← Eesti

2-19-13481/78

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht

  1. jaanuar 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-19-13481 Tsiviilasi C V hagi M V vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks Tsiviilasja hind 2574,90 eurot Menetlusosalised esindajad ja nende Hageja C V (isikukood xxx), lepinguline esindaja Kaie Mandel Asja läbivaatamise viis Kostja M V (isikukood xxx), lepinguline esindaja Agne Koks Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  2. Jätta rahuldamata C V hagi M V vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks.
  3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (
  4. jaanuar 2021). Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja poolte seisukohad
  5. C V (hageja) esitas
  6. augustil 2019 Harju Maakohtule hagi M V (kostja) vastu väljamõistetud elatise suurendamiseks. Hagis palutakse välja mõista kostjalt elatis 556,10 eurot kuus alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse kohaselt on kostja hageja isa, kes elab lapsest lahus. Harju Maakohus mõistis
  7. veebruari
  8. a otsusega tsiviilasjas nr 2-18-17064 kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras. Asjaolud võrreldes
  9. veebruari
  10. a otsuse tegemisega on oluliselt muutunud, mistõttu tuleb kostjalt välja mõista elatis suuremas summas. Võrreldes
  11. veebruari
  12. a otsuse tegemise ajaga on oluliselt kasvanud hageja jalgrattatreeningu kulud. Kui otsuse tegemise aja seisuga olid hageja treeningukulud keskmiselt 188,57 eurot kuus, siis jaanuari 2020 seisuga moodustavad igakuised kulud keskmiselt 567,64 eurot. Kulude suurenemine oli tingitud sellest, et hageja oli liikunud treeningus järgmisesse vanusegruppi. Sellega kaasnes vajadus osta uued jalgrattad, treeningud on muutunud intensiivsemaks, mistõttu varustus kulub kiiremini ja vajab hooldust sagemini ning võistlused toimuvad tihedamini. Hageja panek rattatreeningusse oli vanemate ühine otsus. Seetõttu peavad vanemad kandma kulusid koos ka siis, kui kulud kasvavad. Hagejale see spordiala sobib ja ta areneb selles hästi. Kui kostja ei hakka hageja huviala rahaliselt piisavas mahus toetama, oleks hageja sunnitud jalgrattaspordist loobuma. Võrreldes
  13. veebruari
  14. a otsuse tegemise ajaga on oluliselt kasvanud hageja eluasemekulud. Kui otsuse tegemise aja seisuga jagunesid eluasemekulud kolme inimese, st hageja, tema õe L V ja ema vahel, siis alates
  15. aprillist 2019 elab L V koos kostjaga, mistõttu jagunevad eluasemekulud kahe inimese, st hageja ja tema ema vahel. Kui
  16. veebruari
  17. a otsuse tegemisel olid hageja eluasemekulud 159,08 eurot, siis praegu moodustavad nad 240,79 eurot. Võrreldes
  18. veebruari
  19. a otsuse tegemise ajaga on oluliselt paranenud kostja varaline seis. Kostja on ettevõtja. Ta on ainuke osanik ja juhatuse liige Xxx XXX-s. Pärast otsuse tegemist ostis kostja kevadel 2019 kinnisasja aukohaga xxx (kinnisasi xxx). Kinnisasja otstarve on tootmismaa. Kostjal on võimalik panna kinnisasi majanduslikku tulu tooma, et oma sissetulekuid suurendada. Lisaks ostis kostja suvel 2020 ½ mõttelise osa kinnisasjast asukohaga xxx (kinnisasi xxx). Kostja igakuine sissetulek on keskmiselt 2286,67 eurot kuus. Kostjal on kulukas hobi – vanade sõiduautode remont. Kostja võiks vähendada kulusid hobile, et maksta hagejale elatist. Hageja ema on alates
  20. oktoobrist 2020 töötu ja tema igakuine sissetulek on ligikaudu 500 eurot.
  21. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Vastuses esitatud põhjenduste kohaselt ei ole hageja tõendanud, et jalgrattatreeningu kulud on kasvanud. Hageja ei ole tõendanud, et liikumine järgmisesse vanusegruppi on põhjustanud täiendavaid kulusid. Lapse võimalused sõltuvad vanamate varalisest seisundist. Vanemad ei pea rahastama lapse treeningut, kui neil puuduvad selleks rahalised võimalused. Hagejal on võimalik tegeleda rattaspordiga ka väiksemate kuludega ja selleks piisab ka praegu juba väljamõistetud elatisest miinimummääras. Kostja varaline seis ei ole paranenud. Kostjale kuulub kinnisasi xxx, kuid sellel lasub laenukohustus ja see on koormatud hüpoteegiga. Kinnisasjal asuv hoone vajab täiendavaid kulutusi. Kinnisasi xxx on kaasomandis ja selle eest tasus teine kaasomanik. Kinnistu ostmiseks on võetud laen, mille tagastamise tähtaeg on mai
  22. Kostja sissetulek on jäänud samaks või vähenenud, sest Xxx XXX tegevus seisab. Kostja otsib palgatööd, et toime tulla võetud kohustustega ning täita ülalpidamiskohustust laste ees. Hageja viited Xxx XXX käibele ei ole asjakohased, sest ettevõte majandustegevus ei ole samastatav kostja sissetulekuga. Hageja ema ja 2 kostja ühine tütar L V on asunud kostja juurde elama. Kostja majanduslik olukord ei ole paranenud seoses sellega, et L V on asunud tema juurde elama. Kohtu põhjendused
  23. Kohus leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhistab oma seisukohta järgnevalt.
  24. Kohus on tuvastanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 ning § 231 lg-te 2 ja 4 alusel järgmised asjas tähtsust omavad asjaolud: - kostja on hageja isa, kes elab lapsest lahus ja peab talle ülalpidamist andma; - Harju Maakohus mõistis
  25. veebruari
  26. a otsusega kostjalt hageja kasuks välja elatise seaduses sätestatud miinimummääras alates
  27. jaanuarist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni (I kd, tl 80–87).
  28. Hageja väidab, et maakohtu
  29. veebruari
  30. a otsuse aluseks olnud elatise väljamõistmise asjaolud on oluliselt muutunud. Hageja ülalpidamiskulud on võrreldes otsuse tegemise ajaga oluliselt kasvanud. Hageja seob kulude suurenemise jalgrattatreeningu kulude ja elamiskulude kasvuga. Võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga on paranenud kostja varaline seis. Need asjaolud annavad hageja hinnangul alust suurendada kostjalt väljamõistetud elatist ja kohustada kostjat tasuma igakuist elatist summas 556,10 eurot.
  31. Väljamõistetud elatise suurendamise õiguslikuks aluseks on TsMS §
  32. Märgitud säte näeb ette, et pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus (p 1) ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada (p 2). Kohtulahendiga väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks TsMS § 459 lg 1 järgi on alust siis, kui lapse vajadused ja/või vanema(te) varaline seisund on võrreldes kohtulahendi tegemise aluseks olnud asjaoludega muutunud. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta. Seejuures peab kumbki pool üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu
  33. aprilli
  34. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 10; Riigikohtu
  35. oktoobri
  36. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).
  37. Harju Maakohus tuvastas
  38. veebruari
  39. a otsuses, et hageja igakuised põhjendatud ülalpidamiskulud on järgmised: toidukulu 123,48 eurot; riided/jalanõud 79,17 eurot; telefonikulud 12,50 eurot; TV ja internetikulu 12 eurot; transpordikulu kuni 7 märtsini 2021 summas 77,06 eurot ja alates
  40. märtsist 2021 summas 33,61 eurot; hügieenikulu 21 eurot; tervishoiukulu 15 eurot; koolitarbed ja -kulud 17,29 eurot; kulud kultuuriüritustele 8,50 eurot; taskuraha 30 eurot; sünnipäevapeo kulud 20,83 eurot; muud kulud 10 eurot (I kd, tl 80–87). Hageja kinnitas
  41. augusti
  42. a istungil, et need kulud ei ole muutunud (II kd, tl 1–4). 7.
  43. Maakohus tuvastas
  44. veebruari
  45. a otsuses, et hageja jalgrattatreeningu kulud olid keskmiselt 188,57 eurot kuus. Vaatamata sellele luges kohus kulusid põhjendatuks summas 80 eurot kuus. Lisaks tuvastas kohus, et hageja eluasemekulud olid 111,94 eurot kuus (I kd, tl 80– 87). Hageja väitis, et jalgrattatreeningu kulud on praegusel hetkel ligikaudu 567,64 eurot kuus ja eluasemekulud on keskmiselt 240,79 eurot. 3 7.
  46. Maakohus tuvastas
  47. veebruari
  48. a otsuses kostja varalise seisu. Otsuse tegemise aja seisuga oli kosja igakuine sissetulek 932 eurot. Kostja oli Xxx XXX osanik ja juhatuse liige. Samuti oli kostja xxx osanik ja juhatuse liige. Kinnistusraamatu andmetel kostjal kinnisvara ei olnud. Autoregistri andmetel kuulusid kostjale järgmised sõidukid: auto xxx (ehitusaasta 1986), haagis (ehitusaasta 1995), elamu xxx (ehitusaasta 1995), auto xxx (ehitusaasta 1992), vähendatud mõõtmetega auto (ehitusaasta 1999). 7.
  49. Võrreldes
  50. veebruari
  51. a otsuse tegemise ajaga on muutunud see, et hageja ei käi enam jooksutreeningus ja sellega kaasnenud kulu 20 eurot on ära langenud (II kd, tl 1–5). 7.
  52. Võrreldes
  53. veebruari
  54. a otsuse tegemise ajaga on muutunud see, et hageja ema ja kostja ühine tütar L V on asunud elama kostja juurde. Harju Maakohus mõistis
  55. aprilli
  56. a otsusega hageja emalt P S elatise L V ülalpidamiseks 215 eurot kuus alates
  57. augustist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni (II kd, tl 141–146).
  58. Esmalt tuvastab kohus hageja vanemate varalise seisu. 8.
  59. Kohus on tuvastanud, et kostja on osanik ja juhatuse liige Xxx XXX-s (I kd, tl 108). Lisaks on kostja juhatuse liige xxx-s ja talle kuulub 50%-line osalus märgitud äriühingus, kuid äriregistrist nähtuvalt osaühingul majandustegevus puudub (I kd, tl 109). Kostjale kuulub kinnisasi xxx ja ½ kinnisasja xxx kaasomandist. Kinnisasi xxx on koormatud hüpoteegiga ja kostja esitatud
  60. märtsi
  61. a laenulepinguga on tõendatud, et kostja ostis kinnisasja laenuga 10 000 eurot (I kd, tl 104– 106). Maksu- ja Tolliameti andmetel laekus kostjale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist alates
  62. veebruarist 2020 kuni
  63. juulini 2020 väljamakseid 2240 eurot (II kd, tl 21). Kostjale kuuluvad järgmised sõidukid: auto xxx (ehitusaasta 1986; koormatud keelumärkega kohtutäituri kasuks), auto xxx (ehitusaasta 2006), haagis (ehitusaasta 1995), elamu xxx (ehitusaasta 1995), auto xxx (ehitusaasta 1992), auto xxx (ehitusaasta 2004), auto xxx (ehitusaasta 2002), auto xxx (ehitusaasta 1995). Arvestades sõidukite vanust on tegemist amortiseerunud autodega ja neid ei saa pidada likviidseks varaks, mille võõrandamine oleks majanduslikult otstarbekas selleks, et anda hagejale ülalpidamist. Kostja kontole AS-s LHV Pank laekus alates
  64. veebruarist 2020 kuni
  65. septembrini 2020 laen 6600 eurot, mida ei saa arvestada kostja igakuise sissetulekuna. Laen ei ole regulaarne tuluallikas ja seda tuleb tagastada. Lisaks laekusid kostja kontole Xxx XXX-lt järgmised maksed:
  66. mail 2020 majanduskulud tagasimakse 1300 eurot,
  67. mail 2020 ruumide rent 1300 eurot,
  68. juunil 2020 ruumide rent 1000 eurot,
  69. juunil 2020 ruumide rent 1000 eurot. Kontole olid tehtud sularahasissemaksed
  70. augustil 2018 summas 300 eurot ja
  71. septembril 2020 summas 2500 eurot (II kd, tl 13–17, tl 47–51). Xxx XXX-lt laekunud majanduskulude tagasimakse 1300 eurot ei ole kostja igakuine sissetulek, sest makse selgitusest järeldub, et kostja oli kandnud majandamiskulusid ning äriühing hüvitas need kostjale. Kohus leiab, et kostja igakuiseks sissetulekuks saab lugeda Xxx XXX maksed ruumide rendi eest kokku 3300 eurot (1300 eurot + 1000 eurot + 1000 eurot). Kostja sisstulekuks loeb kohus ka sularaha sissemakseid kokku 2800 eurot (300 eurot + 2500 eurot). Arvestades kontole laekunud summasid moodustas kostja sissetulek alates
  72. veebruarist 2020 kuni
  73. septembrini 2020 keskmiselt 871 eurot kuus ((3300 eurot + 2800 eurot) : 7 kuud). Kostjale kuulub kogumishoius nr xxx AS-s SEB Pank, millele ei ole igakuise sissetulekuna hinnatavaid makseid alates
  74. veebruarist 2020 kuni
  75. septembrini 2020 laekunud (II kd, tl 3435; tl 61-62). Kostjale kuulub arvelduskonto nr xxx AS-s SEB Pank, millele ei ole alates
  76. veebruarist 2020 kuni
  77. septembrini 2020 märkimisväärseid laekumisi toimunud (II kd, tl 36; tl 4 73). Kostjale kuulub arveldukonto nr xxx AS-s SEB Pank, millele on alates
  78. veebruarist 2020 kuni
  79. septembrini 2020 laekunud peretoetus 60 eurot kuus ja muid makseid (II kd, tl 24–33; 63–72). Kohus ei loe peretoetust 60 eurot kostja igakuiseks sissetulekuks, mille arvelt saaks ta anda ülalpidamist hagejale. Toetust makstakse kostja ülalpidamisel oleva L V vajaduste rahuldamiseks. Arvelduskontole tehtud maksetest loeb kohus kostja sissetulekuks xxx XXX igakuiseid üürimakseid kokku 2100 eurot ja Xxx XXX-lt
  80. juulil 2020 laekunud rendimakse 1200 eurot. Lisaks loeb kohus kostja sissetulekuks
  81. augustil 2020 tehtud autokompensatsiooni ja palgamakse 900 eurot. Kohus ei loe kostja sissetulekuks Xxxi XXX-lt
  82. juuni 2020 saadud laenu 7000 eurot, sest laen ei ole püsiv tuluallikas ja laenu peab tagasi maksma. Kostja kontole on laekunud mittemärkimisväärses summas maksed teistelt isikutelt, millised ei saa lugeda igakuiseks sissetulekuks. Maksed on laekunud erinevatelt isikutelt ja nende selgitustest nähtub, et maksed on ebaregulaarsed. Arvestades kontole laekunud summasid moodustas kostja igakuine sissetulek alates
  83. veebruarist 2020 kuni
  84. septembrini 2020 keskmiselt 600 eurot kuus ((2100 eurot + 1200 eurot + 900 eurot) : 7 kuud). Eeltoodust tulenevalt moodustas kostja igakuine sissetulek käsitletaval perioodil keskmiselt 1471 eurot (871 eurot + 600 eurot). Kostjale kuulub kinnisasi xxx ja kostja saab sellest üüritulu. Seda kinnitavad xxx igakuised maksed kostja kontole. Hageja ei ole tõendanud, et kinnisasjast võiks kostja saadavast suuremat üüritulu saada. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud kinnisasi maha müüa, et kasutada võõrandamisest saadud raha hageja ülalpidamiseks. 8.
  85. Harju Maakohtu
  86. aprilli
  87. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-12850 on tõendatud, et kostja igakuised kulud olid 1055,77 eurot (II kd, tl 141–146). Kohus leiab, et kostja igakuised kulud ei ole võrreldes märgitud ajahetkega oluliselt muutunud, mistõttu loeb kohus maakohtu
  88. aprilli
  89. a otsusega tõendatuks, et kostja igakuised kulud on ka praegusel hetkel 1055,77 eurot. Kostja kulude juures tuleb arvestada seda, et hageja ema ja kostja ühine laps L V elab kostja juures. Harju Maakohtu
  90. aprilli
  91. a otsusega on tuvastatud, et L V igakuised ülalpidamiskulud on 430 eurot (II kd, tl 141–146). Kostja kanda jääb pool L V kuludest, st 215 eurot kuus. 8.
  92. Hageja ema ei tegutse äriühingu juhatuse liikmena ja talle ei kuulu osalust äriühingus. Hageja emale kuulub kinnisasi asukohaga xxx, mida hageja ja tema ema kasutavad elukohana. Maksu- ja Tolliameti andmetel laekus hageja emale pärast tulumaksu ja kohustusliku kogumispensioni ning töötuskindlustusmaksete mahaarvamist alates
  93. veebruarist 2020 kuni
  94. juulini 2020 väljamakseid 9246,61 eurot (II kd, tl 20). Hageja ema töötasu xxx-s oli alates
  95. jaanuarist 2020 kuni
  96. septembrini 2020 keskmiselt 1300 eurot kuus (II kd, tl 127-128). Hageja emale kuulub arvelduskonto nr xxx Luminor Bank AS-s. Kontole on igakuiselt laekunud peretoetus 60 eurot. Toetust makstakse hageja vajaduste rahuldamiseks. Hageja emale kuulub arvelduskonto nr xxx Luminor Bank AS-s, millele ei ole laekumisi toimunud. Hageja emale kuulub arvelduskonto AS-s LHV Pank, millele ei ole alates
  97. märtsist 2020 kuni
  98. septembrini 2020 märkimisväärseid laekumisi toimunud. Perioodi alguses oli konto saldo 55,17 eurot. Perioodi lõpus on saldo 2,10 eurot (II kd, tl 85). Hageja emale kuulub kasvukonto AS-s LHV Pank, millele ei ole alates
  99. märtsist 2020 kuni
  100. septembrini 2020 märkimisväärseid laekumisi toimunud (II kd, tl 86). Hageja emale kuulub arvelduskonto AS-s Swedbank. Kontole on alates
  101. märtsist 2020 kuni
  102. septembrini 2020 laekunud autoritasu kokku 1272,48 eurot (308,48 eurot + 173,52 eurot + 215,94 eurot + 212,08 eurot + 208,22 eurot + 154,24 eurot; II kd, tl 88–94). Kontole laekus
  103. märtsil 2020 töötasu xxx 308,48 eurot. Lisaks laekusid kontole märkimisväärses summas kolmandate isikute poolt tehtud ülekanded. Kohus leiab, et hageja ema sissetulekuks tuleks lugeda 5 autoritasu 1272,48 eurot ja xxx saadud töötasu 308,48 eurot. Hageja ema sissetulek moodustas kokku 1580,96 eurot (1272,48 eurot + 308,48 eurot). Hageja emale kuulub limiidikonto AS-s Swedbank, kuid sellele ei ole alates
  104. märtsist 2020 kuni
  105. septembrini 2020 märkimisväärseid laekumisi toimunud. Eeltoodust tulenevalt moodustas hageja ema sissetulek käsitletaval perioodil keskmiselt 1563 eurot kuus ((töötasu xxx-s 1300 eurot x 6 kuud) + autoritasu ja xxx töötasu 1580,96 eurot) : 6 kuud). Hageja ema on alates
  106. oktoobrist 2020 töötu (II kd, tl 131) ja tema sissetulek on ligikaudu 500 eurot kuus. 8.
  107. Harju Maakohtu
  108. aprilli
  109. a otsusega tsiviilasjas nr 2-19-12850 on tõendatud, et hageja ema igakuised kulud olid 945 eurot kuus (laenumaksed 805 eurot (331 eurot + 260 eurot + 214 eurot) + kommunaalkulud 140 eurot). Kohus leiab, et hageja ema igakuised kulud ei ole võrreldes märgitud ajahetkega oluliselt muutunud, mistõttu loeb kohus maakohtu
  110. aprilli
  111. a otsusega tõendatuks, et hageja ema igakuised kulud on ka praegusel hetkel 945 eurot. Hageja ema kulude juures tuleb arvestada ka seda, et Harju Maakohus mõistis
  112. aprilli
  113. a otsusega temalt elatise L V ülalpidamiseks 215 eurot kuus alates
  114. augustist 2019 kuni lapse täisealiseks saamiseni (II kd, tl 141–146).
  115. Hageja palub suurendada kostjalt väljamõistetud elatist 556,10 euroni kuus. Kuna hageja nõuab elatist üle miinimummäära, peab ta tõendama igakuiste kulude suurust. Hageja kinnitas
  116. augusti
  117. a istungil, et osa maakohtu
  118. veebruari
  119. a otsusega tuvastatud kuludest ei ole muutunud (vt otsuse p-i 7; II kd, tl 1–5). Mittemuutunud kulude suurus moodustab kokku 383,38 eurot. Hageja väitis, et erinevalt maakohtu
  120. veebruari
  121. a otsusega tuvastatud eluasemekuludest 159,08 eurot moodustavad tema vastavad kulud praegusel hetkel 240,79 eurot. Kostja tunnistas
  122. augusti
  123. a istungil, et hageja eluasemekulud on 238,62 eurot (II kd, tl 1– 5). Hageja on esitanud tõendid eluasemekulude kohta (II kd, tl 123, 125-126). Hageja esitatud dokumentidega loeb kohus tõendatuks, et hageja eluasemekulud on praegusel hetkel keskmiselt 240,79 eurot kuus. Eluasemekulude suurenemine annab hagejale õigust taotleda väljamõistetud elatise suuruse muutmist. Eelnevalt käsitletud hageja ülalpidamiskulud moodustavad kokku 624,17 eurot (383,38 eurot + 240,79 eurot). Ülalpidamiskuludest tuleb arvata maha hagejale makstav peretoetus 60 eurot, sest kostja on tuginenud väitele, et toetusega saab lugeda kaetuks osa hageja kuludest. Seega jäävad vanemate kanda hageja ülalpidamiskulud 564,17 eurot (624,17 eurot – 60 eurot). Vanemate vahel puudub vaidlus, et nad peavad kandma kulud võrdsetes osades.
  124. Hageja väidab, et võrreldes varasema kohtuotsuse tegemisega on oluliselt kasvanud jalgrattatreeningu kulud. Kui maakohus tuvastas
  125. veebruari
  126. a otsuses, et hageja treeningukulud olid keskmisel 188,57 eurot kuus, siis praegu moodustavad need 567,64 eurot kuus. Hageja seob kulude suurenemist sellega, et ta on liikunud treeningus järgmisesse vanusegruppi. Vaidlus puudub, et hageja käib treeningus xxx vanuseklassis, kuhu ta on liikunud pärast maakohtu
  127. veebruari
  128. a otsuse tegemist. Kuna liikumine on toimunud pärast kohtuotsuse tegemist, saab hageja märgitud asjaolule praeguses hagis tugineda.
  129. Hageja on esitanud tõendid suurenenud kulude kohta (I kd, tl 10–25, tl 36–39, tl 59–71, tl 73– 79, tl 117–151; II kd, tl 124, tl 126, tl 129). Hageja esitas xxx
  130. veebruari
  131. a selgituse, et xxx vanuseklassi jalgratturi keskmine koolituskulu aastas on ligikaudu 7500 eurot (I kd, tl 127128). Märgitud selgitusega on tõendatud, et hagejaga samas vanuseklassis treeniva sportlase treeningukulud moodustavad 625 eurot kuus (7500 eurot : 12 kuud), mis on mõnevõrra suurem hageja igakuistest kuludest. Kohus leiab, et xxx
  132. veebruari 2020 selgitusega on tõendatud, et hageja treeningukulud jäävad tema märgitud vahemikku 567,64 eurot kuus. Kohus aga leiab, et 6 arvestades lapse vanemate varalist seisu ei saa treeningukulud hageja taotletavas summas pidada vajalikeks.
  133. Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, arvestades tema kõiki eluvajadusi (perekonnaseadus (PKS) § 99 lg 1). Lapse elatisenõude suuruse määramisel tuleb arvestada lapse tavalist elulaadi, mida talle tema vanemad saavad võimaldada. Kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, siis saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Seega kujundavad lapse tavalise elulaadi vanemate käsutuses olevad varalised vahendid ning igasugune vanemate varalise seisundi muutus (sh sissetuleku suurenemine või vähenemine) mõjutab otseselt ka lapse tavalist elulaadi ning sellest tulenevalt ka lapse ülalpidamise ulatust. PKS § 99 lg-te 1 ja 2 sõnatuse järgi tuleb esmalt kindlaks teha lapse esmavajadused ning seejärel tuleb otsustada, kas ja kuivõrd elatis peab olema ja saab olla, arvestades vanemate varalist seisu, lapse tavalisest elulaadist tulenevalt lapse esmavajaduste rahuldamiseks vajalikust summast suurem (Riigikohtu
  134. aprilli
  135. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-17, p 12). 12.
  136. Lapse tavaline elulaad ja sellest tulenevalt ka lapse põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud sõltuvad vanemate varalisest seisundist. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja igakuine sissetulek on 1471 eurot ja igakuised kulud on 1055,77 eurot. Pärast kulude kandmist jääb kostjale vabu vahendeid 415,23 eurot. Sellest summast peab ta andma ülalpidamist temaga koos elavale L Vle summas 215 eurot kuus (vt p-i 8.2) ja hagejale miinimummääras, mis vastab praegusel hetkel 292 eurole kuus. Kohtu hinnangul ei võimalda kostja varaline seis anda hagejale ülalpidamist miinimumist suuremas summas. 12.
  137. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hageja ema igakuine sissetulek oli 1568 eurot ning alates sügisest 2020 on ta töötu ja tema sissetulek on 500 eurot kuus. Lapse ema igakuised kulud on 945 eurot. Lisaks peab ta maksma L Vle elatist 215 eurot kuus ja andma hagejale ülalpidamist miinimummääras, mis vastab praegusel hetkel 292 eurole kuus. Kohtu hinnangul ei võimalda hageja ema varaline seis anda hagejale ülalpidamist miinimumist suuremas summas. 12.
  138. Hageja tavaline elulaad tuleks määrata kindlaks tema vanemate varalisest seisundist tulenevalt. Asjaoludest nähtuvalt ei võimalda hageja vanemate varaline seis kanda hageja treeningukulusid summas 567,64 eurot kuus. Kohus leiab, et lapse esmavajaduste hulka ei kuulu jalgrattasport, millega kaasnevad nii suured kulud – nagu praegusel juhul – ja milliseid kulusid ei ole vanemad võimelised kandma. Seetõttu ei ole hageja soovitud treeningukulud vajalikud. Hageja esmavajaduste hulka kuulub spordiga tegelemine, mis laseb tal füüsiliselt areneda ja tugevdab tema tervist. Olukorras, kus lapse vanemad ei ole varalisest seisundist tulenevalt võimelised lapse soovitud treeningukulusid kandma, tuleks leida alternatiivne, vanematele rahaliselt jõukohane võimalus lapse esmavajaduse (sh sportimise) rahuldamiseks. Spordiga tegelemine võib olla lapse tavalise elulaadi osaks, eriti siis, kui laps on spordiga pika aja jooksul tegelenud. Lapse tavalise elulaadi tagamine oleneb vanemate varalisest seisust. Kui vanemate varaline seis muutub, tuleb kaaluda, kas vanematel on võimalik tagada lapsele varasem elulaad kõige muu, sealhulgas ka endise spordiala osas. Tagatud peavad olema lapse vajadused, mitte tingimata senine elulaad. Seega ei ole praegusel juhul ainumäärav hageja väide, et lapse panek rattatreeningusse oli vanemate ühine otsus. Kui vanemad ei suuda aja möödumisel sporditreeninguga kaasnevaid kulusid oma muutunud varalise seisu tõttu enam kanda, tuleks varasemalt tehtud otsus ümber vaadata ja leida alternatiivne võimalus, et laps saaks spordiga tegeleda. Kohus möönab, et lapse jaoks võib olla ebameeldiv, kui tal puudub võimalus tegeleda meelepärase spordialaga soovitud mahus. Sama ebameeldiv võib lapse jaoks olla spordiala muutmine. Lapse treeningu valimisel on oluline arvestada, et vanemate varaline seis võimaldaks sellega kaasnevaid kulusid kanda. Eitava vastuse korral tuleb leida lahendus, mis tagaks lapse esmavajaduse – spordiga tegelemise – rahuldamise ja oleks vanematele rahaliselt jõukohane. Kohus leiab, et hageja taotletud 7 treeningukulud ei ole lapse ülalpidamiseks põhjendatud ja vajalikud. Hagejal on võimalik tegeleda rattaspordiga nende võimaluste piires, milliseid vanemad saavad rahaliselt toetada. Hagejal on võimalik leida spordiala, millega kaasnevad kulud oleksid vanematele varaliselt jõukohased ning mis jääksid miinimumelatise määra piiridesse, mille ulatuses peavad vanemad lapsele ülalpidamist andma. Kohus leiab, et sarnaselt maakohtu
  139. veebruari
  140. a otsusega ei ületa hageja põhjendatud ja vajalikud ülalpidamiskulud, sh treeningu osas, miinimummäära. Seetõttu tuleb jätta hagi rahuldamata.
  141. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, puudub vajadus hinnata, kas ja kui palju on muutunud kostja varaline seis võrreldes maakohtu
  142. veebruari
  143. a otsuse tegemise aja seisuga.
  144. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda TsMS § 162 lg 4 alusel. Kostja menetluskulude väljamõistmine hagejalt oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane, sest hageja on alaealine laps. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
  145. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov kohtunik 8

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.