sätestab: Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt (edaspidi pärandvara ühisus). Pärandvara ühisusele ja kaaspärijate vahelistele suhetele kohaldatakse kaasomandi sätteid.
lg 1 kohaselt võib pärandvara jagamist nõuda iga kaaspärija, kui käesoleva seaduse § 155 sätetest ei tulene teisiti. Pärandvara jagamisel määratakse kindlaks, millised pärandi hulka kuuluvad asjad või nende osad, samuti õigused ja kohustused jäävad igale kaaspärijale. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt
§-s 155 märgitud piiranguid pärandvara jagamiseks. Seega on pooltel õigus taotleda pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamist. Kohus selgitab, et pärandvara ühisuse osa on võõrandatav ning hageja ostis selle seaduslikult täitemenetluses läbi viidud avalikul enampakkumisel. Nimetatud osa müüdi Mxxx Saxxxxvõlgnevuste katteks. Hageja ei ole käitunud pahauskselt, kui ostis Mxxx Sxxxx osa pärandvara ühisusest. See, millistel eesmärkidel hageja M. Sxxxx osa omandas, ei oma 6 käesolevalt tähendust. Nimetatu ei mõjuta pärandvara jagamist ning seetõttu ei võta kohus seisukohta kostjate väidete osa, mis puudutavad hageja pahauskset käitumist osa omandamisel ja väidetavat teiste pärijate survestamist. Samuti märgib kohus, et kuna
lg-st 2 tulenevalt läheb osa omandajale üle kaaspärija õigused ja kohustused, siis on hagejal õigus saada osa pärandvarast, mida oleks saanud kaaspärija. See tähendab seda, et hagejal on õigus nõuda pärandvara jagamist ning osaleda mh ka kaaspärijate vahelisel enampakkumisel, kui tegemist ei ole kaaspärijale eriliselt mälestusväärse eseme jagamisega ning pärandiosa omandanu ise soovib osaleda. Üldjuhul jagatakse pärandvara kaaspärijate kokkuleppel ning kui kokkulepet ei saavutata, siis jagab pärandvara kaaspärija(te) taotlusel kohus. Kohus selgitab, et pärandvara ei ole võimalik jagada kaaspärijate enamuse otsusel vaid siiski kõigi kaaspärijate kokkuleppel. Kohus ei võta sisulist seisukohta kostjate väidete osas, milles nad teatasid, et otsustasid pärandvara jagamise kaaspärijate enamuse otsuse alusel, sest see ei ole seaduse kohaselt võimalik. Kohus otsustab pärandvara õiglase jagamise mõlema poole poolt pakutud viiside vahel. Pärandvara jagamiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada pärandvara koosseis ehk jagatava vara koosseis. Koosseis määratakse kindlaks pärandi avanemise ajahetkega (
Hageja on hagis märkinud, et muu pärandvarasse kuuluv vara tuleks jagada pärandvara ühisuse omanike vahel vastavalt nende osade suurusele pärandvara ühisuses. Kostjad on väitnud, et pärandvarasse kuuluvad veel vallasasjad, mille Mxxx Sxxx majast lahkudes kaasa viis. Tõendeid päranvarasse kuuluva vallasvara koosseisu ja väärtuse kohta kostjad kohtule ei esitanud. Kuna käesolevalt ei ole esitatud tõendeid pärandvarasse kuuluvate vallasasjade kohta ega ka taotlusi konkreetsete vallasasjade jagamiseks, siis ei saa kohus jagada võimalikke pärandvaras olevaid vallasasju. Seetõttu jätab kohus rahuldamata hageja taotluse muu pärandvarasse kuuluva vara jagamiseks. Kohus ei arvesta käesolevalt ka kostjate vastuväidet, on hageja on saanud pärandiosa kätte vallasasjadena, mistõttu puudub tal õigus kinnisvarast osa saamiseks. Ka ei ole kostjad tõendanud oma väidet, et pärandvara ühisus on juba lõpetatud ja pärandvara kaaspärijate vahel jaganud. Kohus selgitab, et juhul kui selgub, et pärandvarasse kuuluvadki mingid vallasasjad, siis võimalik need jagada hiljem (
Sxxxx valduses, siis nõuda need tema käest välja. Käesoleva lahendiga kohus vallasasju ei jaga ja hageja nõue selles osas jääb rahuldamata. Pooled ei avaldanud, et pärandi avanemise hetkel oleks pärandvarasse kuulunud muud vara, sh õigusi või kohustusi. Seega kuulub pärandvara koosseisu 1/3 suurune osa kinnisasjast, mille jagamist pooled soovivad. Vastavalt PärrS § 152 lg 3 kohaselt kohaldatakse pärandvara jagamisel kaasomandis oleva asja jagamise sätteid, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. AÕS § 77 lg 2 sätestab kaasomandi jagamise viisid: asi jagada kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanike vahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. Seejuures saab kohaldada vaid sellist jagamise viisi, mille on esitanud nõude esitaja.
lg 3 sätestab pärandvara hulka kuuluvate esemete jaotamisel veel lisavõimaluse: Kui pärijad ei jõua kokkuleppele, kellele ese anda, müüakse see avalikul või pärijatevahelisel enampakkumisel ja saadud raha jagatakse pärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosa suurusega. Käesolevalt on hageja pakkunud pärandvara jagamiseks kaks alternatiivset viisi: müüa kinnisasi enampakkumisel või jätta kostjate ühisomandisse kohustusega maksta hagejale 1/3 omandi kaotuse eest 1/3 kaasomandi suuruse osa turuväärtusest. Kostjad esitasid vastuhagis 7 nõude, et kinnisasi müüakse kostjate ehk kaaspärijate vahelisel enampakkumisel kostjate tingimusel ning müügist saadavast rahast saab hageja 1/9 osa. Seejuures leidsid kostjad, et enampakkumisel saaksid osaleda vaid nemad aga mitte hageja, kes ei ole kaaspärija. Kohus eelpool selgitas, et ka hageja on kaaspärija ja saaks seega osaleda enampakkumisel. Pooled vaidlevad seega pärandvara jagamise viisi üle. Seega tuleb kohtul hinnata, milline jagamise viis on kõiki menetlusosalisi arvestades õiglasem ja kõigi huve arvestav. Kuna käesolevalt pole testamenti või pärimislepingut, ei kuulu testaatori viimne tahe arvestamisele. Pärandvara jagamisel lähtub kohus mh
§-dest 159 ja 160 ning AÕS §-st 77. Hageja huvi ja eesmärk on tema seisukohtadest nähtuvalt suunatud raha saamisele, st ta ei soovi saada omandit kinnisasja mõttelisele osale. Kostjad aga soovivad saada pärandvaras oleva kinnisasja mõttelist osa enda omandisse, samas ei soovi nad selle eest hüvitist tasuda. Lähtudes poolte soovidest ja huvidest ei ole sobilikuks pärandvara jagamise viisiks kinnisasja mõttelise osa müümine avalikul enampakkumisel, sest selline müük annaks sisult sama tulemuse, mis tõi endaga kaasa pärandiosa müük täitemenetluses läbi viidud enampakkumisel- kostjad, kelle kuulub eraldi osadena 2/3 kogu kinnistust saaksid uue kaasomaniku, kellel kulub siis 1/3 kinnistust. Kostjad on möönnud, et kaasomandisse kuuluvat 1/3 suurust kinnistu osa ei oleks eraldi võimalik kasutada ja seega oleks uuel, eeldatavalt pereringi mitte kuuluval kaasomanikul oma omandi kasutamine. Kuigi praegune kaasomanik- hageja- saaks oma hüvitise kätte, jääks teistele kaasomanikele siiski üles probleem, sest olukord kinnistu valdamise ja kasutamisega jääks lõplikult lahendamata. See võiks tuua aga kaasa uue vaidluse. Kostjad on ka selgitanud, et nad soovivad kinnistu jäämist nende omandisse, kuna see on nende lapsepõlvekodu. Kostjad on viidanud
Kohus leiab esmalt, et kuna jagamisel on kinnistu mõtteline osa, siis ei saa käesolevat sätet kohaldada: kinnistu mõtteline osa ei ole asi- TsÜS § 49 lg 1 kohaselt on asi kehaline ese. Teiseks leiab kohus, et kinnistut ei saa lugeda erilise mälestusväärsusega esemeks. Kohus külla arvestab, et tegemist on kostjate lapsepõlvekoduga, kuid kumbki neist seal enam ei ela ja puuduvad muud asjaolud, mis annaks alust väite, et kinnistu oleks kostjatele kuidagi eriliselt mälestusväärne. Kohus saab kostjate soetust kinnistuga arvestada pärandvara jagamise viis valikul. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja nõue müüa kinnistu osa avalikul enampakkumisel, ei ole kõigi kaaspärijate huve kõige enam arvetav. Samuti ei võimalda see jagamise viis õigusvaidluse lõpliku lahendamist kõigi kaaspärijate jaoks. Kostjad soovisid pärandisse kuuluva eseme jagamist müügi teel pärijatevahelisel enampakkumisel. Kohtu hinnangul ei kohaldu käesolevalt
Pärimisseaduse eelnõust (Pärimisseadus 56 SE) nähtuvalt on tegemist sätetega, millega peeti vajalikuks laiendada pärijate omavaheliste vaidluste lahendamist kohtuväliselt. Kuna kaaspärijad ei saanud kokkuleppele pärandvara jagamise osas kohtuväliselt, ei kuulu nimetatud sätted kohaldamisele. Kohus jagab pärandavara vastavalt poolte poolt pakutud viiside vahel valides ja lähtub eelkõige kaasomandi jagamise sätetest. AÕS § 77 lg 2 võimaldab kaasomandi lõpetada kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Kohtu hinnangul ei ole kõigi poolte huve arvestades antud jagamise viis jällegi kõigi kaaspärijate huve kõige enam arvestav. Selline enampakkumine on eesmärgipärane siis, kui kõik kaasomanikud vara endale sooviks ja toimuks n.ö üle pakkumine, mis võimaldaks varast ilma jäävale kaasomanikule kõige õiglasema hüvitise. Käesolevalt ei soovi hageja aga omandada kinnistust veel suuremat osa ja ta pakkumisel ei osaleks. Sellisel juhul ei kujuneks aga välja õiglast hinda, millest hageja saaks omamandi kaotus eest hüvitise. Kohus peab pärandvara jagamise viisi 8 valikul lähtuma ikkagi kõigi osapoolte huvidest, mitte ainult kostjate omast. Kostjate pakutud pärandvara jagamise viis on ebaõiglane hageja suhtes ning arvestab vaid kostjate endi huve. Alternatiivse viisina on hageja pakkunud välja, et kinnisasja 1/3 mõtteline osa jääb kostjate ühisomandisse ning kostjad maksavad mõttelise osa turuväärtusest 1/3 osa hagejale. Kohus leiab, et hageja alternatiivse pärandvara jagamise viis on käesolevas olukorras kõige õiglasem jagamise viis, mis järgib kõigi poolte huve üheaegselt. Kostjad jäävad kinnisasja 1/3 mõttelise osa ühisomanikeks, mis võimaldab neil koos juba olemasoleva osaga kinnistut seda ühiselt kasutada ja majandada, samas saab hageja omandi kaotuse eest hüvitise. Vastuses hageja alternatiivsele nõudele ei vaielnud kostjad vastu sellele, et 1/3 mõtteline osa jääb kostjate ühisomandisse. Pooled vaidlesid hüvitise suuruse üle.
lg 2 lause 1 kohaselt jagatakse pärandvara pärijate vahel vastavalt nende pärandiosale, lähtudes pärandvara hulka kuuluvate esemete harilikust väärtusest jagamise hetkel. 23.10.2020 esitas ekspert enda arvamuse nr 201006-01E kinnisasja turuväärtuse kohta (tl 138162). Arvamuse kohaselt on kinnisasja turuväärtus ekspertiisi tegemise seisuga 27 000 eurot Eksperdiarvamusest lähtuvalt on kogu kinnisasja turuväärtus pärandvara jagamise hetkel 27 000 eurot, millest 1/3 osa väärtus on 9000 eurot. Hagejale kuulub 1/3 pärandvara ühisusest, mistõttu peaksid kostjad AÕS § 77 lg-st 2 lähtuvalt hüvitama hagejale tema osa omandist ehk 3000 eurot. ning kinnisasja väärtus ekspertiisi tegemise seisuga, kui kinnistul poleks tehtud parendustöid (9 puitakna vahetus plastikakende vastu, vööpalgi vahetus, kahjurite pesade hävitus, auru- ja tuuletõkete paigaldus, betoonist põranda valamine ja küttelemendi ning laminaadi paigaldus, köögis vahetatud põrandakate, sadevee kahjustusega laeplaatide eemaldus ja paberiga katmine, trepiastmete parandus ja vaipkatte paigaldus, boileri ja veepumba ning sanitaartehnika vahetus, õhksoojuspumba paigaldamine, korstnasse juhitud ventilatsioonitoru eemaldamine, ehitusvahuga fassaadipragude täitmine ja varikatuse eemaldamine, aia ja viljapuude hooldamine) on 24 000 eurot. Ekspert märkis, et parenduste mõju kinnisasja turuväärtusele on hinnanguliselt 10%. Kostjate hinnangul peab hagejale makstavast hüvitisest maha arvestama kostjate poolt tehtud vältimatult vajalikud kulud kinnisasja säilitamiseks (
). Kostjad on esitanud oma kulude tõendamiseks arveid (tl 28, 35-41).
lg 1 sätestab: Pärandil lasuvad kohustused, samuti pärandaja matuse, pärandaja perekonnaliikmete ülalpidamise, pärandvara valitsemise ja inventuuri kulud ning muud pärandiga seoses tehtud vajalikud kulutused jaotatakse kaaspärijate vahel võrdeliselt nende pärandiosaga, kui testamendist või pärimislepingust ei tulene teisiti. Esmalt märgib kohus, et kulutuste hüvitamiseks tuleb esitada kas nõue kaaspärija vastu tasaarvestuse avaldus. Kostjad ei ole kumabki esitanud- nad on esitanud vaid oma väited vaid vastuväidetena hageja nõudele. Kohus nõustub kostjatega selles osas, et kõik kaaspärijad peavad osalema pärandvaras oleva vara säilitamiseks tehtud kulude kandmises, kuid märgib, et kulud peavad olema reaalselt tehtud ja kantud, et nõuda teiselt kaaspärijalt nende hüvitamist. Kohtu hinnangul ei tõenda kostjate esitatud arved seda, et kostjad kui kaaspärijad tegid pärandvarasse kuuluvale kinnistule kulusid. Arvetest nähtuvalt on erinevad ehitusmaterjalid, seadmed ja aknad ostnud Mxxxx Sxxx ehk Mxxx xxxxx poeg, kes elab vaidlusalusel kinnistul. Ühestki arvest ega kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kulusid oleks reaalselt kandnud kostjad või et kostjad oleksid hüvitanud 9 Mxxxx Sxxxxxx tema tehtud kulud. Seega ei saa kostjad olla isikuteks, kellel oleks hageja vastu kulude hüvitamise nõudeõigus. Samuti on vaieldav, kas tehtud kulud on olnud kinnistule vajalikud või siis vajalikud selle valitsemiseks. Kohus selgitab, et ilma teiste kaasomanike nõusolekuta võib kaasomandile teha vaid selle säilitamiseks vajalikke kulutusi- AÕS § 72 lg 4. Käesolevalt ei ole ka võimalik määratleda, kas kulutused on olnud asja säilitamiseks vajalikud või lihtsalt parenduslikud. Kohus küsis eksperdilt arvamust ka selle kohta, kas väidetavalt kostjate või nende loal kolmanda isiku poolt tehtud kinnistu parandamistööd mõjutavad ka kinnistu väärtust. Ekspert leidis ning kinnisasja väärtus ekspertiisi tegemise seisuga, kui kinnistul poleks tehtud parendustöid (9 puitakna vahetus plastikakende vastu, vööpalgi vahetus, kahjurite pesade hävitus, auru- ja tuuletõkete paigaldus, betoonist põranda valamine ja küttelemendi ning laminaadi paigaldus, köögis vahetatud põrandakate, sadevee kahjustusega laeplaatide eemaldus ja paberiga katmine, trepiastmete parandus ja vaipkatte paigaldus, boileri ja veepumba ning sanitaartehnika vahetus, õhksoojuspumba paigaldamine, korstnasse juhitud ventilatsioonitoru eemaldamine, ehitusvahuga fassaadipragude täitmine ja varikatuse eemaldamine, aia ja viljapuude hooldamine) on 24 000 eurot. Ekspert märkis, et parenduste mõju kinnisasja turuväärtusele on hinnanguliselt 10%. Kohus rõhutab, et see on võimalik mõju kogu kinnistu turuväärtusele. Kuna enamus kinnistust kuulub nagunii kostjatele, oleks hagejale kuuluva osa väärtuse võimalik kasv marginaalne (1,1%). Kohus ei pea sellist väärtuse vahet hüvitise määramisel oluliseks. Seega ei saa kohus ei saa arvestada hagejale hüvitise määramisel kinnisasjale tehtud kulutustega või parendustöödega, sest kostjad pole tõendanud, et nad kandsid kulusid või tegid ise parendustöid. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja mõista 3000 eurot, mis on 1/3 kinnisasja 1/3 kaasomandi osa turuväärtusest. Kohus selgitab, et juhul kui pärandvaras on kohustusi ja kulutusi, mis on jäänud jagamata, saavad kaaspärijad seda
Kohus selgitab, et kinnistusraamatus vajalike omaniku kannete tegemiseks peavad pooled ise tegema vajalikud avaldused- käesolev kohtuostus ei asenda poolte tahteavaldusi. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Lähtudes TsMS § 163 lg-st 1 jätab kohus kõik menetluskulud kostjate kanda. Poolte vahel puudus vaidlus selles, pärandvara ühisus tuleb lõpetada. Kohus lõpetas varaühisuse valides selle viisiks hageja poolt alternatiivselt taotletud jagamise viisi. Seejuures mõistab kohus hüvitiseks summa, mis vastab eksperdi poolt tuvastatud vara väärtuse osale. Vastuhagis soovitud jagamise viisi jätab kohus rahuldamata. Samuti on kostjad asja paisutanud esitades erinevaid taotlusi eesmärgiga saada küll omand, kuid mitte tasuda selle eest õiglast hüvitist ja toonud välja väidetavaid kulusid jättes aga neid puudutavad taotlused korrektselt esitamata. Samuti tegid kostjad enamvähem õiglase pakkumise kompromissiks alles 19.11.2020, so rohkem kui aasta pärast oma esimese siukoha esitamist. Kohus leiab, et menetlus on nii pikal kestnud eelkõige kostjate tegevuse tõttu. 10 Hageja on käesolevalt tasunud riigilõivu 300 eurot ja kostjad samuti 300 eurot. Nimetatu on kohtukulu TsMS § 138 lg 2 ja § 138 alusel. Kostjate tasutud riigilõiv jääb nende endi kanda ja lisaks tuleb kostjatelt välja mõista hageja tasutud riigilõiv. Kohus määras 20.07.2020.a määrusega hageja taotlusel kinnisasja suhtes ekspertiisi ning esitas eksperdile kaks küsimust: Milline on kinnistu turuhind ekspertiisi tegemise seisuga ning milline on kinnistu turuhind ekspertiisi tegemise seisuga, kui kinnistul ei oleks tehtud kohtu poolt resolutsiooni p-s 2.2 loetletud parandustöid. Teise küsimuse lisas kohus määrusesse seetõttu, et kostjad väitsid, et nende tehtud parendustööd tõstsid oluliselt kinnisasja turuväärtust ning hageja peaks kulude hüvitamisel osalema. Hageja pidi eksperdi tasu 688 eurot ette maksma, kuid ei teinud seda. Eksperdile maksti tasu välja riigi vahenditest. Nimetatud kulud on asja läbivaatamise kulud vastavalt TsMS § 143 p-le 1. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kuna mõhus jätab menetluskulud kostjate kanda, tuleb ka nimetatud kulu välja mõista kostjatelt riigi kasuks Poolte esindajad esitasid ka taotlused õigusabi tasu ja kulude välja mõistmiseks. Nimetatud kulud on kohtuvälised kulud vastavalt TsMS § 144 p 1 ja p 2 – esindajate kulud ja nende sõidukulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab: Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kuna kohus jätab menetluskulud kostjate kanda, siis nende enda kulude osas kohus hinnangut ei anna. Hageja esindaja on palunud osutatud õigusabi eest hagejale välja mõista 2700 eurot. Taotlus kohaselt on esindaja osutanud õigusabi 22,5 tundi tunnihinnaga 120 eurot (+käibemaks). Kohus leiab, et hageja esindaja kulud on asja keerukust ja esinda poolt tehtud töö mahu arvestades asjakohased ja põhjendatud. Nagu kohus eelpool märkis oleks asja saanud lahendada kiiremini ja sega ka väiksemate kuludega kui kostjat oleks vaidlusse suhtunud konstruktiivsemalt. Kohus leiab, et hageja esindaja kulud tuleb välja mõista kostjatelt. /Allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.