võimalikuks tõdeda, et A. Seltsenkovi uue kuriteo toimepanemise risk oleks oluliselt vähenenud. Niisiis pole usutav, et ta suudaks ennetähtaegse vabanemise korral hoiduda narkootikumide tarvitamisest ja selle tarvitamisega kaasnevatest kuritegudest. Määruskaebused
- Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse A. Seltsenkov ja tema kaitsja Irina Gromtsev, paludes tühistada Viru Maakohtu
- jaanuari 2021 määruse ning teha uus määrus, millega vabastataks A. Seltsenkov temale Harju Maakohtu
- jaanuari 2019 otsusega mõistetud vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve kohaldamisega. 2
(5)- Kaitsja kaebuses leitakse, et maakohus on hinnanud ebaõigesti asjas olevaid asjaolusid ja teinud neist ebaõiged järeldused. Maakohus pole arvestanud piisavalt positiivseid asjaolusid ning on ülehinnanud toimepandud kuriteo asjaolusid ja A. Seltsenkovi senist elukäiku. Maakohtu määruse põhjendused on üldsõnalised ega seostu konkreetsete asjaoludega.
- Kaitsja hinnangul on vanglas toime pandud distsiplinaarrikkumised olnud pigem ebaolulised ning A. Seltsenkovi üldine käitumine vangistuses on olnud hea. See on märksa parem kui A. Seltsenkovi käitumine eelmise vangistuse ajal ehk on näha, et isiku hoiakud on muutunud ning tal on soov elada vabanedes õiguskuulekalt.
- A. Seltsenkovil on reaalsed võimalused elada seaduskuulekat elu. Tal on toetav perekond, elukoht ja tugiisik. Samuti kaasneb garanteeritud töökohaga piisav sissetulek, mis võimaldab A. Seltsenkovil isegi rahaliste kohustuste tasumise korral elada külluses.
- Pole põhjendatud maakohtu seisukoht, et A. Seltsenkovi vabanemise puhul esineb oht, et abikaasad võivad avaldada teineteisele negatiivset mõju ja hakata uuesti narkootikume tarvitama. Süüdimõistetu abikaasa J.D-S. on narkootikumidest võõrandunud. Seega saab ta olla A. Seltsenkovile sõltuvusest vabanemisel eeskujuks.
- Süüdimõistetu vangistuses viibitud aeg, s.o 3 aastat 10 kuud, on piisav narkootikumide tarbimisest võõrandumiseks.
- A. Seltsenkovi võimalus kuuluda mõnda kuritegelikku ühendusse on välistatud. Ta langes ühe teise kuritegeliku ühenduse ohvriks ja andis kohtueelses menetluses mõningaid inimesi paljastavaid ütlusi. Kuritegelikus keskkonnas levib selline info kiiresti.
- Ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega on A. Seltsenkovi puhul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Tema tegevust ja käitumist on läbi kriminaalhoolduse võimalik jälgida ja suunata.
- Süüdimõistetu kordab oma kaebuses mõningaid oma kaitsja seisukohti ja lisab, et ta sai hiljuti lapselapse, kellele J.D-S. pühendab palju aega. Ringkonnakohtu seisukoht 21.
§ 76
lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui
§ 76
lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
- aprilli
- a määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16).
- Ennetähtaegse vabastamise menetluses tuleb hinnata süüdimõistetu jätkuvat retsidiivsusriski, ehk lõpetada saab ainult sellise isiku kinnipidamise, kelle puhul on põhjendatud alus oodata, et ta enam kuritegusid toime ei pane. Maakohus leidis, et A. Seltsenkovi õiguskuulekalt jätkamine ei ole kuigivõrd tõenäoline ja seega peab ta jätkama vangistuses. A. Seltsenkov ja tema kaitsja määruskaebustes kohtu niisuguse hinnanguga ei nõustuta. Kaebajad on seisukohal, et süüdimõistetu käitumine vangistuses on olnud pigem hea, tema hoiakud on muutunud ning ta on võõrdunud narkootikumidest. Ka isiku vabanemisjärgsed elutingimused on head, võimaldades tal vabaduses elada seadusekuulekalt. Kokkuvõtvalt on süüdimõistetu ja kaitsja seisukohal, et ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine koos elektroonilise valvega oleks tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. 3
(5)- Kohtukolleegium peab maakohtu tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi õigeks. Seejuures ei tähelda ringkonnakohus, et esimese astme kohus oleks hinnanud asjaolusid ebaõigesti või teinud neist vääraid järeldusi. Maakohus on arvestanud kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid ning hinnanud neid kogumis.
- Esmalt on maakohus asjakohaselt leidnud, et juba A. Seltsenkovi kuritegelik minevik annab aluse kõrgendatud retsidiivsusriskist rääkimiseks. Süüdimõistetul on neli kehtivat kriminaalkaristust, seejuures on ta ühe kuriteo pannud toime ka kohtuotsusega määratud katseajal. Vanglakaristust A. Seltsenkov on kandnud korduvalt – praegusega kokku on süüdimõistetu vangistuses juba kolmandat puhku. A. Seltsenkovi kuriteod on olnud rasket laadi ja seetõttu on põhjust karta, et selliseid kuritegusid on temalt karta edaspidigi. Mida raskemaid kuritegusid aga oodata on, seda suurem peab olema tõenäosus, et neid siiski ei toimu.
- Olulist retsidiivsusriski kujutab endast ka kuritegelikku ühendusse puutuv. Kui keegi on olnud kuritegeliku ühenduse liige, saab juba iseenesest eeldada, et inimene on läbinisti kuritegelike hoiakutega ja jätkab sarnase eluga edaspidigi. Sellise negatiivse prognoosi tõenäosust suurendab see, kui isik polnud kuritegelikus ühenduses n-ö pisike mutrike – ja A. Seltsenkov seda polnud. Seda retsidiivsusriski ei kummuta väited, nagu oleks A. Seltsenkov oma ühendusekaaslastega sidemed katkestanud ja keegi neist temaga enam läbi ei käi, kuivõrd ta andis mõnda inimest süüstavaid ütlusi. Isegi kui jätta kõrvale vangla iseloomustuses väidetu, et ühenduse teised liikmed on A. Seltsenkovi vangistuse kestel rahaliselt toetanud, ei saa kuidagi olla veendunud, et A. Seltsenkovil enam organiseeritud kuritegevuses mingit rolli ei ole. Juba tõik, et A. Seltsenkov sellise organisatsiooni liige oli, annab alust karta, et ta on selle organisatsiooniga endiselt seotud: kuritegelikud ühendused ei lagune kuigi kergelt ja seosed ühenduse ning selle liikmete vahel on tihtipeale küllaltki tugevad. Väide, et kellegi süüstamine katkestas kõiksugu sidemed, on aga sedavõrd üldine, et ei vääri sama hästi kui mingit tähelepanu. On võimalik, et A. Seltsenkov rääkis vaid midagi sellist, mis oli riigil niikuinii teada või oleks välja tulnud – ja seda võivad mõista ka tema ühendusekaaslased.
- Edasi nägi maakohus põhjendatult ohumärke A. Seltsenkovi vangistusaegset käitumist hinnates. Kohus tõi kõigepealt õigesti välja selle, et süüdimõistetul on kaks kehtivat distsiplinaarkaristust: keelatud esemete valdamine on kaasa toonud kaks noomitust. Ehkki mõistetud karistused näitavad, et rikkumised pole olnud raskeimat laadi, viitab see mõningal määral siiski ohule, et süüdimõistetu ei pruugi reegleid järgida. Maakohus on maininud, et kinnipeetav kannab karistust tugevdatud järelevalvega osakonnas. Lisaks ilmnes vangla iseloomustusest asjaolu, et A. Seltsenkov kaldub fakte ilustama ja püüab oma süüd varasemate tegude taustal pisendada.
- Ringkonnakohtu hinnangul pole ka kinnipeetava hoiakud muutunud. Tõepoolest, nagu määruskaebuseski viidatud, on näha, et kinnipeetav suhtub individuaalse täitmiskavaga ettenähtud tegevustesse motiveeritumalt kui varem. Näiteks on ta osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammis ja pidanud arutlevaid vestlusi psühholoogiga. Teisalt ilmestavad eelpoolgi nimetatud distsiplinaarrikkumised säilinud õiguskorrast hälbivaid hoiakuid. Seega ei teki kohtul veendumust, et A. Seltsenkov ka tegelikult soovib edaspidi õiguskuulekalt elada.
- Veel pööras maakohus põhjendatult tähelepanu asjaolule, et A. Seltsenkovil on diagnoositud sõltuvus. Sõltuvuskäitumine suurendab kaheldamatult uute kuritegude toimepanemise riski. Tõsi, A. Seltsenkov on vangistuses läbinud joovastisõltlastele suunatud programmi „Eluviisitreening“, kus tegeles nii alkoholi- kui narkootikumide tarvitamisega seotud teemadega. Kuigi süüdimõistetu on enda sõltuvuskäitumisega tegelenud, ei saa kindel olla, et ta vabaduses suudab või ka tahab pingutamist jätkata. Juba väljakujunenud sõltuvusest vabanemine on raske, tõenäoliselt ka pärast 4
(5)aastatepikkust vangistust, sest nõuab pingutust tagasilangusest hoidumiseks. Sõltuvusprobleem võib osutuda liiga tõsiseks, et see pelgalt teoreetilise programmi läbimisega täiel määral taanduks. Seega on põhjendatud kahelda nii A. Seltsenkovi joovastitest hoidumise motivatsioonis kui ka vastavas suutlikkuses.
- Eeltoodut kogumis arvestades leiab ringkonnakohus nagu maakohuski, et süüdimõistetu varasem elukäik, tema isiku kohta käivad andmed ja ka käitumine vangistuse ajal ei võimalda hinnata tema retsidiivsusriski sedavõrd väikeseks, et esineks alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks.
- Eelkirjeldatud viisil ja põhjustel tehtud negatiivset retsidiivsusprognoosi ei vähenda see, et A. Seltsenkov väljendab soovi jätkata seaduskuulekalt. Ta on vanglas töötanud, osalenud sotsiaalprogrammis ja vestlustel ning tema vabanemisjärgsed elutingimused on head. Ka tuleb näiteks viimaste – vabanemisjärgsete elutingimuste – osas öelda, et need olid süüdimõistetul sisuliselt samaväärsed ka enne praegust vangistust. Ta on varemgi oma aega tööga sisustanud ja elatist teeninud. Kui niisugune elukorraldus pole suutnud A. Seltsenkovi hoida kuritegudelt, siis ei ole alust arvata, et see kindlustaks tema õiguskuulekuse nüüdki.
- Veel ei õigusta A. Seltsenkovi ennetähtaegset vabastamist seegi, et teda saaks allutada käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele. Tema korduvad kriminaalkaristused, vanglakaristuste luhtumine, kuriteo sooritamine katseajal ja vabaduses narkootikumide tarvitamine ei võimalda oodata selliselt kontrollilt niisugust mõju, mis süüdimõistetu kuriteod ära hoiaks.
- Toodud põhjustel ja juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
- jaanuari 2021 määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 5
(5)