) § 28 lg 1 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava vastu võtnud, esitatakse see käesoleva seaduse § 10 lõike 2 punktis 3 nimetatud tähtaja jooksul kohtule kinnitamiseks. Saneerimiskavale lisatakse hääletusprotokoll koos lisadega. Kohus määras 17.11.2020.a määruses, et saneerimiskava vastuvõtmise tähtaeg on 31.12.2020 ning saneerimiskava tuleb kohtule esitada hiljemalt 11.01.
lg 2 peab kohus vastuvõetud saneerimiskava kinnitamisel kontrollima kas: 1) käesoleva seaduse §-s 12 nimetatud saneerimisteade on võlausaldajale edastatud ja kas see vastab käesolevas seaduses esitatud nõuetele; 2) saneerimiskava projekt on § 20 lõike 3 kohaselt võlausaldajale tutvumiseks edastatud; 3) käesoleva seaduse § 23 lõikes 1 nimetatud teade saneerimiskava vastuvõtmise koosolekul osalemiseks või üleskutse seisukoha esitamiseks on võlausaldajale edastatud; 4) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse §-s 21 ettenähtud nõuetele; 5) saneerimiskava vastuvõtmisel on järgitud käesoleva seaduse §-s 24 ettenähtud nõudeid, eelkõige kas saneerimiskava poolt on antud nõutav arv hääli ja hääletamisel ei ole rikutud võlausaldaja õigusi. Kohus kontrollis
Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on nõuetekohane saneerimisteade 6 ning saneerimiskava ja üleskutse seisukoha esitamiseks kõigile võlausaldajatele edastatud ning kõik võlausaldajad on need ka kätte saanud. Kõigil võlausaldajatel on olnud võimalus esitada oma vastuväiteid saneerimiskavale kirjalikult. Hääletusprotokollist nähtuvalt hääletasid saneerimiskava vastuvõtmise poolt kõik võlausaldajad, kelle nõudeid soovitakse saneerida.
lg 4 sätestab, et kui võlausaldajad on saneerimiskava alusel jaotatud rühmadesse, siis on kava vastu võetud, kui igas rühmas hääletas saneerimiskava poolt vähemalt pool kõigist ühte rühma kuuluvatest võlausaldajatest, kellele kuulub vähemalt kaks kolmandikku rühmas esindatud häältest. Käesolevalt on võlausaldajad jaotatud kahte rühma ning saneerimiskava poolt hääletasid kõikide rühmade kõik võlausaldajad. Seega ei ole saneerimiskava suhtes esitatud ühtegi vastuväidet ning saneerimiskava poolt on antud nõutud hulk hääli. Kohus leiab, et saneerimiskava vastab
§-s 21 ettenähtud nõuetele. Kohtu hinnangul ei esine asjaolusid, mis õigustaksid kava kinnitamata jätmist. Ettevõtte saneerimine on võimalik ja tõenäoline ning saneerimiskava alusel koheldakse kõiki võlausaldajaid võrdselt. Kuna ükski võlausaldaja ei hääletanud saneerimiskava vastuvõtmise vastu, siis on kõik võlausaldajad olnud nõus, et nende kõrvalnõudeid vähendatakse samal määral, makstakse intressi vaid I rühmas olevatele võlausaldajatele ja kohustused täidetakse II rühma võlausaldajatele kiiremini kui I rühma võlausaldajatele. Kohus leiab, et kavaga on kõikide võlausaldajate huvisid võrdselt järgitud ning eelduslikult on ettevõtja võimeline kava ka täitma. Kui saneerimismenetlust läbi ei viidaks on väga tõenäoline, et ettevõtja suhtes tuleb välja kuulutada pankrot, kuid asja materjalidest nähtuvalt on saneerimismenetlus oluliselt mõistlikum ning kõigi osapoolte huve rohkem arvestavam kui pankrotimenetlus. Eeltoodust tulenevalt kinnitab kohus saneerimiskava. Kohus selgitab, et saneerimiskava kinnitamisega hakkab saneerimiskavas ettenähtud õiguslik tagajärg kehtima ettevõtja ja isiku kohta, kelle õigusi saneerimiskavaga mõjutatakse. Kohtu kinnitatud saneerimiskava on täitedokument saneerimiskavaga ümberkujundatud nõude suhtes. Kui saneerimiskavas on ette nähtud kohustuse täitmise tähtaja pikendamine, ei saa saneerimiskavas nimetatud tähtaja jooksul nõuet maksma panna. (
lg 1,5)
§-st 50 lähtuvalt määrab kohus, et järelevalvet saneerimiskava täitmise üle teostab saneerimisnõustaja Martin Krupp. Kohus määrab saneerimisnõustajale tähtajad aruannete esitamiseks võlausaldajatele ja kohtule igal poolaastal, milles saneerimisnõustaja kirjeldab ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib huvi olla. Saneerimisnõustaja peab järgima
Vastavalt
lg-le 5 on ettevõtja kohustatud andma saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutama saneerimisnõustajale abi järelevalvekohustuse täitmisel. Menetluskulud
lg 2 kohaselt on saneerimisnõustajal saneerimiskava kinnitamisel õigus saada oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste eest hüvitist ja tasu oma ülesannete täitmise eest. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt otsustab kohus saneerimisnõustaja tasu ja kulutuste hüvitise suuruse saneerimiskava kinnitamisel saneerimisnõustaja tegevuse ja kulutuste aruande alusel, mis on esitatud saneerimiskava kohtule esitamise tähtaja jooksul. Justiitsministri 9. jaanuari 2009 määruse nr 1 „Saneerimisnõustaja ja eksperdi tasude ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord ning tasude piirmäärad” § 2 kohaselt lähtub kohus saneerimisnõustaja tasu määramisel saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahelisest kokkuleppest saneerimisnõustaja tasu kohta. Kui ettevõtja ja saneerimisnõustaja vahel selline 7 kokkulepe puudub või kokkuleppes ettenähtud tasu suurus kahjustab kohtu hinnangul ilmselgelt võlausaldajate huve, määrab kohus saneerimisnõustaja tasu suuruse määruse § 4 ja 5 või 6 alusel. Saneerimisnõustaja on kohtule esitanud tegevuse aruande, mille põhjal taotleb määrata saneerimisnõustaja tasuks 5880 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohus leiab, et saneerimisnõustaja ja ettevõtja vahel kokkulepitud ajatasu määr 120€/h on mõistlik ja põhjendatud. Saneerimisnõustaja toimingute sisu ja nendele kulunud aeg 49h on vastavuses asja keerukuse ja mahuga. Seega on põhjendatud saneerimisnõustaja tasu 5880 eurot, mille lisandub käibemaks 1176 eurot, kokku 7056 eurot ning see ei kahjusta võlausaldajate huve. Tasu on võimalik kanda osaliselt ettevõtja poolt kohtu deposiidina ette makstud vahenditest, s.o 6000 eurot. Puudujäävas ulatuses tuleb tasu jätta ettevõtja kanda. Vastavalt taotlusele tuleb tasu ja kulud maksta Saneerimismenetluse OÜ arveldusarvele. Muud menetluskulud jätab kohus TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda, sest nii on saneerimismenetluse olemust ja eesmärki arvestades õiglane. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets Kohtunik 8
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.