2-20-18962/6

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 09.02.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-18962 Kohtuasi XX (X) hagi YY (Y) vastu põlvnemise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 31.12.2020 määrus Kaebuse esitaja ja liik XX määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Jana Kitter Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik esindaja CC Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 31.12.2020 määrus jätta muutmata.
2. XX määruskaebus jätta rahuldamata.
3. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud jätta XX kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. 2-20-18962 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Hageja esitas 23.12.2020 Harju Maakohtule kostja vastu hagi põlvnemise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt tutvus hageja kostja emaga, kui kostja ema oli neljandat kuud rase ja ootas kostjat. Kostja sündis peale hageja ja kostja ema abiellumist. Hageja lubas kanda ennast isana kostja sünniakti. Peale vanemate lahutust esitas kostja hageja vastu elatisenõude. Hageja peab seda ebaõiglaseks, kuna ei ole kostja bioloogiline isa. Hageja palus tuvastada, et kostja ei põlvne hagejast. Maakohtu määrus ja põhjendused
5. Harju Maakohus keeldus 31.12.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest ja jättis menetluskulud hageja kanda.
6. Kohus leidis, et esitatud avaldusega ei ole hagejal võimalik saavutada taotletavat eesmärki. Perekonnaseaduse (PKS) 91 lõike 1 esimese lause järgi on isaduse vaidlustamise õigus mehel, kelle isadus on tuvastatud tulenevalt abielust lapse emaga või kes on isaduse omaks võtnud, samuti lapse emal ning lapsel. PKS § 93 lõike 1 kohaselt võib isaduse kohtus vaidlustada ühe aasta jooksul arvates päevast, millal isadust vaidlustama õigustatud isikule on vaidlustamise aluseks olevad asjaolud teatavaks saanud.
7. Hagi kohaselt tutvus hageja kostja emaga, kui viimane oli neljandat kuud rase. Hagist selgub, et hageja lubas ennast kanda lapse sünniakti isana teades, et ei ole tegelikult lapse bioloogiliseks isaks. Maakohus leidis, et sellises olukorras ei ole hagejal võimalik peale ühe aasta möödumist enam põlvnemist vaidlustada. Kostja sündis XX.XX.XXXX. Seega on tema sünnist möödunud rohkem kui üks aasta ja seega on möödunud seaduses sätestatud vaidlustamise õiguse tähtaeg. PKS § 93 lõikes 1 nimetatud tähtaeg on õigust lõpetav tähtaeg (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-111-12, punkt 15). Viidatud sätte järgi kaotab isik aasta pärast vaidlustamise aluseks olevatest asjaoludest teadasaamist õiguse kohtus isadust vaidlustada.
8. Kohus selgitas, et PKS § 92 lõike 1 järgi võib isaduse vaidlustamise hagi esitada üksnes isiklikult, st isaduse vaidlustamise hagile peab alla kirjutama hageja. Antud juhul on hagi allkirjastanud hageja lepinguline esindaja.
9. Tuginedes eelöeldule keeldus kohus hagi menetlusse võtmisest tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 punkti 2 alusel. Menetluskulud jäid TsMS § 168 lõike 1 alusel hageja kanda. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
10. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, selgitada välja QQ kontaktandmed isaduse tuvastamise läbiviimiseks, määrata kostja hagejast põlvnemise vaidlustamiseks DNA-analüüs ja jätta selle kulud kostja seadusliku esindaja kanda.
11. Kostja ei nõustu maakohtu määrusega. Praeguseks ajaks on hagejale saanud teatavaks lapse väidetava bioloogilise isa nimi, kuid kes lapse ema sõnade kohaselt ei ole nõus isadust tunnistama, millest hageja järeldab, et lapse ema teab ja suhtleb lapse tegeliku isaga, kuid keeldub seda hagejale avaldamast. Hageja iseseisvalt lapse tegeliku isa andmeid välja selgitada ei saa ja seetõttu palub seda teha kohtul. Hageja hinnangul ei saa olla lapse huvides, et tema tegelik põlvnemine ei ole tuvastatud. Antud juhul puudub hageja ja kostja vahel perekondlik side ning kostja ka teab, et hageja ei ole tema isa. Praeguse olukorra jätkudes, kui hageja kostja 2 2-20-18962 ülalpidamiskohustust täidab, võib tekkida tulevikus ka kostjal ülalpidamiskohustus hageja suhtes ja kõik see põhjusel, et kostja ema keeldub tegeliku isa tuvastamisest.
12. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
13. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 31.12.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning hageja määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS §-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb seega maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659 ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda.
14. Kolleegiumi hinnangul ei ole hageja määruskaebust seaduse nõuete kohaselt põhjendanud. Kaebuses ei ole esile toodud, millest tuleneb õigusrikkumine määruse tegemisel ning milles rikkumine seisneb (TsMS § 662 lõige 2 punkt 2). Samuti ei nähtu kaebusest, et hageja üldse vaidlustaks maakohtu põhilist seisukohta, mille kohaselt hagiga ei ole TsMS § 371 lõike 2 punkti 2 mõistes taotletavat eesmärki võimalik saavutada, kuivõrd hageja ei ole järginud PKS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaega. Kaebuses tugineb hageja asjaoludele ja põhjendustele, mis ei ole maakohtu määruse vaidlustamisel asjakohased.
15. Kuigi määruskaebuses puuduvad sisulised etteheited maakohtu seisukohtadele, märgib kolleegium, et maakohus leidis õigesti, et kuivõrd hageja on hagis ise esile toonud, et oli juba enne kostja sündi teadlik asjaolust, et tema ei ole kostja isa (st tutvus kostja emaga siis, kui viimane oli juba lapseootel), kuid lubas ennast kanda lapse isana sünniakti, hakkas antud juhul PKS § 93 lõikes 1 sätestatud tähtaeg kulgema lapse sünnist 24.08.
16. Praeguse hagi esitamise ajaks on nimetatud õigust lõpetav tähtaeg vaieldamatult möödunud, mistõttu jõudis maakohus õigele järeldusele, et hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada.
17. Kolleegium märgib, et iseenesest osundas maakohus õigesti, et antud juhul ei ole järgitud ka PKS § 92 lõikes 1 sätestatud nõuet, st hagi tulnuks allkirjastada hagejal isiklikult. Samas nimetatud asjaolu ei saaks olla hagiavalduse menetlusse võtmise aluseks ilma, et maakohus ei oleks eelnevalt andnud hagejale võimalust puuduse kõrvaldamiseks, kuna tegemist on kõrvaldatava puudusega (TsMS § 372 lõige 1).
18. Täiendavalt märgib kolleegium vastuseks kaebuse väidetele ja taotlustele järgmist. Määruskaebusest nähtuvalt teeb hagejale muret asjaolu, et kostja tegelik põlvnemine ei ole tuvastatud olukorras, kus väidetavalt on kostja emale lapse bioloogiline isa teada. Hageja leiab, et selline olukord võib tulevikus tekitada ka kostjale (soovimatu) ülalpidamiskohustuse hageja kui kostja sünniakti isana kantud isiku vastu. Kolleegium selgitab, et kirjeldatud olukorras kaitseb kostja õigusi PKS § 93 lõige 3 koosmõjus §-s 95 sätestatuga, millest tulenevalt võib kostja oma põlvnemise hagejast täisealisena isiklikult vaidlustada. Praegusel juhul on aga hageja oma kinnitusel ise nõustunud enda kostja isana sünniakti kandmisega, millisel juhul pidi hageja arvestama ka PKS-st tulenevate tagajärgedega (sh ülalpidamiskohustusega). Hageja taotlus nõuda kohtu kaudu välja kostja bioloogilise isa andmed ei ole hagiavalduse menetlusse võtmise otsustamisel asjakohane ega kuulu rahuldamisele. 3 2-20-18962 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
19. Määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike 1 alusel hageja kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad, kuna avalduse menetlusse võtmisest keelduti, mistõttu vastaspoolt menetluses ei osalenud. (allkirjastatud digitaalselt) /Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/ 4