KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. jaanuar 2021. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-20-14866 Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi A Hi ja A Hi hagi V Ri vast

) § 116 lg 2 järgi on vanemal õigus ja kohustus hoolitseda oma alaealise lapse eest.

1. A H ja A H on V R pojad. Viru Maakohtu 28.11.
2. a kohtuotsusega on V R (Hilt) välja mõistetud hagejate ülalpidamiseks igakuiselt kokku mõlemale lapsele 300 eurot ( tsiviilasi nr 219-2098).
3. Käesolevas tsiviilasjas esitatud hagis paluvad hagejad suurendada väljamõistetud elatist ning mõista V R välja elatise A H ja A H ülalpidamiseks

§ 101lg 1 sätestatud miinimummääras. 8. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) § 459 lg 1 p 1 ja 2 on poolel pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed, õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel nõue rahuldati ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist. 9. TsMS § 459 kohaldub ka otsusele, millega kohus mõistis kostjalt välja elatise lapse kasuks (Riigikohtu 16.01.2013. a lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-160-12, p 16). 10. Elatise suuruse muutmisel tuleb arvestada samade asjaoludega nagu elatise väljamõistmisel. Ka elatise suuruse muutmisel tuleb lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. 11. Elatise suuruse muutmiseks on alust juhul, kui lapse vajadused ja/või vanema(

1. te)varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. 12. Tsiviilasjas nr 2-19-2098 kohtuistungil hagejate esindaja juba selgitas, et ta on 80 % töövõimetu, märkides, et ta sissetulek on 500 eurot ilma elatise rahata. Laste ülalpidamisekuludeks oli märgitud 531 ühe lapse kulud kuus ja teise lapse kuludeks oli 491 eurot. 13. Käesolevas tsiviilasjas on hagejate seadusliku esindaja (pangakonto kohaselt) sissetulekuks ilma elatise rahata 607,87 eurot ja avalduses märgib laste kuludeks 653,34 eurot ilma toiduta. 3 16.06.2020. a TVH otsuse kohaselt on hagejate seaduslikul esindajal puuduv töövõime ning tema töövõime 4 aasta (28.05.2020. a - 27.05.2024.
2. a)jooksul on tõenäoliselt vähe muutuv. 14. Tsiviilasjas nr 2-19-2098 on hagejate seaduslik esindaja märkinud kulutused toidule lapse kohta 100 eurot kuus. Kohus leiab, et arvestades lapse kohta käesoleval ajal 150 eurot kuus toidule ei ole see ülepaisutatud. Järelikult saab arvestada, et hagejatele kulub käesoleval ajal kuus 953 eurot ~ 1 000 eurot. 15. Kohus möönab, et laste vanuse suurenedes, suurenevad eelduslikult ka nende vajadused ja ülalpidamiskulud. A H on xx. aastane ja A H saab xxx. a xxx. aastaseks ning elatis 150 eurot kuus selgelt ebapiisav. 16. Vastavalt

§ 101

lg 1 ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuupalga alammäär alates

1. aastast on 584 eurot ning elatise miinimummäär on 292 eurot.
2. Kehtestatud alammäär põhineb lapse eelduslikel minimaalsetel vajadustel ning elatise nõudja ei pea selles osas lapse vajadusi eraldi tõendama. Kuna hageja nõuab elatist seaduses toodud miinimummääras, ei ole lapse igakuiste vajaduste tõendamine vajalik.
3. Elatise väljamõistmisel tuleb arvestada ka vanema varalise seisundiga ja jätta vanema kanda selline osa lapse vajaduste rahuldamiseks, mis vastab vanema varalisest seisundist tulenevale võimalusele ülalpidamist anda (

§ 102

). 19.

§ 100

lg 2 sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

1. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-119-07, p 13 ja 3-2-1-33-11). Selle eest, et laps saaks kasvamiseks ja arenguks vajaliku ülalpidamise, on kohustus hoolitseda mõlemal vanemal (vt nt Riigikohtu 24.
3. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-118-12, p 13). Kui vanem elab lapsega koos, rahuldab ta lapse vajadused eeldatavasti vahetult. Kui vanem ei ela lapsega koos või ei osale lapse kasvatamises, täidab ta

§ 100

lg 1 ja lg 2 esimese lause järgi ülalpidamiskohustust üldjuhul lapsele perioodilist rahalist elatist makstes (vt Riigikohtu 08.01 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-165-1,3 p 12). 21. Vastavalt

§ 102

lg 1 vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi ei vabane vanemad lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

1. Kostjal on määratud 50 % töövõimetust. Kostja 6 kuu keskmine töötasu on 900 eurot (neto). Kostja saab Sotsiaalkindlustusametilt pensioni 177 eurot. Kostja märgib, et tal on täisealine poeg invaliid ja ta toetab ka oma invaliidist poega. Kostja märgib, et tema majanduslik olukord ei võimalda suuremat summat maksta ülalpidamiseks kui 28.11.
2. a kohtuotsusega on välja 4 mõistetud. Samas kostja on alati võimalusel tasunud elatist suuremas summas, kui kohtuotsusega on välja mõistetud. Kostja poolt esitatud pangakonto väljavõtetest nähtub, et kostja on
3. aasta jaanuaris maksnud elatist 300 eurot, ülejäänud aasta on kostja iga kuu maksnud elatist suuremas summas kui kohtuotsusega on välja mõistetud.
4. Arvestades kostja ülalpidamisvõimet (kohtu käsutuses olevate majanduslikku seisundit iseloomustavate andmete põhjal) leiab kohus, et elatise väljamõistmine

§ 101

lg-s 1 toodud määras (292 eurot ühe lapse kohta) on kostja jaoks ebamõistlikult koormav. Keskmist palka ja alla selle saava elatist maksma kohustatud isiku jaoks võib olla elatise tasumine miinimummääras ebamõistlikult koormav, asetades isiku olukorda, kus ta ei pruugi suuta katta iseenda esmatarbevajadusi ning Riigikohus on viidanud (vt 22.06.2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 14), et seadusandja peaks kaaluma, kas olukorras, kus oluliselt on kasvanud Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ja koos sellega ka elatise miinimummäär ning kus proportsioon laste vajaduste rahuldamiseks vajalike keskmiste kulutuste, lapsetoetuste suuruse ja keskmise sissetuleku vahel on oluliselt muutunud, tuleks

§ 101lg 1 sätestatud elatise alammäära vähendada.

Seadusandja eesmärgiks ei saa olla reguleerida õigussuhet viisil, mis võib viia selleni, et valdava isikute suhtes tuleb kohaldada erandit (

§ 102

lg 3) ning vaid väikese osa isikute suhtes saab kohaldada seaduses sätestatud reeglit (

§ 101lg 1).

1. Olukorras, kus kostja igakuine sissetulek on vahemikus 700 - 1 000 eurot ning tema ülalpidamisel on kaks alaealist last, oleks kohtu hinnangul käesoleval juhul elatise väljamõistmine hagiavalduses nõutud suuruses ehk seadusjärgses miinimummääras põhjendamatu.
2. Lisaks eeltoodule selgitab kohus, et Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse ja Pricewaterhouse Coopers Advisors poolt valmis lapse ülalpidamiskulude uuring, mille kohaselt on 13-17 aastaste laste ülalpidamiskulu ühes kuus 412 eurot kuus, ühe vanema kohta ca 206 eurot.
3. Kostja on käesoleval ajal täitnud ülalpidamiskohustuse suuremas summas kui on
4. aasta kohtuotsusega välja mõistetud. Kohus on seisukohal, et kostja sissetulek ja varaline seisund võimaldavad tasuda elatist igakuiselt 400 eurot kuus (2 x 200). Kohus arvestab lahendit tehes kostja sissetulekut, osalist töövõimetust, vanema ülalpidamiskohustust alaealiste laste ees, aga ka seda, et otsus oleks täidetav (st vanem oleks suuteline seda täitma). Kohus peab põhjendatuks rahuldada hagi ulatuses, milles kostja on asjaolusid arvestades võimeline otsust täitma.
5. Kohtuotsuse täitmisel tuleb arvestada menetluse jooksul tasutud elatisemakseid.
6. aasta oktoobris, novembris ja detsembris on kostja maksnud hagejatele elatist 370 eurot kuus. Menetluskulude jaotus
7. Kohus märgib, et hageja on menetluses endale palganud esindaja ning hagejate esindaja ei ole pidanud vajalikuks taotleda õigusabi riigi arvel, arvestades väidetavat rasket majanduslikku olukorda. Kohus on seisukohal, et antud tsiviilasjas ei ole kostja põhjustanud menetlust. Kostja pole rikkunud ülalpidamiskohustust ning on andnud täielikku teavet oma sissetuleku ja vara kohta.
8. Vastavalt TsMS § 173 lg 1 ja 4 märgib asja menetlenud kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
9. Vastavalt TsMS § 163 lg 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda 5 / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik 6