Obsah (6)

§ 8§ 9§ 16§ 20§ 158§ 159

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Karin Sonntak Otsuse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2020. a, Lubja 4, Tallinn Tsiviilasja number 2-20

) § 3 p 1 järgi võib võlasuhe tekkida lepingust. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (

§ 8

lg 1-2).

§ 9

lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe.

§ 16

lg 1 sätestab, et pakkumus (ofert) on lepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud ja väljendab pakkumuse esitaja (oferendi) tahet olla ettepanekule nõustumuse andmise korral sõlmitava lepinguga õiguslikult seotud. Nõustumus (aktsept) on otsese tahteavaldusega või mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida leping (

§ 20lg 1).

Parkimistingimuste p 1 kohaselt loetakse sõiduki sisenemisel parklasse sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille kohaselt kohustub sõidukijuht kasutama parklat vastavalt parkimistingimustele. Parkimistingimusi sisaldava infotahvli juurest, millel on punktis 1 kirjas, et edasisõidul loetakse poolte vahel sõlmituks leping, edasisõit toob endaga kaasa lepingu sõlmimise parklat kasutava sõidukijuhi ja parklaoperaatori vahel. Käesoleval juhul puuduvad tõendid selle kohta, et sõidukit oleks juhtinud keegi muu kui A Li, mistõttu loeb kohus tuvastatuks, et 09.07.

1. a ja 14.03.
2. a oli hageja ja kostja vahel sõlmitud parkimisleping. Sõiduk, registreerimisnumbriga xxxx sisenes Kaarli pst 2 asuvasse parklasse 09.07.
3. a ja 14.03.
4. a Pärnu mnt 139 asuvasse parklasse. Kohtule esitatud fotodelt nähtub, et hageja oli paigaldanud parkimistingimused nähtavale kohale ning sõiduki juhil oli nende sisuga võimalik suuremate pingutusteta tutvuda. Kohus teeb sellest järelduse, et sõidukijuht oli parkimistingimustest teadlik, kuid jättis need siiski täitmata. Parkimistingimuste punkt 5 järgi sõidukijuht on kohustatud operaatori parkimiskoha kasutamisel tasuma parkimistasu või omama antud parkimisalal parkimisõigust andvat parkimisluba. Parkimistingimuste punkt 7 kohaselt kohustus kostja paigaldama sõiduki esiklaasile parkimisloa ning punkt 8 kohaselt juhul, kui sõidukijuht eirab parkimistingimustes sätestatud korda on sõidukijuhil kohustus parkimisoperaatori nõudmisel tasuda leppetrahvi summas kuni 57 EUR. Kohtu hinnangul on tegemist leppetrahvi kokkuleppega

§ 158lg 1 tähenduses.

Kostja ei ole vaidlustanud leppetrahvi nõudeid. Kohus on seisukohal hageja valis leppetrahvinõudest teatamisel tahteavalduse edastamiseks TsÜS § 70 mõttes mõistliku viisi ning on teatanud kostjale leppetrahvinõuetest

§ 159lg 2 järgi mõistliku aja jooksul.

Hageja nõuab kostjalt võla sissenõudmisega seotud kulutuste hüvitamist summas 17 eurot.

3 § 1132 lg 2 alusel kuulub hageja nõue rahuldamisele. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus jätab menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Hagi esitamise ajal kehtinud riigilõivuseaduse (RLS) lisa 1 kohaselt kuulus tsiviilasjalt hinnaga 97 eurot tasumisele riigilõiv 75 eurot. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv summas 75 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Karin Sonntak Kohtunik 4