lg 4 alusel kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal registreerima end alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ esmase hindamise teenusele ning programmi läbiviija määratud tähtaja jooksul läbima esmase hindamise teenuse. Programmi läbiviijate poolt tuvastatud programmis edasise osalemise vajaduse korral kohustada Priit Salundit osalema programmis selle läbiviijate määratud ajal ja mahus. Riiklik alkoholi tarvitamise häire programm on kättesaadav Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliinikus, Põhja-Eesti Regionaalhaigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Pärnu Haigla Psühhiaatriakliinikus, Valga Haiglas, Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonnas, Tartu Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliinikus, Narva Haigla ambulatoorse vastuvõtu kabinetis, Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus, AJK Kliinikus, Viru Haigla Tapa Tervisekeskuses ja Kuressaare Haiglas. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale (Põlva, Võru tn 12) määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, määruse põhjendused Tartu Maakohtu 14.05.2019. a otsusega (tl 151-153) tunnistati Priit Salundi süüdi
§-de 213 lg 1, 199 lg 2 p-de 4, 8, 121 lg 2 p 3 ja 120 lg 1 järgi ja karistati
lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, vangistusega 2 aastat.
Salundi eelvangistuses viibitud aeg 24.11.-26.11.2018, s.o 3 päeva karistusaja hulka ning P. Salundile kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg-te 1, 3 alusel määrati, et mõistetavat karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui P. Salundi ei pane 2 aasta ja 2 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning
lg 2 p-s 2 sätestatud kohustust mitte tarvitada alkoholi.
Salundit peale käesoleva kohtuotsuse jõustumist 10 tööpäeva jooksul ning edaspidi kuni käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamalt kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi, mis koosneb süsivesikdefitsiitne transferriin ehk analüüsist CDT ja gammaglutamüüli transferaas ehk analüüsist GGT. Süüdistatav on kohustatud uuringute vastused esitama kriminaalhooldusametnikule. Katseaja algust arvestatakse alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 14.05.2019 ja käitumiskontrolli nõuete kohaldamist alates kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 30.05.
lg 4 kohaselt, kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus leiab, et erakorralises ettekandes esitatud taotlus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. 2
§-s 75 lg 2 p 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeldu ja teiseks
§-s 75 lg 4 sätestatud ja vabatahtlikult võetud lisakohustust hoida CDT näit vereanalüüsides normi piires. Isiklike probleemide lahendamiseks alkoholi tarvitamine ei ole vabandav asjaolu. Ettekande kohaselt on P. Salundi CDT näidu normi piires hoidmise kohustust rikkunud ka 6.05.2020. Rikkumine on tõendatud Synlab 6.05.2020 (tellimuse nr 105540-1) vereanalüüside vastusega (tl 166). Kuna kriminaalhooldusametnik on P. Salundit nimetatud rikkumise eest 8.05.2020 kirjalikult hoiatanud (tl 167), ei saa kohus enam selle rikkumise eest teist korda kohaldada mingit muud
§-s 74 lg 4 nimetatud meedet. Nimetatud rikkumine samas iseloomustab süüdimõistetu katseaja kulgemist negatiivselt, osutades, et P. Salundi ei pea alkoholi tarvitamise keelust täielikult kinni. 25.11.2020 PPA poolt kriminaalhooldusametnikule edastatud info kohaselt ( tl 168) alustati 12.11.2020 kriminaalmenetlust
lg 2 p 1 tunnusel ning ühes 13.11.2020 toimunud liiklusõnnetuses osales P.Salundi. Ettekande kohaselt on edasine menetluse kulg ametnikule teadmata. PPA kirjas toodu on kohtu hinnangul ebapiisav tegemaks järeldusi, kas P.Salundi on katseajal toime pannud mõne uue süüteo. P. Salundit iseloomustab positiivselt, et ta on valdavalt registreerimiskohustust täitnud. Ühel korral on hooldusalune siiski jätnud määratud vastuvõtule ilmumata, mistõttu ametnik on koostanud 6.08.2020 kirjaliku hoiatuse (tl 165). Ettekande kohaselt on alkoholi tarvitamise keelu järgimist indikaatorvahendiga kontrollitud 12 korral ja rikkumisi ei ole tuvastatud. Samas on süüdimõistetu ise tunnistanud, et on alkoholi katseajal tarvitanud. Ettekande kohaselt vereanalüüside tegemise kohustust on P. Salundi täitnud õigeaegselt ja esitanud analüüside vastused ametnikule kaheksal korral. Ajavahemikus 23.08.2019-12.03.2020 läbis P. Salundi kognitiiv-käitumusliku sotsiaalprogrammi „Õige hetk“. P. Salundi tunnistab, et tema puhul on alkohol olnud läbi aastate probleemiks ja nimetab ennast alkoholisõltlaseks. Kriminaalhooldusametniku väitel pole kriminaalhooldusalune tema enda sõnul alates 15.12.2018 kuni 2020 novembrini alkoholi tarvitanud. Hooldusalune tunnistab enda hetkelist tagasilangust. P. Salundi kinnitab, et edaspidi soovib alkoholist eemale hoida ning jätkata
ke eluviisiga. Kohus leiab, et süüdimõistetu avaldatus ( et pole alates 15.12.2018 kuni 2020 novembrini alkoholi tarvitanud) annab alust kahelda asjaolu, et tema 2020 mais antud vereanalüüsi tulemustes oli märgatav CDT näidu tõus. 3
lg 4 alusel määratava kohustuse paneku süüdimõistetule teeb problemaatiliseks asjaolu, et
lg 4 viitab üksnes
lg 2 alusel kohustuste määramisele ega tee viidet
§-le 75 lg 4. Samas ei välista
lõikes 2 loetlemata kohustuste panekut süüdlasele
§-s 74 lg 1 sätestatu. Kohtu arvates ei ole mõistlikku põhjendust, miks erinevates süüdlase käitumiskontrollile allutamist reguleerivates sätetes on süüdlasele kohustuste määramine erinevalt reguleeritud. Asjaolu valguses, et põhimõtteliselt saab
§-s 75 lg 2 loetlemata kohustusi süüdlase käitumiskontrollile allutamise korral siiski määrata, ei välista kohus seda ka käesoleval juhul, kui on vajalik otsustada täiendavate kohustuste panek kohtuotsuse täitmise käigus. Olgu lisatud, et kui P. Salundi jätkuvalt rikub alkoholi tarvitamise keeldu või teisi talle kohtuotsusega pandud kohustusi, on kriminaalhooldajal võimalik esitada uus erakorraline ettekanne, mis võib päädida P. Salundile mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Eeltoodu alusel kohus määrab kohustada Priit Salundit
lg 4 alusel pöörduma kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal alkoholitarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ ning läbima esmase hindamise teenuse. Juhul kui esmase hindamise tulemusena tuvastatakse vajadus programmis osalemist jätkata, tuleb Priit Salundil programmis osaleda programmi läbiviijate poolt määratud ajal ja mahus. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Rita Kulberg 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.