) § 696 lg 1, § 698 lg-d 1 ja 2). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
hagi tagamise sätete alusel, mitte lõpplahendi alusel toimuvas täitemenetluses, milles kohaldub TMS regulatsioon. Kohtutäitur ei lahenda hagi tagamise määruse täitmisel valduse ja omandiõiguse küsimusi, kuna sellega väljuks kohtutäitur täitedokumendi piiridest ja hagi tagamisega pandud kohustus muutuks sisutühjaks. Avaldajad võivad esitada täitedokumendi peale määruskaebuse või kanda hagi tagamise tühistamiseks kohtu deposiitarvele täitedokumendis märgitud rahasumma. Puudutatud isik II pidi sõiduki arestimiseks pöörduma kohtutäituri poole (
Puudutatud isik II kinnitas täitetoimingu käigus, et soovib sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmist. 5. Avaldajad esitasid 13.07.2020 Harju Maakohtule kaebused, milles palusid tühistada kohtutäituri 02.07.2020 otsus ja kohustada kohtutäiturit tagastama sõiduki valdus avaldajale II. Kohtutäitur on ebaõigesti leidnud, et avaldajal II puudub kaebeõigus. Kuna kohtutäitur võttis avaldajalt II tema tahte vastaselt sõiduki otsese valduse, puudutab täitetoiming otseselt avaldaja II õigusi. Kohtutäitur teisaldas sõiduki avaldaja II tahte vastaselt. Avaldajad jäävad 26.06.2020 kaebuse põhjenduste juurde. Kohtutäituri seisukoht, et ta võib hagi tagamise määruse täitmisel eirata TMS § 64 lg-t 3 ja võtta asja valduse ära mistahes isikult, on õigusvastane. Asjakohatu on kohtutäituri viide, et kohtutäitur ei lahenda hagi tagamise määruse täitmisel valduse ja omandiõiguse küsimusi. Arestimise hetkel ei olnud sõiduki valduse küsimuses vaidlust. Kohtutäitur ilmus sõiduki arestimiseks avaldaja II, mitte avaldaja I elukohta, ning arestis sõiduki avaldaja II juuresolekul. Sõiduki otsene valdus ja selle teostamist võimaldav võti oli avaldajal II. 2
lg 1 p 5 järgset hagi tagamise meedet ehk kostja kohustamist asja kohtutäiturile hoiule andmiseks. Kohtutäitur on küll viidanud
lgle 6, kuid on 02.07.2020 otsuses möönnud, et puudutatud isik II ei esitanud avaldust sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmiseks. Kohtutäitur võttis sõiduki enda järelevalve alla omaalgatuslikult ja küsis puudutatud isikult II selle kohta kinnitust alles arestimise käigus. Samas puudub ka arestimisaktis viide puudutatud isiku II kinnitusele. Kohtutäitur võttis seega sõiduki enda järelevalve alla kehtiva täitedokumendi ja puudutatud isiku II avalduseta. 6. Kohtutäitur esitas 11.08.2020 vastuse, milles taotles avaldaja I kaebuse läbi vaatamata ning avaldaja II kaebuse rahuldamata jätmist, jäädes 02.07.2020 otsuse juurde. Avaldaja II ei olnud tsiviilasjas nr 2-20-8640 menetlusosaliseks ning hagi tagamise määruse täitmise menetluses väidetava valdaja lugemine puudutatud isikuks TMS § 5 mõttes tähendaks liiga laia tõlgendust.
kommentaarides on märgitud, et kui väljaspool menetlust olev isik leiab, et hagi tagamisega on rikutud tema õigusi, on tal õigus kasutada seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid, esitades hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks TMS § 222 kohaselt. Kaebus kohtutäituri tegevuse peale ei ole kohane õiguskaitsevahend ning kuna avaldaja I ei ole täitemenetluse osaline, tuleb tema kaebus jätta läbi vaatamata. Kuna kohtutäitur ei saa hagi tagamise määruse täitmisel asuda lahendama valduse või omandiõiguse küsimusi ning
lg-st 6 tuleneb kohtutäiturile õigus võtta arestitud ese hagi tagamist taotlenud isiku taotluse alusel oma järelevalve alla, ei võtnud kohtutäitur sõidukit enda järelevalve alla omaalgatuslikult. Arestimise lahutamatuks osaks on ka arestitud vara võlgniku valdusse jätmise üle otsustamine. Puudutatud isik II kinnitas, et soovib sõiduki võtmist kohtutäituri järelevalve alla. Kohtutäitur viis täitetoimingu läbi aadressil, mis on mõlema avaldaja registrijärgne elukoht.
Kuna sõiduki arestimine toimus hagi tagamise käigus, tuleb arvestada
-s hagi tagamise, sh vara arestimise kohta käivat regulatsiooni.
lg 1 p 2 võimaldab arestida ka vara, mis kuulub kostjale, kuid on kellegi teise valduses. Kuna arestimise korral võib kohtutäitur
lg 6 järgi võtta arestitud eseme enda järelevalve alla ja korraldada eseme hoiustamise, ei saa nõustuda avaldajatega, et hagi tagamise määruses peab olema kirjas kohustus anda ese 3
lg 31 alusel tema enda kanda ning ülejäänud menetluskulud
hagi tagamise regulatsioon ei välista TMS § 64 lg 3 kohaldumist. Kohtutäitur ei võinud avaldajalt II kui sõiduki otseselt valdajalt sõiduki valdust ära võtta, kuna avaldaja II vaidles sellele vastu. Maakohus on kohaldanud vastuoluliselt
Teise isiku valduses oleva asja arestimine ei võimalda võtta sellelt isikult ära vara valdust. TMS § 64 lg 3 kohaldumise tõttu tulnuks arestimine läbi viia ja käsutuskeeld nähtavaks teha sõiduki valdust ära võtmata. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud, et puudutatud isik II soovis sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmist. Kohtutäituri esitatud kõnede väljavõtted ei tõenda kõnede sisu. TMS ei näe ette, et kohtutäiturile võiks avaldusi esitada suulises vormis. Puudutatud isiku II hagi tagamise määruse täitmist puudutav avaldus saanuks sisalduda vaid täitemenetluse algatamise avalduses, mis peab olema kirjalik. Puudutatud isiku II vastavat avaldust ei asenda hilisem kohtumenetluses esitatud kirjalik kinnitus. Täitedokument ei võimaldanud sõiduki otseselt valdajalt sõiduki valdust ära võtta. 11. Kohtutäitur taotleb vastuses määruskaebuse rahuldamata jätmist, jäädes oma varasemate seisukohtade juurde. TMS § 64 lg 3 ei kohaldu hagi tagamise määruse alusel algatatud täitemenetluses. Kui kohtutäitur peaks hagi tagamise määruse alusel toimuvas täitemenetluses kohaldama täitemenetluse üldisi norme, peaks kohtutäitur mh määrama vabatahtliku täitmise tähtaja ja vara arestimisel hinna, korraldama enampakkumise jne. See ei saa olla seadusandja mõte. Maakohus on seega
lg 1 p 2 alusel põhjendatult järeldanud, et arestida saab ka vara, mis kuulub kostjale, kuid on kellegi teise valduses. Meelevaldne on avaldajate väide, et täitetoimingu läbiviimist puudutav avaldus ei tohi olla suulises vormis. On tavapärane, et kui menetlusosaline ei viibi täitetoimingu juures, kuulab kohtutäitur ta ära suuliselt ja palub vajalikud kinnitused esitada hiljem kirjalikult. Puudutatud isiku II suulist avaldust tuleb pidada põhjendatuks, arvestades ka hagi tagamise määruse täitmise kiireloomulisust ja arestimise läbiviimist pärast tööpäeva lõppu. On eluliselt ebausutav, et kohtutäitur asub sissenõudjaga vähemalt suuliselt kooskõlastamata teisaldama võlgniku vara ja korraldama selle hoiustamist, kuna sellega kaasnevad sissenõudjale otsesed tagajärjed ja kulud. 4
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 13. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna selle tühistamiseks alust. Vastavalt
lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata. 14. Vaidlusaluses täitemenetluses on täitedokumendiks hagi tagamise määrus, millega arestiti hagi tagamise korras avaldajale I kuuluv sõiduk ning tehti käsutuskeeld nähtavaks liiklusregistrisse puudutatud isiku II kasuks keelumärke kandmisega. Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas kohtutäitur võis täitedokumenti täites võtta avaldajalt II sõiduki valduse. Maakohus asus seisukohale, et kuna sõiduki arestimine on toimunud hagi tagamise käigus, tuleb arvestada
hagi tagamise, sh vara arestimise kohta käivat regulatsiooni. Maakohus leidis
lg 1 p-le 2 ja § 389 lg-le 6 tuginedes, et kohtutäitur võis sõiduki enda järelevalve alla võtta ja korraldada selle hoiustamise olenemata sellest, et sõiduk oli avaldaja II valduses. 15.
lg 1 p 2 näeb ühe hagi tagamise abinõuna ette kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestimise ning selle alusel käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemise vararegistrisse. Vara arestimise korda ja tagajärgi reguleerib täpsemalt
.
Kohtutäitur võtab arestitud eseme hagi tagamist taotlenud isiku avalduse alusel oma järelevalve alla. Sel juhul keelab kohtutäitur täielikult või osaliselt eseme kasutamise ja võib anda esemega seonduvaid korraldusi, muu hulgas korraldada eseme hoiustamise. Rohkem hagi tagamise korras vara arestimise määruse täitmist reguleerivaid sätteid
-s ei ole. Ka ei ole
-s ega TMS-s täpsustatud, kas ja kuivõrd kohalduvad TMS arestimist puudutavad sätted. Riigikohus on leidnud, et nende hagi tagamise määruste puhul, mille täitmisega tegeleb kohtutäitur, on võimalik rakendada samu TMS sätteid, mida n-ö lõpliku täitedokumendi sundtäitmisel, sest tsiviilkohtumenetluses puuduvad hagi tagamise abinõude rakendamist reguleerivad erisätted peale
§-de 388 ja 389 (07.12.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-6216, p 14.2). Õiguskirjanduses on järeldatud, et hagi tagamisel on analoogia korras kohaldatavad need TMS sätted, mis ei ole vastuolus hagi tagamise eesmärgiga või mille osas puuduvad
-s erinormid (vt V. Kõve jt (koost). Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, Juura 2017, lk 683).
lg 1 p 2 ja § 389 lg 6 on aga omakorda erinormid TMS § 64 lg 4 suhtes, kuna võimaldavad teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vara arestida ja kohtutäituril selle oma järelevalve alla võtta olenemata sellest, mis põhjusel see kolmanda isiku valdusse on antud. TMS § 64 lg-d 3 ja 4 seega praegu ei kohaldu. Selline tõlgendus on kooskõlas hagi tagamise eesmärgi ja kiireloomulisusega. Antud juhul on hagi tagamise eesmärk tagada sõiduki säilimine ning seda eesmärki ei aitaks saavutada see, kui kohtutäitur saaks arestida üksnes avaldaja I nõudeõiguse avaldaja II vastu. 17. Eelnevast lähtuvalt on maakohus õigesti leidnud, et kohtutäitur võis
lg 1 p 2 ja § 389 lg 6 alusel võtta sõiduki oma järelevalve alla ja anda kolmandale isikule hoiule avaldaja II otseses valduses olnud, kuid avaldajale I kuuluva sõiduki. Seda ei väära asjaolu, et täitedokumendis ei ole
lg-le 6 viidatud, kuna kohtutäitur peab sellest täitedokumendi alusel vara arestimise korraldamisel igal juhul lähtuma. Ringkonnakohus ei nõustu avaldajatega, et
lg 6 teises lauses reguleeritud hagi tagamist taotlenud isiku avaldus ei tohi olla esitatud suulises vormis. Seadus ei näe vastavale avaldusele ette vorminõuet. Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtutäituri 07.10.2020 e-kirjale lisatud kõnede eristuse väljavõte ja puudutatud isiku II kinnitus on piisavad tõendamaks, et puudutatud isik II esitas täitetoimingu ettevalmistamise ja läbiviimise käigus kohtutäiturile suulise avalduse sõiduki kohtutäituri järelevalve alla võtmiseks. Vaidlustatud määruse tühistamiseks puudub seega alus ja määruskaebus jääb rahuldamata. 18. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad menetluskulud
Kohtutäitur ja puudutatud isik II on määruskaebemenetluses osalenud isiklikult ning toimikust ei nähtu menetluskulude kandmine kohtutäituri ega puudutatud isiku II poolt. Kindlaksmääratavad menetluskulud seega puuduvad. (allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.