Obsah (13)

§ 442§ 124§ 436§ 173§ 162§ 174§ 176§ 138§ 144§ 175§ 477§ 177§ 178

2-20-102253 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Andrea Lega Otsuse tegemise aeg ja koht 15.12.2020.a, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-20-102253 Tsiviilasi ERGO Insur

§ 442lg 10).

Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba 1 2-20-102253 edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUDED

1. Hagist nähtub, et A. K. kindlustusvõtjana sõlmis ERGO Insurance SE vahendusel 16.02.2019 liikluskindlustuse kindlustuslepingu kindlustuspoliisi nr. xxxx (lisa 1) ja 05.03.2019 kindlustuspoliisi nr. xxxx (lisa 2), valides lepingu tüübiks tähtajalise automaatselt uueneva lepingu (JAH-leping). Hagi esitamise seisuga võlgneb kostja hagejale tasumata arvete näol kindlustuspoliisi nr. xxxx alusel põhisumma 147,25 eurot ja kindlustuspoliisi nr. xxxx alusel põhisumma 243,19 eurot.
2. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse 390,44 eurot.
3. Seoses kostja vastuväidetega märgib hageja järgmist. Kostja ei eita, et on sõlminud hagiavalduses märgitud lepingud ning talle on väljastatud poliisid, mille eest arved aga on tasumata. Samuti on teatud perioodi jooksul kostja ka kindlustusmakseid teinud, kuid arusaamatutel põhjustel lõpetanud selle maksmise. Automaatselt pikenev leping (JAHleping) sõlmitakse aastaseks kindlustusperioodiks. JAH-lepingu eest saab tasuda osamaksetega: ühes, kahes, neljas või kaheteistkümnes osas. Uue kindlustusperioodi kindlustusmakse tuleb tasuda hiljemalt jooksva kindlustusperioodi viimasel päeval. Kindlustuslepingu lõppemise ja lõpetamise tingimused on toodud liikluskindlustuse tingimustes. Lõpetamise kohta tuleb esitada kirjalik avaldus. KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE
4. Kostja märgib, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Puudub alus nõuda tagantjärgi sisse raha kindlustuse eest, mille kindlustuskaitse ei kehtinud. Igal kindlustusfirmal on klausel, kui kindlustusmakse on maksmata, siis kindlustuskaitse katkeb. Sellest, et ma ei pikenda jahlepingut, kuna makse on maksmata, sai hagejat teavitatud.
5. Ärakuulamisel kostja märkis, et alguses kindlustusmakseid tegi, rahaline seis oli raske ja vahepeal ei saanud maksta. Hagejale teatas, et ei ole raha maksta. Teavituse saatis e-postiga. Nõutavaid summasid 147 eurot ja 243,19 eurot maksnud ei ole. Meeldetuletusi ERGO saatis, et maksmata on. 2 2-20-102253 KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
6. Hagi hind käesolevas asjas on

§ 124lg 1 kohaselt 390,44 eurot.

Kohus lahendab asja lihtmenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 405 lg 1 alusel. 7. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega ning toimiku kõigi materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega. 8. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste oluliste asjaolude osas:  kostja kindlustusvõtjana sõlmis hageja vahendusel 16.02.2019 liikluskindlustuse kindlustuslepingu kindlustuspoliisi nr xxxx (dtl 27-29);  kostja kindlustusvõtjana sõlmis hageja vahendusel 05.03.2019 kindlustuspoliisi nr xxxx (dtl 30-32);  kostja ei ole hagejale tasunud järgmiseid makseid: kindlustuspoliisi nr xxxx alusel põhisumma 147,25 eurot (dtl 26, MAKSETEATIS-ARVE nr 8539934; tasumise tähtpäev 06.09.2019) ja kindlustuspoliisi nr. xxxx alusel põhisumma 243,19 eurot (dtl 33, MAKSETEATIS-ARVE nr 8539915; tasumise tähtpäev 06.09.2019);  hageja on saatnud arvete mittetasumise osas kostjale meeldetuletusi. 9. Hageja palub välja mõista kostjalt põhivõlgnevuse 390,44 eurot, mis seisneb tasumata kindlustusmaksetes. Kostja vaidleb hagile vastu ning leiab, et nõue on alusetu, (

1. i)kuivõrd kostja teatas hagejale lepingu lõpetamisest; (
2. ii)kostja ei tasunud kindlustusmakseid ning seetõttu kindlustuskaitse ei kehtinud. 10. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 422 lg 1 kohaselt kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Teine isik (kindlustusvõtja) kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. 11. Kõnealustele kindlustuslepingutele kohalduvad ERGO Insurance SE Liikluskindlustuse Tingimused KT.0939.18 p 8.1 sätestab, et kindlustusmakse tasumise kohustus on kindlustusvõtjal. Punkt 8.2 sätestab, et automaatselt pikeneva lepingu kindlustusmakseid on võimalik tasuda järgmaksetena. Punkt 8.5 sätestab, et lepingust taganemine ja lepingu ülesütlemine ei vabasta kindlustusvõtjat kohustusest tasuda kindlustusmakset aja eest, kui kindlustusvastutus kehtis. Punkt 11.9 sätestab, et kindlustusvõtja peab esitama lepingu ülesütlemise teate kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kindlustusandja ei arvesta suuliselt esitatud teateid ega teateid, mille puhul ei ole võimalik klienti identifitseerida. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale teatanud lepingu lõpetamise soovist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Seega leiab kohus, et vaidlusalustel arvetel kajastatud osamaksete perioodil oli poolte vahel kehtiv leping. Kohtu hinnangul ei oma tähtsust kostja väide, et kindlustusmaksete tasumatajätmise tõttu ei kehtinud kindlustuskaitse, kuivõrd kindlustuskaitse katkemine on justnimelt kindlustusmaksete 3 2-20-102253 tasumatajätmise tagajärg. Kindlustuskaitse katkemine võlgnevuse tõttu ei tähenda, et kostjal puudub kohustus võlgnevus tasuda. ERGO Insurance SE Kindlustuslepingute Üldtingimused KT.0948.18 punkt 5.2 kohaselt kehtib kindlustuskaitse kindlustuspoliisil märgitud perioodil. Punkt 5.3 sätestab, et kindlustusleping võib olla tähtajaline või tähtajatu. Punkt 6.2 kohaselt on kindlustusvõtja kohustatud tähtajaks tasuma kindlustuslepingus ettenähtud kindlustusmakse. Kindlustusmakse tasumise ajaks loetakse hetke, kui vastav summa laekub kindlustusandja arvelduskontole või makstakse kindlustusandja esindajale sularahas või maksekaardiga. Tulenevalt VÕS § 8 lg-st 2 on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ning § 82 lg 1 alusel tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ning kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingus või seaduses sätestatule. VÕS § 82 lg 7 järgi muutub kohustus sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Hagejal on õigus vastavalt VÕS § 101 lg 1 p 1 nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). 12. Kuna antud juhul ei ole kostja oma lepingulisi kohustusi nõuetekohaselt täitnud ja võlgnevust arvetel ettenähtud tähtajaks ning pikema perioodi jooksul tasunud, on tegemist kohustuse rikkumisega. Kohustus on sissenõutavaks muutunud 07.09.2019 (arvetel märgitud tähtpäevale järgnev päev) ning hagejal on õigus kohustuse täitmist nõuda. Seega tuleb hagi rahuldada ning mõista kostjalt hageja kasuks välja kindlustusmaksete võlg summas 390,44 eurot. 13. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud. Menetluskulude jaotus 14.

§ 173

lg 1 sätestab, et asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 173

lg 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Käesoleval juhul on otsus tehtud kostja kahjuks, mistõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramine 15.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.

§ 174

lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus on seisukohal, et menetluskulude kindlaksmääramine ei takista käesolevas asjas kohtuotsuse tegemist. 16. Hageja esindaja esitas 02.11.2020 avalduse menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. Avaldus vastab

§ 176lg-te 1 ja 5 nõuetele.

Avaldusest nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu 145 eurot ning hagejale on õigusabi osutatud 4h 4 2-20-102253 ulatuses tunnihinnaga 40 eurot (käibemaksuta), kokku 160 eurot. Hageja menetluskulud on kokku 305 eurot. Hageja palub märkida lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja kinnitab, et kõik märgitud kulud on seotud käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. 17.

§ 138

lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud on

§ 144

p 1 kohaselt menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

§ 175

lg 1 sätestab, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. 18. Kohus selgitab,

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades käesolevas jaos sätestatud erisusi. (vt ka Riigikohtu 15.02.2012.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus

§ 477

lg 7 kohaselt uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus

§ 477

lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (RKTKm 03.06.2013.a, 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude põhjendatus ja vajalikkus.

1. Kohtuinfosüsteemist nähtub, et hageja on tasunud riigilõivu kokku 100 eurot. Tegemist on põhjendatud ja vajaliku menetluskuluga.
2. Hageja esindaja on teinud järgmised toimingud: materjaliga tutvumine ja seisukoha kujundamine 0,5 töötundi, hagiavalduse ettevalmistamine (sealhulgas tõendite tellimine, kogumine) ja koostamine 3 töötundi ning hagi kohtusse esitamine (sealhulgas materjalidest koopiate tegemine, hagi lisade ettevalmistamine) 0,5 töötundi. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud õigusabitoimingute põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et kõik menetluskulude nimekirjas toodud toimingud on märgitud ulatuses asjatundliku õigusteenuse osutamiseks põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult. Ka esindaja tunnitasu vastab asja materjalidele ja kohtupraktikale. Esindajakulu on põhjendatud ja vajalik 160 euro ulatuses.
3. Kohus rahuldab hageja avalduse osaliselt ning mõistab tulenevalt menetluskulude jaotusest kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud summas 260 eurot. 22.

§ 177

lg 4 kohaselt kohus märgib menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Antud juhul on hageja vastava taotluse esitanud, mistõttu märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb 5 2-20-102253 kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. viivist 23.

§ 178

lg 1 kohaselt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

§ 178

lg 4 sätestab, et menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. /allkirjastatud digitaalselt/ Andrea Lega kohtunik 6