← Eesti

2-19-19031/40

Obsah (10)§ 178§ 633§ 187§ 436§ 230§ 231§ 459§ 129§ 124§ 163

Tsiviilasi nr 2-19-19031 VIRU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 2-19-19031 Kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 03.07.2020, Narva kohtumaja Kohtunik Liina Naab

§ 178lg 1 ja 2).

Vastavalt

§ 633

lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et vastavalt

§ 187

lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD Hagiavaldus 1. Hagejad ning A G on esitanud 04.12.2019 hagi elatise miinimumsummas väljamõistmiseks alates 28.11.2019. Kohus on keeldunud A G hagi menetlusse võtmast, kuna kohtumenetluses on tsiviilasi nr 2-18-2253, kus on menetluses A G sarnane nõue. V G ja I G nõuded võttis kohus 09.12.2019 menetlusse. Kostja vastus 2. Kostja tunnistab hagi osaliselt. 2

(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031
  1. Kostja keskmine igakuine sissetulek on 861 eurot ja keskmised igakuised kulud on 781.36 eurot.
  2. Kostja igakuised kulud on: 1) kütuse kulud - 182 eurot. Seoses sellega, et kostja töökoht asub Jõhvis, aga kostja ise elab Narvas, peab ta maksma kütuse eest. Septembris 2019 oli kütusekulu 142.28 eurot, oktoobris 2019 oli kulu 221.27 eurot ja novembris 2019 oli kulu 182.38 eurot. Keskmine kulu kuus on 182 eurot. 2) kommunaalkulud - 101.2 eurot. 3) elekter - 18 eurot 4) TV ja interneti - 9.99 eurot kuus 5) telefon - 11 eurot 6) kindlustuse maksed laste eest - 44.17 eurot. Kostja maksab igakuiselt hagejate elukindlustust. Laste ema pole neid makseid kordagi teinud. 7) toidukulu - 200 eurot 8) tubakatooted - 120 eurot. Kostjal on tubakasõltuvus ja ta on proovinud sellest ka vabaneda. 9) kulud riietele - 60 eurot 10) hügieentarbed - 15 eurot 11) juuksur - 10 eurot 12) ravimid - 10 eurot. Kokku 781.36 eurot
  3. Töötasust jääb üle 79.64 eurot. Kostja on nõus veel kandma 100 eurot kuus kahe lapse ülalpidamiseks (50 eurot iga lapse kohta). Selleks on tal vaja oma kulusid vähendada ja ta on nõus seda tegema nimetatud suuruses.
  4. Hagejate ema saab lasterikaste perede toetust kokku 300 eurot ja iga lapse puhul veel 100 eurot lapsetoetust, kokku 600 eurot.
  5. Kostjal ja hagejate emal on kokku kolm alaealist last, kelle vajadused peavad olema võrdselt rahuldatud. A G apellatsioonkaebuse menetlus on pooleli. Võttes arvesse võrdse kohtlemise printsiibi saab kostja maksta iga lapse kohta 50 eurot kuus.
  6. Riigikohus on korduvalt juhtinud kohtute tähelepanu sellele, et juba praeguseks ajaks võib poole miinimumpalgana määratud elatise maksmine olla miinimumpalga kiire (elukallidusest kiirema ja keskmise sissetulekust suurema) tõusu tõttu muutunud ebaproportsionaalselt suureks ning suurelt osalt vanematelt tuleks jõukohane elatis välja mõista väiksemas ulatuses. Seadusandja peaks kaaluma miinimumelatise vähendamist, veel parem uuringutel põhineva vajaduspõhise miinimumelatise kehtestamist, mis arvestaks muu hulgas ka kooselavate ülalpeetavate mastaabisäästu ning näeks ette vanemale enda ülalpidamiseks kätte jääma pidava sissetuleku. Lähtuda tuleb laste tegelikest vajadustest.
  7. Lastevanemate ühisvarasse kuuluva korteriomandi korrashoiuga seotud kulud kannab lapse isa üksinda, lapse ema sellesse ei panusta.
  8. Kostja on esitanud hagi isaduse vaidlustamiseks. Hagejate seisukohad
  9. Hagejad viitavad Riigikohtu otsusele nr 3-2-1-7-05 ja on seisukohal, et minimaalse elatise puhul ei ole vajalik laste kulutusi tõendada.
  10. Väär on kostja väide, et T L saab lasterikaste peretoetust summas 300 eurot. Hagejate seaduslik esindaja ei saa lastetoetust hagejate eest, kuna kostja ei ole olnud nõus ümber vormistama lastetoetust, lastetoetus hagejate eest makstakse kostjale. Kostja seda ei ole hagejatele maksnud, kuigi see on nende raha. Vaatamata sellele, et kõik lapsed elavad alates 27.11.2019 T L juures ei maksa kostja ühelegi oma lapsele elatist, seda ka mitte oma tütre A G kasuks.
  11. Kostja väited hagejate kindlustamise kohta on tõendamata. 3
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031
  1. Tsiviilasjas 2-18-2253 jättis kostja tahtlikult esitamata andmed oma sissetuleku kohta, et kohus ei mõistaks temalt tütre kasuks välja võrdse kohtlemise printsiibist lähtuvalt ühesugust elatise summat nagu mõisteti hagejate kasuks hagejate seaduslikult esindajalt. Nimetatu paneb hagejate seadusliku esindaja ebavõrdsesse olukorda, mis on justnimelt tingitud kostjast. Poegade ja tütre igapäevased kulutused on kõik laste ema kanda, kostja elatist ei maksa, kulusid ei kanna.
  2. Isaduse vaidlustamise hagi ei vabasta kostjat elatise maksmise kohustusest oma lastele. Kostjal on seadusest tulenev ülalpidamisekohustus, mida ta ei täida. Hageja V on 15 aastane ja hageja I 12 aastane ja tütar A G 9 aastane. Kostja on hagejate sünnitunnistusele isana märgitud juba laste sünnist ja kui kostjal tekiks kahtlus selles, et ta ei ole laste isa, siis miks kostja esitas laste seadusliku esindajana 12.02.2018 hagi elatise välja mõistmiseks laste ema vastu. Ilmselgelt on siin tegemist sellise olukorraga, kus kostja otsib võimalusi elatise mitte maksmiseks oma lastele.
  3. Hagejad nõuavad kostjalt perekonnaseaduse (PKS) § 108 kohaselt tagasiulatuvalt elatist ühe aasta so alates 27.11.2019 eest enne elatishagi kohtusse esitamist. Hagejad paluvad mõista kostjalt välja ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 62,13 eurot ühe lapse kohta: 27.11.2019 kuni hagi esitamiseni, so 27.11.2019 (novembrikuu eest) summas 36 eurot (270/30x4); detsember 2019 eest summas 26,13 eurot (270/31x3). Ühe hageja tagasiulatuva nõude kogusumma on 62,13 eurot. Kahe lapse peale kokku summas 124,26 eurot. Hagi tagamine
  4. Hagejad palusid hagi tagada. Kostja palus hagi tagamata jätta, viidates mastaabisäästule ja riiklikele toetustele. Kostja väidab, et ta ei teadnud, et laste ema ei saanud toetust ning on teinud kõik endast olenevat, et olukorda parandada. Kostja lubas edaspidi maksta elatist vabatahtlikult. Kostja viitab ka laste ema elatise võlgnevusele. 18.02.2020 määrusega tagas kohus hagejate hagi ja kohustas kostjat maksma tsiviilasja menetluse kestel kummalegi hagejale elatist 100 eurot kuus. Kostja määruskaebus
  5. Kostja esitas hagi tagamise määrusele määruskaebusele, milles palus määrus tühistada, kuna tal puuduvad rahalised vahendid nimetatud kohustuse täitmiseks. Võttes arvesse kohustusi lastele elatise maksmiseks ning ka õigusabi kulude hüvitamise kohustust, siis jääb hagejale kätte 408,50 eurot. Nimetatud summast peab kostja maksma 182 eurot kütusele. Järele jääv raha on liiga väike, et tagada kostja äraelamist. Kostja esitas tõendi, et lastetoetusi makstakse T L.
  6. Laste ema palus jätta määruskaebus rahuldamata. Kostja ei tasu vabatahtlikult elatist (peale laste kolimist on kostja tasunud 150 eurot). Samas on kostja leidnud vahendeid isaduse vaidlustamise hagiavalduselt riigilõivu tasumiseks.
  7. Tartu Ringkonnakohus jättis kostja määruskaebuse rahuldamata. Hagejate täiendav seisukoht
  8. Kõik lapsed elavad alates 27.11.2019 koos emaga ja kostja ei ole tasunud poegadele elatist alates sellest hetkest kui nad kolisid ema juurde. Kostja tasus esimesel korral 4
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 elatist 13.02.2020, summas 150 eurot 3 lapse peale. 10.03.2020 tasus kostja elatist kolmele lapsele summas 282,76 eurot. Hagejad väidavad, et laste igakuiste püsikulude osas pooltel vaidlus puudub.
  1. Kõiki püsikulutusi kannab üksinda vaid hagejate ema. Arvestades lapsi ja nende vanuseid (tütar 9 aastane, I 12-aastane ja V 15-aastane) suurenevad nende kulutused igapäevaselt. Hagejate ema on ostnud poegade jaoks mööblit summas 65 eurot. Poja I G ostis ema uued prillid, mille kogumaksumuseks läks 145,50 eurot. Tütar A G käib samuti huviringides, nt tantsuringis, millega seoses hagejate ema kannab igakuiseid kulutusi kostüümidele. Lisaks on vajalik tasuda transpordikulude eest, kui tütar kuhugile sõidab nt Tartu, Pärnu.
  2. Kostja varjab sissetulekuid – kostja suutis tasuda riigilõivu kulud ja maksta advokaadi eest. Samuti lõpetati kostjale riigi õigusabi andmine, mis näitab, et kostjal on piisavalt materiaalseid võimalusi. Selle raha võiks kostja maksta oma lastele. Kostja ei ole pidanud meeles oma laste sünnipäevi ega ostnud neile kingitusi. I G tervise huvides on vajalik ta viia igal aastal Krimmi, mis ei ole odav.
  3. Kui lapsed elasid isa juures, kulutati neile miinimumääras elatist, mida hagejate ema kostjale tasus, see ei pea muutuma. Kostja kasutas laste vajaduste rahuldamiseks välja mõistetud summat, s.t kostja palus hagejate emalt välja mõista poegade kasuks igale lapsele miinimumsummas (250 eurot), nüüd kui kostja töötab palub ta kohtul laste elatist hoopiski vähendada. Varem oli kostja Töötukassas töötuna arvel. Kostja sissetulek on suurenenud, mitte vähenenud. Kostja soovib vabaneda oma osa tasumisest. Kui kostjal ei ole piisavalt vahendeid elatise maksmiseks, siis on tal võimalik teenida täiendavat sissetulekut. Olukorras, kus kostja on täisealine, terve inimene, siis peab ta leidma võimaluse oma seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks. Kostjal on 4-toaline korter, kus ta elab üksi. Samuti on kostjal Toyota Corolla Verso ja garaaž, mille kostja võib müüa. Kostja vastus
  4. Kütusekulu tasub kostja tavaliselt tööandja ettevõtte kaardiga. Kostja maksab tööandjale eelmisel kuul tarbitud kütuse eest sularahas. Kütuse kulud: novembri eest 182.31 eurot, detsembri eest 110.66 eurot, jaanuari eest 222.59 eurot, veebruari eest 166.89 eurot, märtsi eest 123.74 eurot,
  5. aprilli seisuga on kütuse kulu 98.32 eurot.
  6. 23.01.2020 väljamakse Swedbank Life Insurance poolt 2 155 eurot (poliis XXX) ja 3 588.57 eurot (poliis XXX). Kostja selgitab, et kostja ja hagejate seaduslikel esindajatel on kokku 5 tsiviilasja kohtu menetluses ja veel paar asja prokuratuuri lahendamisel.
  7. Kui hagejad elasid koos kostjaga, siis laste ema ei maksnud vabatahtlikult elatist, laste isa pidas lapsi üleval oma rahaliste vahenditega. Laste ema hakkas elatis maksma alates juulis 2018, kui kohus nii määras. Tol ajal võttis kostja sõprade käest laenu. Need vaidlused on viinud kostja selleni, et kostja on pidanud võtma laenu oma isa ja sõprade käest. Kostja peab iga kuu võtma raha krediitkaardilt, kuna tema palgast ei piisa kõikide kulude katmiseks. Igakuiselt peab ta maksma elatist, katma võlad ja maksma juriidiliste teenuste eest. Veelgi enam, aasta alguses tekkis kostja sõidukil ootamatu tehniline rike. Võttes arvesse, et ilma sõidukita ei saa kostja tööle minna, kuna töökoht asub Jõhvis, siis pidi kostja tegema lisakulutusi sõiduki remondiks. Lõpuks tekkis olukord, kus kostja võttis osa raha laste koolifondist kõikide kulude ja võlgade katmiseks, selleks, et 5
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 vältida pankroti menetluse algatamist. Kostja maksab siiamaani hagejate koolifondi igakuiseid makseid, suuruses 19.17 eurot ja 25 eurot. Kokku on 44.17 eurot. Seda saab näha pangakonto väljavõttest. Hagejate kulud
  1. Hagejate emal ei ole alles kõikide kulutuste kohta tšekke. Tütre huviringi eest laste ema tasub sularahas, lisaks lisanduvad kulud väljasõitude eest, mille eest on tasutud sularahas. 26-28.12.2019 sõitsid hagejad kõik koos Sankt-Peterburgi, kus kulutati miinimum 400 eurot, tšekke ei kogutud. Juhuslikult on säilinud mõned tšekid, mis tõendavad hagejate ema suuremaid kulutusi laste jaoks, peale seda kui pojad kolisid ema juurde. V G kannab igapäevaselt prille, mis on samuti laste ema ostetud. Vanem poeg käis järeleaitamistundides, tasuti sularahas, tšekke ei antud. Uueks aastaks kulub laste kingitustele tavaliselt 250 eurot. Kuni veebruarini tasus telefoni eest hagejate ema abikaasa (mitte kostja). Kooli lõpetamiseks annab hagejate ema vanemale pojale ja tütrele kingituste raha 100 eurot igale lapsele. Hagejad leiavad, et elatis tuleks tasuda hiljemalt
  2. kuupäevaks jooksva kuu eest. Kostja seisukoht
  3. Kostja ei saa maksta elatist enne
  4. kuupäeva, kuna kostja töötasu laekub 8 – 10 kuupäeva vahel. Kostja on seisukohal, et vajalik on tõendada, et laste püsikulud kokku on igakuiselt 2352 eurot (584x3) + toetus 600 eurot. Kostja viitab 2020 tehtud lapse vajaduspõhisele miinimumelatise uuringule (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatise_lopparuanne.pdf). Vastavalt uuringule on kulud Ida-Virumaal väiksemad, kui näiteks Tallinnas või Tartus. Sealt tuleneb, et ühe lapse kohta on igakuine kulu Ida-Virumaal 168 eurot. Seega on iga lapsevanema kohustus 84 eurot. Tuleb ka arvesse võtta lapsetoetusi, mida lapse ema saab. Võrdlevanalüüsi meetodiga hinnatud keskmine lapse ülalpidamiskulu vanema kohta on oluliselt väiksem kui kehtiv miinimumelatise määr. Vastavalt uuringule, peres, kus kasvab kolm last on igakuine lapse kulu 347 eurot, iga lapse kohta. Seega, kui peres on 3 last on kulu kokku 1041 eurot, lapse ema kinnitas, et saab lapse toetust 540 eurot. 1041-540 = 501 eurot. 501 jagatud 3 lapse peale on 167, kummagi vanema panus 83.50 eurot. Kostja on nõus nimetatud summa maksmisega. Hagejate täiendav seisukoht
  5. Hagejad leiavad, et tõendamata on, et kostja peab maksma kütuse eest sularahas. Kohtule esitatud dokumentidest ei nähtu, kes kütust on ostnud ja kas seda, et kostjal oleks vajadus sõita Narvast Jõhvi ja tagasi, kuna kostja ettevõtte tegevusvaldkonnaks on kaubavedu maanteel. Tõendamata on ka see, et kostja töötab Jõhvis ja sõiduki ootamatu remont. Kostja võiks sõita tööle bussiga või üürida endale Jõhvis korter.
  6. Kostja esitatud pangakonto väljavõttest nähtub samuti et kostja võtab igakuiselt sularahas kogu aeg arvelt raha, püüdes varjata enda reaalseid sissetulekuid ja väljaminekuid. Nt 08.11.2019 võttis kostja välja sularaha 225 eurot, 17.01.2020 võttis kostja välja sularahas kokku 1000 eurot, 24.01.2020 võttis sularahas välja kokku 3000 eurot. Nimetatu tõendab kostja materiaalset võimalust lastele elatise maksmiseks. Swedbank Life Insurance laekumise on kostja võtnud välja sularahas ja ei ole selles osas sisulist selgitust esitanud. Kostja ei ole tõendanud ka seda, et ta oleks pidanud 6
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 võtma sõprade ja isa käest laenu. 02.01.2020 I G poolt tehtud ülekanne on kingitus, mitte laen.
  1. Kostja kontol on raha, kostja maksab endale ja võtab raha välja. Kostjal on raha tasuda juriidiliste teenuste eest tasumiseks. Koolifondi osas ei ole tõendatud, et kandeid tehakse laste hüvanguks ja sealt raha välja võtmisel ei ole tõendatud milleks raha kasutati. Kostja ei ole võtnud laenu laste ülalpidamiseks, vaid oma kulude katmiseks.
  2. Kostja esitatud arveldusarvelt nähtub, et kostjale on 07.11.2019, 13.12.2019, 08.01.2020, 12.02.2020 ja 13.03.2020 teinud kandeid O A, mis on tõendiks selle kohta, et kostja annab ka teistele isikutele laenu, aga oma laste jaoks materiaalsed võimalused puuduvad.
  3. 08.11.2019 saadud peretoetuse pidi kostja osaliselt tagastama laste emale, kuna lapsed kolisid ema juurde elama alates 27.11.2019, aga kostja seda ei teinud.
  4. Hagejad taotlevad kostjale määrata elatise tasumise kuupäevaks iga kuu
  5. kuupäev.
  6. Kostja väljavõttest nähtub, et kostja viimase 6 kuu sissetulekuks oli 847,84 eurot. Kostja esitatud väljavõttest perioodil 01.11.2019 - 21.04.2020 oli tema sissetulekuks 14 074,83 eurot (kokku 173 päeva). 01.11.2019 oli juba kostjal jäägiks 833,91 eurot, millele lisandub 14074,83 eurot, mis teeb omakorda kokku 14908,74 eurot. Võttes arvesse, et keskmiselt kuus oli 29 päeva, mis korrutada päeva sissetulekuga 81,36 euroga, siis tema sissetulekuks ühes kuus on 2359,44 eurot. Kostja töötasu ei oma tähtsust, kuna palk on ainult üks osa tema kogu sissetulekust.
  7. Tsiviilasjas 2-18-2253 on kostja ise palunud mõista välja elatis miinimumsummas. Seega teab kostja ise väga hästi kui palju lastele reaalselt kulutatakse, mitte uuringu teoorias. Kostja ise on omaks võtnud ja kinnitanud tsiviilasjas 2-18-2253, et kahele lapsele kulutatakse nii palju ühes kuus. Kostja taotles tsiviilasjas 2-18-2253 hagejate emalt mõista hagejate kasuks välja elatis ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud alammäärast. Kostja väited hagejate püsikulutuste osas on paljasõnalised ja tõendamata, sest püsikulutuste suuruse osas konkreetsed vastuväiteid ei ole esitatud. Võib ainult eeldada, et tegelikkuses kostjal puuduvad vastuväited hagejate püsikulutuste osas, mida on hagejad oma hagiavalduses märkinud.
  8. Hagejate igakuised püsikulud ei ole vähenenud, pigem hoopiski suurenenud, kuna Eesti Vabariigis kehtinud eriolukorra tõttu on pidanud lapsed olema kodus. Lisaks laste kolimisega ema juurde on laste emal samuti olnud suuri väljaminekuid seoses lastele püsivate elamistingimuste loomiseks nt täiendava mööbli ost, remont, riiete ja muude asjade ost. Kostja seisukoht ja lõplikud seisukohad
  9. Kostja on oma vastuväidetes selgitanud, et on oma kulutusi vähendanud ja ei tee kulutusi meelelahutusele, riideid ostab kirbukast ja toitu ostab soodusmüügil. Ida Virumaal on raske tööd leida ja enne töö leidmist oli kostja aasta töötu. Selle töö eest, mida kostja teeb, ei tasuta regioonis rohkem.
  10. Lõplikes seisukohtades on kostja rõhutanud, et kõigile lastele on vajalik elatist maksta võrdselt ja kostjal ei ole võimalik rohkem maksta, kui 50 eurot lapse kohta. Kostja on oma kulutusi vähendanud. Hagejate vastuses ei ole laste kulusid üldse kirjeldatud, hagejate ema on paari sõnaga kirjeldanud, et kulutab raha riietele ja transpordile, 7
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 prillidele. Aga mis summas on toidukulu, riidekulu, eluasemekulu jne ei ole selge. Kostja viitab RAKE uuringule ja mastaabisäästule ning on seisukohal, et kulud on vähem kui miinimum. Kostja viitab ka lastele makstavate toetuste kohta (umbes 600 eurot kuus), laste ema sõnul saab ta peretoetusi 520 eurot kuus, kuid ei ole edastanud infot laste toetuste osas. Kostja palub arvestada ka isa sissetuleku suurusega ning asjaoluga, et ta maksab laste kindlustust summas 44 eurot.
  1. Vastuseks hagejate väidetele selgitab kostja, et hagejate ema takistab hagejate suhtlemist kostjaga. Laste ema vahetas laste telefoninumbrid ning ei anna isale uusi numbreid. Hagejal puudub spetsiaalne haridus, mistõttu on tal keeruline Ida-Virumaal suurema sissetulekuga tööd leida. Kostja ei varja oma sissetulekuid ja võtab pangast sularaha, et maksta tagasi oma võlad. Kostjal ei ole muid sissetulekuid peale palga.
  2. Olukord, kus kaks last elasid koos isaga ja olukord, kus kõik lapsed elavad emaga, erineb selles osas, et praegu saab laste ema peretoetust 600 eurot ning esineb suur mastaabisääst. Hagejate lõplikud seisukohad
  3. Paljasõnaline ja väär on kostja väide nagu kostja ei nõustu hagejate püsikulutustega, ise välja toomata, milliste püsikulutustega ei nõustu. Kostja on teadlik palju hagejatele kulub. Hagejate ema ei ole keelanud isal lastega suhelda, lapsed saavad seda ise otsustada ja isa saab lastega ka ise suhelda. Hagejad on esitanud tõendi, et kostjal oleks võimalik leida tasuvam töö. Tõendamata on, et kostja on võtnud laenu, tuvastatav ei ole, mille eest on sularahaga makstud. Kui lapsed elasid isaga, siis sai isa ka peretoetust ning ema maksis elatist. Kostja samas oma tütrele elatist ei tasunud. Samuti ei ole kostja tagastanud peretoetust, mis maksti kostjale ajal, kui lapsed juba ema juures elasid. Elatise maksmist soovivad hagejad
  4. kuupäevaks. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
  5. Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastuse ja hagejate ning kostja täiendavate seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid kogumis leidis, et hagiavaldus on osaliselt põhjendatud ja kuulub osaliselt rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 5 lg 1 kohaselt hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 436

lg 2 kohaselt rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

§ 436

lg 6 tulenevalt ei ole kohus esitatud asjaolude ja seisukohtadega seotud perekonnaasjas.

§ 436

lg 7 järgi kohus ei ole otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

§ 230

lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. 8

(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031
  1. Perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps, on õigustatud saama oma vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 101 lg-st 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 13.12.2018 määruse nr 117 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2019 kuutasu alammäär 540 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 270 eurot. Vastavalt Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ §-le 1 on alates 01.01.2020 kuutasu alammäär 584 eurot ning pool sellest ehk PKS § 101 lgs 1 sätestatud elatusraha miinimummäär on 292 eurot.
  2. Rahvastikuregistri elektroonilisest andmebaasist saadud andmete kohaselt on hagejate V G ja I G isaks kostja S G. Selles osas pooltel käesolevas tsiviilasjas vaidlus puudub ning asjaolu, et kostja on esitanud hagi isaduse vaidlustamiseks ei oma käesoleval hetkel tähendust. Viru Maakohus on tsiviilasjas 2-20-923 teinud 27.03.2020 määruse, millega on jätnud kostja isaduse vaidlustamise hagi V G osas läbi vaatamata. Kohtuinfosüsteemi kohaselt ei ole nimetatud määrusele määruskaebust esitatud.
  3. PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele üldjuhul olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Võttes arvesse kiiret töötasu alammäära kasvu on miinimumelatise suurus muutunud väga kiiresti väga suureks ning ei pruugi olla enam vastavuses laste tegelike vajadustega. Lapsele väljamõistetava elatise suurus on sätestatud PKS § 99 lg 1 ja 2, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Nimetatud regulatsiooni eesmärgiks on tagada lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavad materiaalsed vahendid, arvestades elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada.
  4. Kohus selgitab, et vanem on hoolimata oma halvast varalisest seisundist üldjuhul kohustatud andma lapsele ülalpidamist seaduses sätestatud miinimummääras. PKS § 102 lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kostjal on seega seadusest tulenev kohustus hagejatele elatist maksta. PKS § 102 lg 2 teise lause järgi võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra.
  5. Kostja on viidanud sellele, et tema sissetulek ei võimalda kõikidele lastele võrdset ülalpidamist tagades ja oma vajadusi rahuldades tasuda miinimumsummas elatist. Võttes arvesse kostja väljaminekuid ning sissetulekuid, siis kostjal ei ole miinimumsumma maksmiseks vahendeid. Kostja on viidanud sellele, et hagejad ei ole 9
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 tõendanud oma kulusid ning arvestades mastaabiefekti ei ole hagejate kulud nii suured, et need õigustaksid miinimumsummas elatise välja mõistmist. Kostja on pidanud oluliseks ka hagejatele makstavate peretoetuste suurust.
  1. Hagejad on menetluse kestel rõhutanud, et miinimummääras elatise nõudmisel ei ole vajalik tõendada lapse kulutusi. Kohus on nõus, et Riigikohus on mitmeid kordi rõhutanud, et eelduslikult on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus PKS § 101 lg 1 järgi pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära ja selles ulatuses ei tule lapse vajaduste rahuldamise kulusid tõendada (vt nt Riigikohtu 28.10.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 13). Samas on Riigikohus selgitanud, et lapse vajadusi on vajalik hinnata juhul, kui kohus soovib välja mõista miinimumelatisest väiksema elatise (vt Riigikohtu 7.02.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-118651 p 14).
  2. Kohus on hageja emale teinud ettepaneku esitada tõendid oma sissetulekute ja samuti ka hageja kulutuste kohta (dtl 229). Hagejad on seisukohal, et kostja teab hästi palju hagejate ülalpidamiseks kulub. Samas kostja ei ole selgesõnaliselt omaks võtnud, et hagejatele kulub miinimumelatise suurune summa raha, seega peavad hagejad antud asjaolusid tõendama. Hagejad on selgitanud, et neil ei ole hoitud alles kuludokumente ja samuti tehakse palju makseid sularahas. Kohtule esitatud tõendite pinnalt (dtl 241 – 248, 274) ei ole võimalik teha hagejate kulude osas üheseid järeldusi.
  3. Kostja on viidanud uuringus „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf) leitule. Uuringus on asutud seisukohale, et eri vanuses laste ülalpidamiskulud on erinevas suuruses ning 14 - 18 aastaste laste ülalpidamiskulud on suuruses 327 eurot kuus (uuringu tabel 6). Sama uuringu tabelis 11 on toodud kolme erineva meetodi alusel hinnatud kulude hinnang vanuse kaupa ja vanuses 13 – 17 aastat on kulud varieeruvad olenevalt uuringu meetodist 323 eurost – 412 euroni. Kohus peab siin vajalikuks arvestada ka asjaolu, et uuringus leiti üldiselt, et Ida-Virumaal on kõige madalamad kulud. Kohus leiab, et 327 eurot on 13 – 17 aasta poisi puhul realistlikuks ühe kuu kuluks. Kohus on arvestanud, et hagejad ei ole toonud välja asjaolusid, mille pinnalt võiks järeldada, et hagejate kulud oleksid erinevad tavapärasest ning ka mastaabiefekti, mille toob kaasa kahe sarnases vanuses lapse ülalpidamine. Hagejad on viidanud I G haigusele (dtl 249), kuid ei ole välja toonud konkreetseid kulusid, mis sellega kaasneks.
  4. Juhul, kui laps nõuab elatist ühelt vanemalt, tuleb arvestada aga, et lapsel on õigus nõuda ühelt vanemalt elatist vaid osas, mille eest see vanem vastutab, st arvestada tuleb ka teise vanema kohustust last ülal pidada ning teise vanema sellise kohustuse ulatust. PKS § 105 lg 3 järgi täidavad mitu sama astme sugulast ülalpidamiskohustust osavõlgnikena ning iga osavõlgniku kohustuse suurus määratakse kindlaks võrdeliselt tema sissetuleku ja varalise seisundiga, arvestades tema ning ülalpidamist saama õigustatud isiku vahelisi suhteid. Eelduslikult peavad vanemad täitma lapse ülalpidamiskohustust võrdselt (PKS § 116 lg 1). Kostja on korduvalt viidanud, et hagejate emal on parem majanduslik seisund, kui hageja isal. Hagejate ema sissetulek on perioodil 01.10.2019 – 02.03.2020 keskmiselt 1236 eurot (neto) kuus (dtl 237). Hagejate emale kuulub Maanteeameti andmeil sõiduauto Suzuki Splash, ehitusaasta
  5. Hagejate ema ja A L ühisomandis on korteriomand aadressil XXX, üldpinnaga 47,4 m
  6. Riigikohus on 7.02.2018 tsiviilasjas 2-16-118651 tehtud otsuse p 13 10
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 selgitanud, et: „ainuüksi ühe vanema parem majanduslik seisund ei anna alust vähendada väljamõistetavat elatist alla miinimummäära.“. Võttes hinnanguliseks kummagi hageja kulude suuruseks 327 eurot, siis peab hageja ema hagejat üleval kindlasti samas suures ulatuses, kui mitte enamas. Kohus leiab, et asjaolu, et hageja ema sissetulek on mõnevõrra suurem ei saa olla põhistuseks, et kostja ei peaks oma kohustusi täitma.
  1. Kostja on palunud elatise määramisel arvestada hagejate eest makstavate peretoetustega. Riigikohus on 22.03.2017 otsuses nr 3-2-1-174-16 selgitanud, et: „perekonnaseaduse sätetest ei tulene, nagu võiks kohus PKS § 101 lg-s 1 sätestatud miinimummääras väljamõistetavat elatist üksnes seetõttu vähendada, et elatist saama õigustatud lapsel oli RPTS § 5 alusel õigus saada lapsetoetust. Kui seadusandja eesmärgiks oleks olnud alati vähendada PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära poole lapsetoetuse võrra, siis oleks see selliselt ka sätestatud, sest lapsetoetust makstakse kõigile teatud vanuses lastele olenemata nende tegelikust vajadusest.“ Hagejate ema ei ole esitanud tõendeid talle makstavate toetuste kohta, kuid arvestades pere koosseisu, siis peaks hagejate emale makstama iga lapse kohta 100 eurot lapsetoetust ning lisaks sellele 300 eurot lasterikka pere toetust. Kohus leiab, et käesoleval juhul peab elatist peretoetuse arvelt vähendama, kuna tegemist on piisavalt suure summaga, mis oluliselt katab laste vajadusi. Samas ei kata peretoetused laste vajadusi täies ulatuses.
  2. Riigikohtus on tsiviilasjas 3-2-1-136-13 04.12.2013 tehtud otsuses p 14 selgitanud, et: „vanem peab ebapiisava varalise seisundi korral pidama end ja oma alaealisi lapsi ülal ühetaoliselt ja sellest tulenevalt saab kohus mõista vanemalt alaealise lapse ülalpidamiseks välja seaduses sätestatud miinimummäärast väiksema elatise.“ Kohus on seisukohal, et varaliste vahendite ühetaoline kasutamine PKS § 102 lg 2 mõttes ei tähenda automaatselt kohustatud isiku sissetuleku võrdsetesse osadesse jagamist kohustatud isiku ja tema ülalpeetavate vahel. Eelduslikult on täisealise isiku vajadused ülalpidamiseks siiski suuremad kui alaealisel lapsel. Tuleb arvestada ka, et alaealise hageja ülalpidamisse peavad panustama mõlemad tema vanemad. Seega, hinnates kostja varalist seisu ning sissetulekut mida ta on praegusel juhul võimeline teenima, ei ole ta kohtu hinnangul käesoleval juhul võimeline täitma hageja ülalpidamiskohustust miinimummääras kuus, kahjustamata enese ja enda teiste alaealiste laste tavalist ülalpidamist, mistõttu esineb käesoleval juhul mõjuv põhjus vähendada hagejate poolt nõutud elatise summat. Kostja poolt välja toodud kulud ei ole v.a tubakatoodete ostmine ebavajalikud. Hagejad on küll viidanud sellele, et kostja võiks teenida rohkem, kuid võttes arvesse kostjale makstavat töötasu, siis tegemist on regiooni keskmise tasuga, eriti arvestades asjaolu, et kostjal ei ole tema enda kinnitusel haridust, mis võimaldaks asuda tööle hagejate poolt välja toodud töökohtadel.
  3. Kostja sissetulek on umbes 860 eurot (neto) (periood 09.08.2019 – 10.01.2020 dtl 50). Äriregistriandmetel on laste vanemate ühisomandis liikmelisus hooneühistus Z (registrikood XXX), millele vastab liikme ainukasutuses olev ehituslikult tegelikkuses piiritletud omaette kasutust võimaldav hooneosa nr XXX pindalaga 19,1m2 ja liikmemaksumääraga hariliku murruna 191/
  4. Hageja ja kostja ühisomandis on korteriomand XXX, üldpind 75,5 m2 (dtl 251 jj). Kostjale kuulub Maanteeameti andmetel Toyota Corolla Verso, ehitusaasta
  5. Tsiviilasja 2-18-2253 menetluses on seletatud, et tegemist on poolte ühisvaraga. Kohus on seisukohal, et olenemata 11
(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 eelnimetatud vara kuulumisest, siis see ei suurenda kostja võimet elatist tasuda. Kostjale kuuluva kinnisvara ja sõiduk ei ole kostja ainuomandis, mille tõttu ei ole tegemist kergelt müüdava varaga ning liiatigi ei kuulu see täies ulatuses kostjale. Hagejad on menetluse kestel viidanud, et kostja varjab oma sissetulekuid, kuid ei ole selles osas tõendeid esitanud. Kostja on oma pangakontol oleva raha liikumise kohta andnud usutavaid selgitusi ning tõendamata on, et kostja tegelikud sissetulekud ja varaline seis oleks teine. Seega saab kohus lähtuda kostja esitatud tõenditest kostja sissetulekute kohta.
  1. Kostja on viidanud asjaolule, et ta maksab laste kindlustust, kokku summas 44 eurot (dtl 64). Samas on kostjal olnud võimalik nimetatud summat ise vabalt kasutada (dtl 268), seega ei saa seda pidada kostja kuluks, vaid pigem ajutise säästmise võimaluseks. Juhul, kui kostja sissetulekud ei võimalda säästa, siis ei ole nimetatud kulu tegemine vajalik.
  2. Arvestades eespool öeldut ja tuvastatut ning arvestades, et hagejate esindaja ei ole esitanud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et laste ülalpidamise igakuised kulutused võrduvad elatise miinimummääraga ja arvestades, et osaliselt on lapse vajadused kaetud ka peretoetusega leiab kohus, et kostjalt tuleb välja mõista elatis summas 100 eurot kuus kummagi hageja kohta. Suurema elatise väljamõistmine asetaks kostja praegusel ajal olukorda, kus tal ei ole võimalik säilitada enda minimaalselt vajalikku elustandardit. Kohus leiab, et elatise nõude eesmärgiks on tagada laste ülalpidamine, mitte aga tekitada elatise võlgnevus vanemal, mida ta ei suuda tasuda.
  3. Hageja on palunud elatis välja mõista nii, et kui elatise miinimumsumma suureneb, siis suureneb automaatselt ka hagejale makstav elatis. Riigikohus on 9.06.2017 lahendi nr 3-2-1-35-17 p 35 selgitanud, et: „korduva kohtu poole pöördumise vältimiseks

§ 459

lg 1 alusel on ülalpidamist saama õigustatud lapse huvides määrata elatise suurus kohtulahendis kindlaks nii, et miinimumelatise suuruse muutudes ei osutuks kohtulahendiga väljamõistetud või kohtumäärusega kinnitatud kompromissis sisalduv elatis miinimumelatisest väiksemaks (eeldusel, et miinimumelatis on asjaolude kohaselt ka proportsionaalne). […] Kohtulahendi resolutsioonis saab selle määrata nt nii, et nimetada algne summa ja lisaks näha ette selle muutumine vastavalt miinimumelatise määra muutumisele (nt „mitte vähem, kui ...“).“ Võttes arvesse, et kohus mõistis kostjalt välja igakuise elatise summa 100 eurot kuus, siis on asjakohane arvestada välja mitu protsenti moodustab antud summa miinimumelatisest ning miinimumelatise suurenemisel on vajalik kostjal tasuda vastavat osa miinimumelatisest. Käesoleval ajal on miinimumelatise suurus 292 eurot kuus. 100 eurot moodustab antud summast 34%, seega miinimumelatise suurenemisel on kostja kohustatud hagejale tasuma 34% kehtivast miinimumelatisest. 60. Vastavalt PKS § 108 võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Hagejad on esitanud taotluse mõista välja perioodi 27.11.2019 – 04.12.2019 välja kahju summas 62,13 eurot kummagi hageja eest. Arvestades, et kohus mõistab elatise välja alates 04.12.2019 ning peab põhjendatud elatise suuruseks 100 eurot kuus (vastavalt eelnevatele põhjendustele), siis vähendab kohus hagejate nõuet ning mõistab kummalegi hagejale 23,01 eurot, arvestusega novembris 2019 (100:30x4) + (100:31x3). 12

(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031
  1. Kostja on kohtule esitatud tõendite pinnalt tasunud mõlemale hagejale kokku 194,25 eurot (dtl 239). Kui kostja tasus elatist vabatahtlikult, tuleb sellega arvestada kohtuotsuse täitmisel.
  2. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ja esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
  3. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Kohus leiab, et kostjalt S G tuleb hageja V G kasuks välja elatis alates 04.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 34% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast kuus. Kostjalt S G tuleb hageja I G kasuks välja elatis alates 04.12.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni summas 100 eurot kuus, kuid mitte vähem kui 34% poolest Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuutasu alammäärast kuus. Lisaks mõistab kohus kostjalt mõlema hageja kasuks välja 23,01 eurot tagasiulatuvalt ühekordse summana elatise võlgnevus katteks.
  4. Kohus juhib menetlusosaliste tähelepanu, et kui väljamõistetud elatise suurust mõjutavad asjaolud oluliselt muutuvad, on huvitatud isikul õigus esitada

§ 459lg 1 alusel hagi elatise suuruse muutmiseks.

HAGI HIND 65. Hagejate nõudeks on elatis igakuise elatusrahana 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Lisaks palusid hagejad kumbki mõista välja kahjuhüvitise summas 62,13 eurot. 66.

§ 129

lg 2 kohaselt, seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral on hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa. Kooskõlas

§ 124

lg 1 esimese lausega määratakse raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava rahasummaga. 67. Tsiviilasja hinna määramisel tuleb seega korrutada 292 eurot kuus üheksaga ning omakorda kahega, mis teeb hagi hinnaks 292x9x2 = 5256 eurot. Sellele lisandub kahjuhüvitise summa 62,13 x 2, mis on 124,26 eurot. Kokku on hagi hind 5380,26 eurot. MENETLUSKULUD 68.

§ 163

lg 1 kohaselt kannavad hagi osalise rahuldamise korral pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivuseaduse (RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu mh ka elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta poolte enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 13

(14)Tsiviilasi nr 2-19-19031 Liina Naaber-Kivisoo kohtunik 14
(14)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.