KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi Otsuse tegemise aeg ja koht
- jaanuar 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-269 Tsiviilasi Aktiva Finants OÜ hagi Andrei Prohhorovi ja Maria Golova vastu ühisomandi lõpetamiseks 10 500 eurot Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu
- aprilli 2020 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Andrei Prohhorovi apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Apellant: Andrei Prohhorov (kostja I), ik XXXXXXXXXXX; esindaja Anna Gljantseva Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: Maria Golova (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X, e-post X) Vastustaja: OÜ Aktiva Finants (hageja), rk 10746479; esindaja Riho Siil RESOLUTSIOON
- Jätta Viru Maakohtu
- aprilli 2020 otsus muutmata.
- Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
- Jätta menetluskulud Andrei Prohhorovi kanda.
- Mõista Andrei Prohhorovilt OÜ Aktiva Finants kasuks välja menetluskulu 260 eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. 1 Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. ASJAOLUD
- Aktiva Finants OÜ (hageja) esitas hagi Andrei Prohhorovi (kostja I) ja Maria Golova (kostja II) vastu, milles palus lõpetada kostja I ja kostja II ühisomand kinnisasjale, mis asub X, kinnisasja müümisega avalikul enampakkumisel. Kinnisasja müügist saadud raha palus hageja jagada kostja I ja kostja II vahel võrdsetes osades. Kostjale I jääva raha arvelt palus hageja täita kostja I kohustused hageja ees, mis tulenevad tsiviilasjast nr 2-15-
- Hagiavalduse kohaselt on kohtutäitur Kristel Maalman algatanud täitemenetluse, kus võlgnikuks on kostja I. Täitemenetluse algatamise aluseks oli 17.09.2015 kohtulahend tsiviilasjas nr 2-15-112643, sissenõudja on hageja. Vara, millele sissenõue pöörata puudub või ei ole selle väärtus küllaldane, et katta vara realiseerimisega tekkivaid kulusid. Võlgnikule kuuluvad pangakontod on arestitud, kuid neil puuduvad piisavad rahalised vahendid. Võlgnik (kostja I) omab kinnisvara, mis on ühisomandis kostjaga. Võla jääk on 342,66 eurot.
- Kostja I vaidles hagile vastu. Korteris elab kostja I ja see on tema ainuke elukoht. Kui korter müüakse avalikul enampakkumisel, jääb kostja I elukohata. Kostja I pole saanud kohtutäiturilt korteri arestimisakti ega hoiatuskirja ning ei olnud üldse kursis võlasummaga, kuna ta viibis Eestis ära aastatel 2015-2018 ning ei seetõttu ei saanud õigeaegselt reageerida võlanõudele. Kui kostja I oleks saanud kohtutäiturilt või sissenõudjalt hoiatuskirja, oleks ta ammu võla tasunud. Kostja I ei ole nõus korteri müümisega enampakkumisel ja soovib jõuda kompromissini, kuna hageja nõue müüa korteriomand ei ole proportsionaalne võrreldes kostja I võlgnetava summaga. Kostja I pakkus kompromissina, et kostja I tasub võlgnetava summa suuruses 342,66 eurot kahes osas: 171,33 eurot - hiljemalt
- märtsiks 2020; 171,33 eurot hiljemalt
- aprilliks 2020 ning hageja ei müü korteriomandit avalikul enampakkumisel ja võlgnevuse tasumisel täies ulatuses vabastatakse korteriomand arestist. Menetluskulud jäävad TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda.
- Kostja II märkis, et Anna Gljantseva ei ole tema esindaja. Kostja II nõustus ühisvara jagamise ja korteri müügiga, kuna kostjad on
- a lahutatud. Kostja II märkis, et tema kanda ei tohiks menetluskulusid jätta, kuna ta ei ole võlaga seotud ning ei vaidle hagile vastu. 2 MAAKOHTU OTSUS
- Viru Maakohus rahuldas hagi
- aprilli 2020 otsusega, lõpetas korteriomandi X, ühisomandi selle müümisega avalikul enampakkumisel. Müügist saadud raha jagas maakohus kostjate vahel võrdselt. Kostjale I jäävate rahaliste vahendite arvelt täidetakse maakohtu otsuse kohaselt kostja I kohustused hageja ees, mis tulenevad kohtulahendist nr 2-15-
- Menetluskulud jäeti kostja I kanda. Kostjalt I mõisteti hageja kasuks välja menetluskulude katteks 680 eurot ja viivis menetluskuludelt. PKS § 33 lg 3 kohaselt sama paragrahvi lg 1 nimetamata muude kohustuste eest vastutab kumbki abikaasa oma lahusvaraga ja pooles väärtuses ühisvaraga. Võlausaldaja võib nõuda ühisvara jagamist, kui tõendab, et lahusvarast kohustuste täitmiseks ei piisa. PKS § 37 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisti. AÕS § 70 lg 6 ja § 77 lg 2 kohaselt saab ühisomandis olevat asja jagada selliselt, et asi jagatakse omanike vahel reaalosadeks, asi antakse ühele või mitmele ühisomanikule, pannes kohustuse maksta teisele ühisomanikule välja tema osa rahas, müüa asi avalikul või ühisomandike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada ühisomandike vahel vastavalt nende osa suurusele. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2 sätestab, et sissenõudja võib nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. Hageja on tõendanud, et nõude muul viisil täitmine ei ole võimalik. Vaatamata sellele, et kostja I lubas võla kohe tasuda, ei ole ta seda senini teinud. Kostja II nõustus hagiga. Seepärast tuleb hagi rahuldada. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
- Kostja I esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on otsus ebaselge ja selle tegemisel ei arvestatud oluliste asjaoludega. Hageja andis teada, et nõustub võla tasuma ja ei soovi korteri müüki, kuna see on tema ainukene elukoht. Korteri müük ei ole proportsionaalne võla summaga. Maakohus rikkus TsMS § 4, mille kohaselt peab kohus kogu menetluse ajal tegema kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendataks kompromissiga või muul viisil poolte kokkuleppel, kui see on kohtu hinnangul mõistlik. Maakohus rikkus ka selgitamis- ja uurimiskohustust, kuna ei reageerinud hageja ja kostja seisukohtadele. Kohtuotsus põhineb üksnes sätetele viitamisega, kostja I seisukohti ei ole selles analüüsitud.
- Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Asjakohatu on kostja I väide, et ta kaotab enda elukoha. Kostja I ei ole näidanud üles soovi võlg tasuda. Muu vara, mille arvelt nõue rahuldada, puudub. Riigikohus on leidnud, et täitemenetluse käigus sissenõude pööramist võlgniku varale ei saa pidada ebaproportsionaalseks (Riigikohus 3-2-1-122-15, p 27). 3 Ebaõige on kostja I seisukoht, et kohus rikkus selgitamiskohustust. Kostjal I oli õigusteadmistega esindaja. Maakohus andis pooltele võrdse võimaluse vastuste ja tõendite esitamiseks, seega ei ole maakohus rikkunud selgitamiskohustust. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele lisatud tõendi asja juurdevõtmisele vastu. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulud tuleb jätta kostja I Andrei Prohhorovi kanda.
- Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja järgib neid ning ei korda maakohtu põhjendusi TsMS § 654 lõike 6 alusel.
- Kostja I lisas apellatsioonkaebusele venekeelse tõendi, mis apellatsioonkaebuse kohaselt tõendab, et 2010 aastal kinnitas kostja II, et tal ei ole ühisvara osas pretensioone. Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendi asja juurde võtmata ja loeb selle kostjale I tagastatuks. Tegemist on võõrkeelse tõendiga, kuna kostja I esindaja on õigusteadmistega, siis ei pidanud kohus selgitama TsMS §-st 33 tulenevat korda ja tõlke esitamise kohustust. Ringkonnakohus märgib, et tegemist oleks üllatava asjaoluga, millele kostja I ei ole varem tuginenud. Kirjalikus vastuses hagile märkis kostja I, et korteriomand asukohaga X on kostjate ühisomandis. Uue asjaolu esitamiseks apellatsioonimenetluses oleks kostja I pidanud TsMS § 652 lg-te 2 ja 4 alusel põhistama, miks ta ei saanud tõendit varem esitada ja milliseid asjas tähtsust omavaid faktilisi asjaolusid tõendiga soovitakse tõendada. Ringkonnakohus lisab, et kuna korter on ühisomandis, siis oli kostjal I õigus esitada vastuhagi ühisomandi lõpetamiseks muul viisil, kui hagis märgitud. Kohus omal algatusel ühisomandi lõpetamist ega ühisvara jagamist otsustada ei saa.
- Kostja I ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustanud maakohtu poolt tuvastatud faktilisi asjaolusid. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1) ja leiab, et apellatsioonkaebus on põhjendamatu. Vastusena apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Kostja I etteheited maakohtule, et maakohus rikkus menetlusnorme, jättes asjas tähtsust omavad asjaolud välja selgitamata ning ei suunanud pooli kompromissile, ei ole põhjendatud. Asja materjalidest nähtub, et kostjat I esindas õigusteadmistega lepinguline esindaja, kes väitis, et ta esindab ka kostjat II. Menetluses selgus, et kostja II ei soovi hagile vastuväiteid esitada ning nõustus hageja nõudega. Kostja I esitas menetluses kompromissi ettepaneku, milles nõustus 2020 aasta aprilliks võlgnevuse tasuma. Hageja esitas omapoolse ettepaneku asja lõpetamiseks kompromissiga, milles esitas hagis märgitud nõudele lisandunud kulude suuruse ja tegi ettepaneku, et kostjad tasuksid maksegraafiku alusel 1100 eurot, mis hõlmab ka riigilõivu ja muud menetluskulud. Kostja I ei nõustunud hageja kompromissi osas läbirääkimisi pidama vaid lükkas selle tagasi. Ringkonnakohus märgib, et hageja ettepanek oli mõistlik ning kostja I oleks saanud selles osas omapoolsed sisulised ettepanekud esitada. Asja materjalidest ei nähtu, et kostja I täitis oma lubaduse esialgse võlanõude tasumiseks. Kostja I ei selgita, mida maakohus jättis tegemata ja mida kohus oleks sellises olukorras saanud täiendavalt teha poolte kompromissile suunamisel. 4 TsMS § 4 lg 2 kohaselt määravad hagimenetluses pooled vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 2 teise lause järgi määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Kostja I ei esitanud maakohtule taotlust asjaolude täiendavaks selgitamiseks ega avaldanud soovi tõendite esitamiseks või kogumiseks kohtu vahendusel. Kui kostja I leidis, et maakohus rikkus selgitamiskohustust, siis oli kostjal I õigus esitamata jäänud asjaolud ja tõendid esitada apellatsioonkaebuses ning ta pidi esitama taotluse nendega arvestamiseks järgides TsMS §-s 652 sätestatud korda. Kostja I apellatsioonkaebuses nõuetekohasel viisil taotlusi ei esitanud.
- Ringkonnakohus märgib, et menetlusosaline peab käituma menetluses heas usus. Kostja I võlgnevuse aluseks on 2015 aastal jõustunud kohtulahend. Kostja I esitas sisutühja väite, et kui ta oleks enne hagi esitamist teadnud võlgnevusest oleks ta selle tasunud. Kostja I nimetas, mis teda tasumisel takistas, kuid ei tõendanud seda. Kostja I tegi ettepaneku nõude tasumiseks menetluse ajal, kuid ei täitnud seda. Ringkonnakohus märgib, et kostja I sai oma head tahet näidata võlgnevuse tasumisele asumisega, ka ositi maksed ja osaline tasumine oleks hageja nõuet vähendanud. Kostja I lepinguline esindaja sai oma esindatavale menetluslikku olukorda selgitada ning pidi kostjaga I arutama tagajärgi, mis saabuvad, kui kostja I ei täida kohustust ühtegi põhjendust, mis seda takistab, esitamata. Kostja I apellatsioonkaebuses on viidatud seaduse sätetele ja Riigikohtu lahenditele, mis ei ole käesoleva vaidluse kontekstis asjakohased.
- Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja I kanda. Hageja esitas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt kulus hagejal apellatsioonkaebusega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks 4 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamiseks 10 minutit, tunnitasuga 120 eurot. Ringkonnakohus leiab, hageja põhjendatud ajakulu apellatsioonimenetluses on 2 tundi ja 10 minutit. Põhjendatud ja vajalik menetluskulu on 260 eurot. Ringkonnakohus arvestab menetluskulude suuruse määramisel kostja I apellatsioonkaebuse sisu ja seda, et hageja esindaja on kutse-majandustegevuses tegutsev isik, keda esindas õigusteadmistega esindaja. /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks 5 /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi