Obsah (8)

§ 14§ 10§ 15§ 1§ 31§ 22§ 85§ 87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Indrek Parrest, Üllar Roostoja Määruse tegemise aeg ja koht 6. november 2020, Tartu Tsiviilasja number 2-19-7701 Tsiviilasi FARM INKA

) § 31 lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohustab kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ning kohus leiab, et nõue ei ole selge (3-2-1-60-14, p 16). Võlgniku seisukoht, et ajutise halduri arvamus ei tugine faktidele ja tõenditele, on alusetu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul on likviidset vara ca 70 000 euro väärtuses, debitoorseid võlgnevusi 852 933 eurot, mille laekumise tõenäosus ei ole selge, ning rahalisi kohustusi 1 343 647,92 eurot (sh vaidlustatud 467 352 eurot). Võlgniku vallasvarale on seatud kommertspant AgroPower OÜ kasuks 50 000 eurot. Põhjendatud on halduri seisukoht, et raske on prognoosida võlgniku nõuete tema endiste äripartnerite vastu (loovutatud nõuded summas 744 833 eurot) laekumise tõenäosust. Nimetatud vaidlused ei ole lahendatud. Maksuvaidlustes tehakse otsused septembri ja oktoobri lõpus. Kui maksunõuded muutuvad sissenõutavaks enne debitoorsete võlgnevuste laekumist, puuduvad võlgnikul likviidsed varad kohustuste katteks. Võlgniku püsivat maksejõuetust on võimalik eitada juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeriva tulevikustsenaariumi realiseerumist tõenäoliseks (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-49-11, p 19). Selliseid asjaolusid esitatud ei ole. Kohus arvestab ajalist faktorit (maksuvaidlus ei ole lõppenud) ja tingimust, et olukorra taastamine on võimalik vaidluse lõppemisega võlgniku kasuks, seega võib kehtiv olukord kesta veel pikemat aega. Võlgnikul puudub tulutoov majandustegevus. Ajutise halduri arvamuse järgi on võlgniku makseraskuste tekkimise põhjuseks maksu- ja tolliameti 2018. aastal tehtud maksuotsus ning eeltagamise toimingud. Sellisel juhul tuleks maksejõuetuse tekkimise ajaks pidada 2018. a teist poolt. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 7. Novus OIL OÜ esitas määruskaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 31. augusti 2020 määruse tühistamist ning uue määruse tegemist, millega jätta pankrotiavaldused rahuldamata ja menetluskulud võlausaldajate kanda. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kohus pankrotiavalduse 09.07.2020 määrusega menetlusse võtnud ja ajutise halduri määranud

§ 14lg 1 p 2 ja § 15 lg 3 p 4 nõudeid rikkudes.

Võlausaldaja I nõue muutus sissenõutavaks 10.05.2019 nõude loovutamisest teatamisega, sest 29.03.2019 oli esialgne võlausaldaja teavitanud võlgnikku võlgnevuse puudumisest. Pankrotiavalduse esitamisel ei olnud

§ 10lg-s 2 sätestatud 30-päevane tähtaeg möödunud.

Võlausaldaja II ei ole võlgnikule pankrotiavaldust kätte toimetanud. Võlausaldaja II pidi tõendama saadetud e-kirjade jõudmise võlgniku e-posti serverisse (3-2-1-8-15, p 13), kuid ei ole seda teinud. Kohus on rikkunud ka

§ 15lg 3 p 1.

Võlgnik esitas nõuetele põhjendatud vastuväited, kuid kohus on jätnud need analüüsimata. Võlausaldaja I nõue on tasaarvestatud Novutech OÜ 4 võlgnevusega, sest nõue tugines varjatud tehingul, millega on püütud varjata võlgniku allüürniku üürivõla tasumist otse üürileandjale. Varjatud tehingu tõendamiseks võib olla vajalik täiendavate tõendite kogumine, mis väljub pankrotimenetluse raamest; 2) puudus pankroti väljakuulutamiseks alus. Kohtumäärus on ebaselge ning vastuolus

§ 1lg-tega 2 ja 3 ning kohtupraktikaga.

Kohus on jätnud tuvastamata, millised nõuded on sissenõutavaks muutunud, millised nõuded ettenähtavas tulevikus kindlasti sissenõutavaks muutuvad ning millised nõuded on seotud võlgniku omanikuga. 538 250 euro ulatuses olid võlausaldajad võlgniku ainuosanikuga seotud ettevõtted. Nimetatud kohustused ei saa olla aluseks, et hinnata, kas võlgnik on püsivalt maksejõuetu või mitte. Ajutise halduri tuvastatud sissenõutavaks muutunud nõuded 2057,98 eurot olid 17.08.2020 likvideeritud, st kas tasutud või oli need omandanud võlgniku omanikuga seotud ettevõte, kes sõlmis võlgnikuga täiendava tähtaja kokkuleppe nõude tingimuslikuks tasumiseks tulevikus. Ajutine haldur on asunud seisukohale, et võlgniku likviidne vara väärtusega 70 000 eurot ei kata sissenõutavaks muutunud kohustusi. Arvamusest tulenevalt pidas haldur sissenõutavaks nõudeid summas 84 982 eurot (sh võlausaldaja I – 10 928,72 eurot, võlausaldaja II – 6655,40 eurot, AS Green Marine – 39 440,00 eurot, maksu- ja tolliamet vaidlustamata osas – 27 957,88 eurot (mitte 44 000 eurot, kuna maksuotsuste tühistamisel kuuluvad tühistamisele maksunõuded 669 413,04 euro ulatuses). Lisaks on haldur ekslikult leidnud, et käibemaksunõude aresti tagajärjel ei ole nõude tasumise kohustus kolmandale isikule üle läinud. Maksu- ja tolliameti 02.04.2019 haldusakt välistab nõude sissenõudmise samaaegselt kolmandalt isikult ja võlgnikult, seega ei ole nõue arestitud summa osas võlgnikult sissenõutav. Kohtumäärus on oluliste vigadega, kuna kohus on asunud ajutise halduri tuvastatud asjaoludele tuginedes seisukohale, et maksejõuetuse põhjuseks on kohustused summas 1 343 647,92 eurot, kuid ajutise halduri arvamuse kohaselt on selleks summaks 84 982 eurot. Kohus peab võlgniku maksejõuetuse tuvastama ka ilma vaidlusaluste nõueteta. Kohus ei ole vaidlusaluseid nõudeid kõrvale jätnud. Kui maksu- ja tolliameti nõuded ei ole kolmandalt isikult arestitud 63 823,39 euro ulatuses võlgniku suhtes sissenõutavaks muutnud, jääb ajutise halduri tuvastatud maksejõuetuse põhjenduseks: 1) võlausaldaja I nõue 10 928,72 eurot, mille võlgnik on põhjendatult vaidlustanud; 2) võlausaldaja II nõue 6655,40 eurot, mille võlgnik on põhjendatult vaidlustanud; 3) AS Green Marine nõue 39 440,37 eurot, mida võlgnik vastastikuste nõuete ja alusetute arvete tõttu ei tunnista. Samas ei saa seda nõuet võlgniku maksejõuetuse hindamisel arvestada, kuna võlgniku omanik on selle tagamiseks andnud piisava tagatise. Kui kohus leiab, et võlgnikul on kohustus tasuda maksu- ja tolliametile 27 957,88 eurot, siis likviidsed vahendid 70 000 eurot katavad selle ning ka võlausaldajate I ja II nõuded. Seega puuduvad võlgnikul vaidlustamata või tagamata nõuded, mis oleksid sissenõutavaks muutnud, ning puudus

§ 1

lg 2 või lg 3 kohane alus pankroti väljakuulutamiseks; 3) sisaldab ajutise halduri arvamus olulisi vigu. Ajutine haldur ei ole analüüsinud võlausaldajate I ja II nõuete põhistatust, sh võlausaldaja I ja kolmanda isiku varjatud tehingut. Väide, et võlgnik saaks alusetult tasutud arvete osas esitada nõude kolmandale isikule, ei muuda võlausaldaja II nõuet põhjendatuks. Võlausaldaja II ei ole esitanud kokkulepet, mille alusel peaks võlgnik tasuma kolmandatele isikutele osutatud teenuste eest. Meelevaldne on seisukoht, et võlgniku nõuded võlausaldaja II ja AS Green Marine suhtes ei ole dokumentaalselt põhistatud. Ajutine haldur on võlgniku likviidseid vahendeid näidanud tegelikkusest oluliselt väiksemana. Autode turuhind on 64 000 eurot, kuna paakauto on sadulautost 15 000 eurot kallim. Arvestamata on jäetud 78 100-eurone laenunõue Novutech OÜ vastu. Nimetatud puudused parandades oleks võlgniku likviidsete varade maht 162 100 eurot (64 000 + 78 100 + 20 000). 5 Arusaamatu on ajutise halduri hinnang, et võlgniku nõuete kolmandate isikute vastu rahuldamine ei ole kindel. United Oil Teenused OÜ ja võlgniku vahel ei ole vaidlust tingimuslike nõuete üle; 4) keeldus ajutine haldur lubamast võlgnikul oma vara rentida, et selle arvel igakuist 3600-eurost tulu teenida. 12 kuu jooksul oleks võlgnikul võimalik teenida 43 200 eurot; 5) on ajutise halduri mõistlikuks töötasuks, arvestades, et vajalikud andmed edastas haldurile võlgnik, 10 tundi; sh järelepärimised võlgnikule 1 tund; aruande koostamine ja edastamine 6 tundi; kontode analüüs 0,5 tundi; kokkusaamised 1 tund; algdokumentide analüüs 1,5 tundi. VASTUSTAJATE VASTUVÄITED 8. FARM INKASSO OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata jätmist. Samuti palub FARM INKASSO OÜ mõista võlgnikult võlausaldaja kasuks välja pankrotiavalduse esitamise kohtukulud (riigilõiv ja õigusabikulu). Vastuväidete kohaselt: 1) tuvastas kohus õigesti võlgniku püsiva maksejõuetuse. Võlgnik oleks pidanud pärast saneerimismenetluse nurjumist ise esitama võlgniku pankrotivalduse. Võlgniku väited osade kohustuste tasumise või lähikondsete võlanõuete sissenõudmise tähtaja edasilükkamise osas ei oma määravat tähtsust, sest:

1. a)võlgniku majandustegevus on lõppenud,
2. b)kohustused ületavad vara,
3. c)vara on panditud eelistatud huvidega lähikondsete isikute huvides ning
4. d)puuduvad võimalused nii lähiajal kui tulevikus kohustusi täita. Võlgniku pikaajalisele maksejõuetusele viitab eelkõige pikaajaline suur maksuvõlg (697 371 eurot, sh vaidlustatud 447 230 eurot). Seega on maksuvõla vaidlustamata osa 250 141 eurot. Võlgniku tütarühing United Oil OÜ on samuti suur maksuvõlglane (480 601 eurot, sh vaidlustatud 209 186 eurot). Võlgnik on saneerimismenetluses ja pankrotimenetluses esitanud oma kohustuste osas vastuolulisi andmeid. Võlgniku juhataja koostatud saneerimiskavas toodud võlakohustused olid suures osas seotud lähikondsetega (Kvaliteetinkasso OÜ nõue 671 079,55 eurot, K. Olei nõue 80 000 eurot). Ajutisele haldurile esitatud võlakohustuste nimekirjas Kvaliteetinkasso OÜ nõue ei kajastu. Samas, pärast pankroti väljakuulutamist, on antud nõuded taas ilmunud kohustuste nimekirja – Kvaliteetinkasso OÜ nõue 1 080 438,80 eurot ja K. Olei nõue 679 846,75 eurot. Võlausaldajate esimesele üldkoosolekule esitati nõudeid 3 067 366,62 euro ulatuses, sh võlgniku juhataja K. Olei nõue 679 846,75 eurot ning temaga seotud äriühingute nõuded: United Oil Teenused OÜ 49 689,63 eurot, AgroPower OÜ 51 182,26 eurot ja United Oil OÜ 16 496,99 eurot. Kvaliteetinkasso OÜ esitas nõude 1 080 438,80 eurot. Kuna K. Olei vaidlustas ainult võlausaldajale I määratud hääled, siis järelikult tunnistab võlgniku juhataja võlgniku ülejäänud kohustusi. Vara on mõnekümne tuhande euro väärtuses. Ajutine haldur on õigesti leidnud, et võlgniku väidetud debitoorsed nõuded ei ole bilansis kajastatud väärtuses sissenõutavad. Nõuded on vaidlustatud ja isegi nõude sissenõutavaks muutumisel ei ole tagatud, et nõude saaks rahuldatud. Vara on koormatud pandiõigustega. Kohatu on väide, nagu kataks pandiga koormatud vara pandiga tagamata võlausaldajate nõuded. Võlgnik on end viimastel aastatel finantseerinud lähikondsete laenude abil. AgroPower OÜ on andnud laenu 29 000 eurot, United Oil Teenused OÜ 8666 eurot, K. Olei 108 000 eurot. Seega puudus võlgnikul juba varasemalt kasumlik majandustegevus, mille arvelt kohustusi täita; 2) on võlausaldaja I nõue selge. Nõude aluseks on võlgniku kinnitus, s.o deklaratiivne võlatunnistus. Võlgnik ei ole tõendanud, et võlausaldajal I nõue puudub. Võlgnik kohustus aktis nõude tasuma 31.03.2019. Nõude loovutamine ei muuda sissenõutavuse tähtaega. Algse võlausaldaja poolt müügireskontro saatmine võlgnikule on tõendamata ning ei muudaks 6 olematuks võlatunnistusest tulenevat võlanõuet. Võlgniku väidetavad nõuded Novutech OÜ vastu ei ole seotud võlausaldaja nõudega ja tasaarvestusavalduse esitamiseks puudub alus; 3) tuleb Riigikohtu hinnangul maksejõuetu juriidiline isik tsiviilkäibest kõrvaldada isegi juhul kui võlausaldaja nõue on ebaselge (3-2-1-60-14, p-d 16–17). Võlgniku maksejõuetust ilma vaidlusaluse nõudeta tuleb hinnata juhul, kui võlgnik esitab sisulised vastuväited nõudele. Võlgnik ei ole võlausaldaja I nõudele sisulist ja põhjendatud vastuväidet esitanud. Arvestades võlgniku teisi kohustusi ja varasid on kohus õigesti tuvastanud püsiva maksejõuetuse. 9. Advokaadibüroo TRINITI OÜ vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja määruskaebemenetluse kulude määruskaebuse esitaja kanda jätmist. Vastuväidete kohaselt on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul puudub aktiivne majandustegevus ja pandiga koormamata vara kõigi võlgnevuste likvideerimiseks ning see olukord ei ole ajutine. Võlgniku vastuväited on paljasõnalised ja otsitud. HALDURI SEISUKOHT 10. Novus OIL OÜ haldur S. Pilden leiab, et võlgnik ei ole määruskaebuses oma maksejõulisust põhistanud. Võlgniku likviidsed vahendid 70 000 eurot ei kata võlausaldajate nõudeid, kuna vara on koormatud pandiõigustega. Ka nõuete summas 2057,98 eurot ajutine äralangemine ei anna alust järeldusele, et võlgnik on maksejõuliseks muutunud. Haldurile on ka nimetatud nõuete osas laekunud nõudeavaldused. Kohtu väljatoodud nõuete kogusumma ei ole vastuolus ajutise halduri ja võlgniku esitatud andmetega. Kohus on märkinud ka vaidlustatud nõuete summa. Maksu- ja tolliameti poolt nõuete arestimisel ei saa maksukohustus üle minna kolmandatele isikule. Võlausaldaja I esitatud võlgniku omakäelise kinnitusega võla kohta ja nõude loovutamise lepinguga on nõue tõendatud. Võlgniku väited varjatud tehingu kohta ei ole põhistatud. Rendilepingu tähtajaga kuni 31.12.2021 sõlmimine oleks pankrotimenetluses vastutustundetu. Lepingu tähtaega võlgnik muutma ei nõustunud. Rendileping ei garanteerinud ka loodetud tulu. Halduri kõneeristuse järgi kestsid ainuüksi halduri kõned võlgnikule 35 minutit. Kokkusaamine kestis 2 tundi. Kirjavahetus koosneb 40 e-kirjast ja tegemist ei ole automaatsete vastuste/päringutega. Haldur analüüsis konto väljavõtet viimase viie aasta kohta. Ajutise halduri arvamuse koostamiseks ja komplekteerimiseks kulus vähemalt 8 tundi. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust määruse tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ja maakohtu määrus muutmata. 12. Maakohus on põhjendatult tuvastanud võlgniku maksejõuetuse (

§ 31lg 1). Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse vastavaid põhjendusi ega pea Ts

MS §-st 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastuseks määruskaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus lühidalt järgmist. 12.1. Asja materjalidest nähtuvalt on võlgnik jätkuvalt seisukohal, et võlausaldajate nõuded, kelle avalduste alusel nimetati ajutine haldur, ei ole selged ning seetõttu puudus maakohtul alus võlgniku pankrotti välja kuulutada.

§ 31

lg 2 esimese aluse kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 3 nimetatud ajutise halduri nimetamata jätmise alus. 7 Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-60-14 rõhutanud, et

§ 31lg 2 ei kohaldu juriidilisest isikust võlgniku puhul.

Nimetatud sätte eesmärgiks on lihtsustada pankroti väljakuulutamise eeldusi ja võimaldada alustada pankrotimenetlust iga juriidilisest isikust võlgniku vastu, kes on maksejõuetu. Selliselt sooviti tagada, et tsiviilkäibes ei osaleks maksejõuetud juriidilised isikud. Seega hinnatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul nõude selgust

§ 15lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri määramisel.

Seega kohustab

§ 31

lg 1 koostoimes lg-ga 2 kohut kuulutama püsivalt maksejõuetu juriidilise isiku pankroti välja ka juhul, kui võlgnik vaidleb nõudele vastu ja kohus leiab, et nõue ei ole selge. 12.2.

§ 22

lg 2 p 2 järgi on võlgniku varalise seisundi ja maksejõulisuse hindamine ajutise halduri ülesanne. Ajutine haldur on praeguses asjas leidnud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub muu hulgas, et võlgniku pangakontod ja registrijärgne vara on seoses 01.08.2018 Maksu- ja Tolliameti poolt algatatud maksumenetlusega käsutuskeelu all. Seoses konfliktiga katkes koostöö suurimate koostööpartneritega Novutech OÜ-ga ja Evail Oil OÜ-ga ning see viis majandustegevuse seiskumiseni. Eelnevast tulenevalt on alates

1. a jaanuarist lõpetatud üürilepingud ja muud püsikuluga seotud lepingud ning
2. a juulis arvel oleva töötajaga on sõlmitud palgata puhkuse kokkulepe. Võlgnikul puudub tulutoov majandustegevus. Asja materjalidest nähtub veel see, et pärast võlausaldaja I pankrotiavalduse esitamist esitas võlgnik 19.06.2019 maakohtule avalduse saneerimismenetluse algatamiseks. Maakohus liitis pankrotiavalduse algatamise menetlusega ühte menetlusse saneerimismenetluse algatamise avalduse, võttis saneerimisavalduse menetlusse ning algatas saneerimismenetluse ja nimetas saneerimisnõustajaks T. Villmani. Viru Maakohtu 07.01.2020 jõustunud määrusega lõpetati saneerimismenetlus ennetähtaegselt. Nimetatud määrusest nähtub muu hulgas, et saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise põhjuseks oli võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemine (SanS § 40 lg 2). Edasikaebemenetluses ei ole võlgnik nimetatud maakohtu seisukohta vaidlustanud. Lisaks nähtub maakohtu 07.01.2020 määrusest, et saneerimismenetluse ennetähtaegse lõpetamise põhjuseks oli võlgniku kaasaaitamiskohustuse rikkumine SanS § 39 lg 2 p 10 ja § 43 kohaselt. Vaatamata saneerimisnõustaja korduvale palvele ei esitanud võlgnik teavet äriühingu vara ning võlausaldajate nõuete tõendatuse ja õiguspärasuse kohta. Maakohus märkis, et nimetatud kohustuse rikkumise põhjuseks võib olla asjakohaste tõendite puudumine. Ringkonnakohus nõustub võlausaldaja I seisukohaga, et erinevaid ja vastuolulisi andmeid on võlgnik esitanud ka pankrotimenetluses.

§ 85

lg 1 kohaselt peab võlgniku poolt kohtule ja haldurile esitatud teave olema tõene ja kontrollitav ning

§ 87lg 1 kohaselt peab võlgnik osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel.

Ringkonnakohus leiab, et võlgniku poolt vastuoluliste andmete esitamise põhjuseks võib olla soov varjata äriühingu tegelikku majanduslikku seisundit. Nii näiteks kinnitas võlgnik saneerimismenetluses, et OÜ-l Kvaliteetinkasso on nõue tema vastu 671 079,55 eurot. Samas pankrotimenetluses ajutisele haldurile esitatud võlakohustuste nimekirjas eelmärgitud OÜ Kvaliteetinkasso nõue ei kajastu. 25.09.2020 maakohtus toimunud võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli kohaselt on OÜ Kvaliteetinkasso nõue võlgniku vastu 1 080 438,80 eurot. Ühtlasi nähtub võlausaldaja I ringkonnakohtule esitatud seisukohast, et 25.09.2020 võlausaldajate esimesele üldkoosolekule esitati võlgniku vastu nõudeid kokku 3 067 366,62 euro ulatuses. Võlgniku juhataja K. Olei võlausaldajana vaidlustas üksnes võlausaldajale I määratud hääled. 12.3. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-60-14 asunud seisukohale, et kuigi nõude selgust hinnatakse juriidilisest isikust võlgniku puhul

§ 15

lg 3 p 1 järgi üksnes ajutise halduri 8 määramisel, ei ole nõude olemasolu ja selle ulatus ning selgus pankroti väljakuulutamise otsustamise staadiumis siiski tähtsusetud. Nimelt tuleb olukorras, kus võlausaldaja on esitanud juriidilisest isikust võlgniku vastu pankrotiavalduse, võlgnik vaidleb nõudele vastu ja ajutine haldur leiab, et võlgnik on maksejõuetu

§ 1

lg 2 või lg 3 tähenduses, kohtul võlgniku maksejõulisust (st suutlikkust tasuda võlga ning vara ja kohustuste omavahelist vahekorda) hinnata ilma vaidlusaluse nõudeta. Kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ka ilma vaidlusalust nõuet arvestamata või kui võlgnik ei suuda võlausaldajate nõudeid rahuldada ja juhul, kui vaidlusalune nõue kõrvale jätta, siis on täidetud püsiva maksejõuetuse esimene eeldus

§ 1lg 2 või 3 järgi.

Seejärel tuleb hinnata, kas maksejõuetus on püsiv. Maakohus on võlgniku maksejõuetuse hindamisel eelnimetatud Riigikohtu seisukohti arvestanud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna alust järeldada, et maakohus on põhjendamatult tuvastanud võlgniku püsiva maksejõuetuse. Võlgnik väidab määruskaebuses, et tema likviidsed vahendid ca 70 000 euro ulatuses on piisavad, et rahuldada võlausaldajate I ja II nõudeid (s.o vastavalt 10 928,72 eurot ja 6655,40 eurot). Nimetatud seisukoht on ekslik, kuna ajutise halduri arvamuse kohaselt on võlgniku sõidukite väärtus ca 49 000 euro ulatuses koormatud käsipandiga ning võlgniku vallasvarale jääkmaksumusega ca 20 000 eurot on seatud kommertspant AgroPower OÜ kasuks. Oluline on märkida, et võlausaldajate pandiga tagatud nõuete väärtus ületab mitmekordselt vara võimalikku väärtust ning pandiga koormatud vara arvelt ei saa tasuda muid kohustusi (sh võlausaldajate I ja II nõudeid). Võlgniku kinnituse kohaselt on tema varaks veel nõue lähikondse isiku United Oil Teenused OÜ vastu, kellele võlgnik on loovutanud väidetavaid nõudeid 744 833 eurot Novutech OÜ ja Evail Oil OÜ vastu, mida viimased ei tunnista. Ringkonnakohus märgib, et isegi nende nõuete rahuldamise korral ei oleks selge nõuete täitmise tõenäosus, sest nõuded on pandiga tagamata. Kindel ei ole ka see, kas United Oil Teenused OÜ on võimeline raha võlgnikule edasi kandma või kulub raha enda kohustuste täitmiseks. Lisaks nähtub ajutise halduri arvamusest, et võlgniku kinnituse kohaselt on tal kavas hakata

1. a augustis sisse nõudma erinevatelt varasematelt koostööpartneritelt 78 100 euro suurust laenunõuet ja 75 642 euro suurust arvete ettemaksu tagastamise nõuet. Ringkonnakohus nõustub maakohtu ja pankrotihalduriga, et võlgniku poolt nimetatud nõuded ei ole esitatud asjaolude alusel käsitletavad sellise varana, mille arvelt tasuda lähitulevikus võlausaldajate I ja II nõudeid. Lisaks võlausaldajate I ja II nõuetele on võlgnik tunnistanud Maksu- ja Tolliameti 697 370,92 euro suurusest nõudest võlga 27 957,88 euro ulatuses. Ka nimetatud nõude osas puuduvad võlgnikul likviidsed vahendid, mille arvelt nõuet täita. Kuigi sissenõutavaid kohustusi on võlgnik 2057,98 euro ulatuses likvideerinud, on nimetatud nõuete ulatuses laekunud haldurile uued nõudeavaldused isikute poolt, kes neid tegelikult tasusid. Ajutise halduri arvamuse kohaselt tekkis võlgniku maksejõuetus
2. a teises pooles ning kuna võlgniku tulutoov majandustegevus puudub (pangakontod ja registrijärgne vara on maksumenetlusega seoses käsutuskeelu all), siis on võlgniku maksejõuetus püsiv. Maakohus on õigesti märkinud, et võlgniku püsivat maksejõuetust on võimalik eitada juhul, kui esinevad asjaolud, mis annavad objektiivsele kõrvaltvaatajale alust pidada võlgniku finantsseisundit normaliseeruva tulevikustsenaariumi realiseerumisel tõenäoliseks. Asja materjalidest, sh võlgniku seisukohtadest, nähtuvalt selline tõenäosus võlgniku puhul puudub. 12.
3. Kuigi pankrotimenetluse algatamine ja pankroti väljakuulutamine vaadatakse läbi hagita menetluse sätete järgi, ei saa sellest järeldada, et võlgnikust menetlusosalisel ei oleks 9 tõendamiskoormist nende asjaolude tõendamiseks, millele ta soovib tugineda. Sellist seisukohta toetab ka Riigikohtu praktika (vt lahend nr 3-2-1-186-15). Pankrotimenetluses tuleneb selline kohustus võlgnikule otseselt

§-dest 85 ja

1. Seetõttu on ekslik võlgniku väide, et ta on tõendanud enda maksejõulisuse. 12.
2. Võlgniku väited maakohtu poolt võlausaldajate I ja II pankrotiavalduste menetlusse võtmisel

§ 10

lg 2 ja § 14 lg 1 p 2 rikkumise kohta, samuti ajutise halduri nimetamisel

§ 15

lg 3 p 1 rikkumise kohta, ei ole asjakohased, kuivõrd pankroti väljakuulutamisel on määrava tähendusega võlgniku maksejõuetuse tuvastamine. Ühtlasi märgib ringkonnakohus, et nimetatud rikkumistele oli võlgnikul võimalik esitada vastuväiteid menetluse kestel ning maakohus on nende vastuväidetega arvestanud.

1. Ringkonnakohus võtab TsMS § 662 lg 3 alusel asja materjalide juurde määruskaebusele lisatud arvestuse, rahalise nõude arestimise akti ning 19.03.2019 hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu, samuti pankrotihalduri vastusele lisatud halduri vastuse seoses rendilepinguga ja kõneeristuse. Ringkonnakohus leiab, et ka nimetatud tõendid ei kinnita võlgniku väiteid määruskaebuses, et ajutine haldur keeldus põhjendamatult võlgnikul sõlmida rendilepingut ning et ajutise halduri tasu arvestamisel tuleks lähtuda 10 tunnisest ajakulust.
2. Seoses määruskaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud ringkonnakohtus TsMS § 171 lg 1 alusel Novus OIL OÜ kanda.
3. KIS-i andmetel on võlgnik esitanud 06.10.2020 määruskaebuse täpsustuse, milles võlgnik palub muu hulgas tühistada maakohtu 16.09.2020 määruse. TsMS § 663 lg 1 kohaselt otsustab maakohus määruskaebuse menetlusse võtmise otsustamise. Sellest tulenevalt peab maakohus otsustama, kas 06.10.2020 menetlusdokument on käsitletav ka määruskaebusena maakohtu 16.09.2020 määruse peale. /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Parrest 10 /allkirjastatud digitaalselt/ Üllar Roostoja