Obsah (6)

§ 424§ 184§ 65§ 50§ 56§ 55

1-20-7276 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26. oktoober 2020, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-7276 (20233000607) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtu

§ 424

lg 2 järgi, lühimenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Priit Tõnisson Süüdistatav Stanislav Jerner isikukood 38304023739; viibimiskoht: Viru Vangla (kannab karistust); elukoht XXX; XXX; XXX; emakeel XXX; töökoht XXX eelnevalt kriminaalkorras karistatud korduvalt, viimati: - 24.01.2018 Viru Maakohtu otsusega

§ 184

lg 2 p-de 1, 2 ja § 424 järgi vangistusega 4 aastat ja 3 kuud, lugedes karistuse kandmise alguseks 18.07.

1. Viru Maakohtu 10.09.2019 määrusega vabastati vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 16.06.2020 määrusega pöörati Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistus, s.o 2 aastat ja 22 päeva vangistust täitmisele. Vangistuse kandmise alguseks loeti vanglasse saabumise aeg, s.o 07.10.
2. tõkendit kohaldatud ei ole. Kaitsja Oleg Gorškaljov RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 233, 238, 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: Tunnistada Stanislav Jerner süüdi

§ 424lg 2 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 2 (kaks) aastat. 1 1-20-7276 Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o 1 (üks) aasta ja 4 (nelja) kuuni.

§ 65

lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 (kaks) aasta ja 3 (kolm) päeva vangistuse võrra. Mõista Stanislav Jernerile liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 3 (kolm) aastat 4 (neli) kuud ja 3 (kolm) päeva. Karistusaja alguseks lugeda 26.10.2020. Kohaldada Stanislav Jernerile tõkendina vahistamist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. Võtta Stanislav Jernerilt

§ 424

lg 4 p 2 ning

§ 50lg 1 p 1 ja lg 3 alusel 1 (üks) aastaks ära sõiduki juhtimise õigus.

LS § 127 kohaselt peab Stanislav Jerner kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Lisakaristus laieneb põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Mõista Stanislav Jernerilt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - joobe tuvastamisega seotud kulud summas 75 (seitsekümmend viis) eurot ja 42 senti; - kaitsjatasu kogusummas 388 (kolmsada kaheksakümmend kaheksa) eurot ja 80 senti, sh kohtueelsest menetlusest 259,20 eurot ja kohtumenetlusest 129,60 eurot, s.o kokku 1 340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot ja 22 senti. KrMS § 180 lg 3 alusel peab Stanislav Jerner tasuma temalt väljamõistetud riigi nõude kogusummas 1 340 (üks tuhat kolmsada nelikümmend) eurot ja 22 senti kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Väljamõistetud menetluskulud peab tasuma Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 99920700046358 ja selgitus „Stanislav Jerner, 1-207276, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsiooni ei saa esitada süüdistatav lühimenetluses tehtud õigeksmõistva kohtuotsuse peale ja prokuratuur lühimenetluses tehtud süüdimõistva kohtuotsuse peale. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonteate saamisel on motiveeritud kohtuotsus Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav hiljemalt

1. novembril
2. Apellatsioon esitakse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2 1-20-7276 Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude väljamõistmist võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi, s.o KrMS
3. peatükis sätestatud korras. Menetluskulude vaidlustamise soovist tuleb Viru Maakohtu Narva kohtumaja teavitada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Teavituse saamisel koostab kohus motiveeritud lahendi üksnes menetluskuludesse puutuvas osas. Motiveeritud kohtulahend menetluskulude osas on Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantseleis kätte saadav hiljemalt
4. novembril
5. Määruskaebus menetluskulude vaidlustamises tuleb esitada Viru Maakohtu Narva kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil motiveeritud lahend menetluskulude osas oli kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS Stanislav Jerneri süüdistatakse selles, et tema, olles isikuks, keda on karistatud Viru Maakohtu 24.01.2018 otsusega mootorsõiduki joobeseisundis juhtimiste eest, juhtis uuesti, omamata mootorsõiduki vastava kategooria juhtimisõigust:  23.04.2020 kella 19.45 paiku mootorsõidukit Opel Astra, reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes, sõites sellega Narva-Jõesuu linnas Sinimäe alevikus mööda SillamäeSinimäe teed. Alkoholisisaldus tema veres oli uuringuakti nr 606T kohaselt vähemalt 2,02 mg/g;  26.04.2020 kella 02.54 paiku juhtis ta mootorsõidukit Opel Astra, reg nr-ga XXX, olles alkoholijoobes, sõites sellega Sillamäel mööda Ranna ja Kalda tänavaid, tehes seejuures liiklusavarii. Alkoholisisaldus tema veres oli uuringuakti nr 615T kohaselt vähemalt 2,12 mg/g. Sellise käitumisega rikkus Stanislav Jerner liiklusseaduse § 69 lg 1 ja lg 2 nõudeid, mille kohaselt sõiduki juht ei tohi olla joobeseisundis ja alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Stanislav Jerner toime korduva mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis ehk

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

1. Kohus, kuulanud ära süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri seisukohad ning uurinud kriminaalasjas kogutud tõendeid nende kogumis, asub alljärgnevatele seisukohtadele. I
2. Süüdistusele vastavalt süüdistatakse S. Jerneri

§ 424lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises.

Osutatud norm sätestab vastutuse korduvas mootorsõiduki juhtimises joobeseisundis. Kohtu veendumusel on S. Jerneri süü talle etteheidetavate kuritegude toimepanemises tõendamist leidnud. 23.04.2020 episood 3 1-20-7276

1. Politseiametnikust tunnistaja N. M ütluste kohaselt teostas ta 23.04.2020 kella 19.45 ajal patrullteenistuses O. T liiklusjärelevalvet. Liikudes Sinimäe alevikus, Sillamäe-Sinimäe tee
2. km Sinimäe suunas, märkas ta neile vastu liikunud halli värvi autot Opel Astra reg nr-ga XXX. Liiklusregistrit kontrollides selgus, et nimetatud sõiduki vastutavaks kasutajaks oli S. Jerner, kellel puudus juhtimisõigus. Ta nägi ka, et sõidukit juhtis S. Jerner. Nad sõitsid sõidukile Opel Astra reg nr-ga XXX järele ja peatasid selle Sillamäe-Sinimäe tee
3. km. Sõiduki roolis olnud isiku kontrollimisel selgus, et sõidukit juhtis S. Jerner, kelle suust tuli alkoholi lõhna ja kellel puudus ka vastava kategooria juhtimisõigus. Sealsamas läbis S. Jerner indikaatorvahendi kontrolli. See näitas alkoholi sisaldust 0,
4. Peale seda toimetati S. Jerner Narva politseijaoskonda. Politseijaoskonnas keeldus S. Jerner tõendusliku alkomeetri kontrollist, mistõttu toimetati ta vereproovi võtmiseks Narva haiglasse.
5. Tunnistaja N. M ütlusi kinnitavad, tõendades ühtlasi ka S. Jernerile esitatud süüdistuse põhjendatust, indikaatorvahendi kasutamise protokoll, joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokoll, joobeseisundi tuvastamise saatekiri ühes saatekirja vastusega, sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsus, joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokoll, sõiduki hoiukohta teisaldamise akt ja asitõendi vaatlusprotokoll, milles vaadeldi mh salvestist, mis tehti patrullsõiduki pardakaameraga.
6. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt allutati S. Jerner 23.04.2020 kell 19.47 indikaatorvahendi kontrollile. Indikaatorvahend andis positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele, andes näiduks 0,93 mg/l. Joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kohaselt fikseeriti S. Jerneril silmade punetus, häiritud reaktsioonikiirus, aja-, isiku ja kohataju häired, kerged koordinatsioonihäired, ärrituvus ja rahutus ning suust tulev alkoholilõhn. Joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokollist nähtuvalt toimetati S. Jerner kainenemisele 23.04.2020 kella 19.47 ajal Sillamäe-Sinimäe tee
7. km. Tema suhtes rakendati vahetut sundi käeraudade ja füüsilise jõu näol, kuna tema puhul esines vägivallaoht. Protokollist nähtub seegi, et S. Jernerilt võeti joobe tuvastamiseks bioloogilise vedeliku proov. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti S. Jernerilt vereproov joobeseisundi tuvastamiseks 23.04.2020 kell 20.
8. Uuringu vastuse kohaselt oli S. Jerneri veres etanooli 2,08 mg/g (+/- 0,06). Sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsuse kohaselt kõrvaldati S. Jerner mootorsõiduki Opel Asta reg nr-ga XXX juhtimiselt 23.04.2020 SinimäeSillamäe tee
9. km, põhjuseks mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise kahtlus ja vastava kategooria juhtimisõiguse puudumine. Tema poolt juhitud sõiduk Opel Astra reg nr-ga XXX toimetati aga A. A. Tiimanni 3g, Narva asunud parklasse. Nagu eelnevalt märgitud, fikseeris S. Jerneri poolse mootorsõiduki juhtimise ka patrullsõiduki pardakaamera. Pardakaamera salvestiselt nähtuv on kantud asitõendi vaatlusprotokolli. Sellest nähtub, et mööda Sillamäe-Sinimäe teed sõites jõuab politsei patrullsõiduk järgi halli värvi sõiduautole Opel reg nr-ga XXX, mis keerab tee pealt vasakule ja peatub. Juhipoolse istme poolt tõuseb pikemat kasvu, kõhnema kehaehitusega, hallikate juustega meesterahvas, kes on tuvastatav S. Jernerina.
10. Eelneva pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses märgitud ajal ehk 23.04.2020 kella 19.45 ajal juhtis S. Jerner Narva-Jõesuu linnas Sinimäe alevikus mööda Sillamäe-Sinimäe teed, s.o
11. km, mootorsõidukit Opel Astra, reg nr-ga XXX ja ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Nii tuvastati uuringuga, et S. Jerneri veres oli alkoholisisaldus 2,08 mg/g (+/- 0,06) ehk mitte väiksem kui 2,02 mg/g. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on 1,50 mg alkoholi. Kuna tegemist on määraga, mis ületab LS 69 lg 2 p 1 esimeses alternatiivis nimetatud määra, siis on tõendamist leidnud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. LS § 69 lg 1 keelab mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega rikkus S. Jerner LS § 69 lg-t 1 ja pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav 4 1-20-7276

§ 424järgi.

Mis puudutab S. Jerneri ütlusi, siis sellega seotult märgib kohus, et menetluse käigus kasutas S. Jerner ütluste andmisest keeldumise õigust.

1. Subjektiivsele koosseisule hinnangut andes leiab kohus, et S. Jerner realiseeris talle etteheidetava kuriteo tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Aluse taolise järelduse tegemiseks annavad järgmised asjaolud. Esmalt osutab kohus S. Jerneril tuvastatud alkoholi määrale, mis oli mitte väiksem kui 2,02 mg/g. Osutatud arvuline näitaja ei anna aga iseseisvalt edasi teavet tema käitumist iseloomustavatele asjaoludele, samuti sellele, mida või kuidas S. Jerner ise mingeid asjaolusid tajus ja teadvustas. Nagu toodud, kasutas S. Jerner ütluste andmisest keeldumise õigust. Seega puudub kohtul võimalus teha S. Jerneri ütluste pinnalt järeldusi tema teadlikkuse ja asjaolude tajutavuse kohta. Kohus võtab aga arvesse, et üldjuhul ja elulise usutavuse printsiibile tuginedes on isik teadlik eelnevast ehk mootorsõiduki juhtimisele eelnenud alkoholi tarvitamisest. Antud juhul ei ole kohtu ette toodud ka mingeid asjaolusid, mis seaks kahtluse alla või tõstataks kahtlusi S. Jerneri eelneva alkoholi tarvitamise teadmatuse kohta. Seega jaatab kohus S. Jerneri teadlikkust mootorsõiduki juhtimisele eelnenud alkoholi tarvitamise kohta. Lisaks sellele on S. Jerneri seisund tuletatav ja mõistetav joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kaudu. Selle kohaselt oli S. Jerneri reaktsioonikiirus häiritud, tema kõne oli aeglane, tema aja-, isiku ja kohatajus esines häireid ja tema koordinatsioonis esinesid kerged häired. Samuti oli tema käitumine rahutu ja ärritunud ning ta toimetati temast lähtuva vägivallaohu tõttu kainenema. Kajastatud asjaolusid arvestades, samuti lähtudes arusaamast, et isik toimetatakse arestimajja kainenema vaid juhul, kui see vältimatu isikust endale või teisele isikule lähtuva olulise ohu tõrjumiseks (korrakaitseseaduse § 42 lg 1), siis esineb alus järelduseks, et S. Jerneri joove ühes talle endale tajutavaks muutunud asjaoludega oli selline, mis võimaldas mõista ja aru saada nii juhtimisele eelnenud alkoholi tarvitamisest, tervislikust seisundist, ent ka keelust taolises olukorras mootorsõidukit juhtida. Siinkohal on asjakohane, et S. Jerneri on ka varem süüdi mõistetud ja karistatud joobeseisundis mootorsõidu juhtimise eest. Seetõttu on ta oma varasema kriminaalmenetlusliku kogemuse tõttu teadlik talle etteheidetava teo juriidilisest tähendusest. Eelnevast järeldub kohtu veendumusel vaid üks - S. Jerner oli teadlik ja teadvustas endale alkoholi tarvitamise fakti, ta mõistis täielikult enda tervislikku ehk alkoholist tekkinud joobeseisundit, ent sellele vaatamata tegi teadliku valiku mootorsõiduki juhtima asumiseks ja juhtimiseks. Taoline teadmine ja sellise teadlikkuse taustal realiseeritud tahtlus annavad aluse seisukohaks, et S. Jerner pani talle inkrimineeritava kuriteo toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. 26.04.2020 episood
2. Hinnates süüdistuse põhjendatust 26.04.2020 episoodi puutuvalt, siis osutab kohus politseiametnikust A. S ütlustele, mille kohaselt oli ta 26.04.2020 koos patrullpolitseinik I S patrullteenistuses, teostades liiklusjärelevalvet Sillamäe linnas. Kell 02.54 märkas ta halli värvi sõidukit Opel Astra reg nr-ga XXX, mis eiras liiklusmärki „Sissesõidu keeld“. Sõiduk peatus Sillamäel, Ranna tn 49 maja ees. Isiku kontrollimisel esinesid kontrollitaval alkoholi tarvitamise tunnused ja tema suust oli tunda alkoholilõhna. Isikul polnud kaasas ka isikut tõendavat dokumenti, kuid isik nimetas end S. Jerneriks. Isikut kontrolliti andmebaasi vahendusel ja selle käigus selgus, et tal puudub vastava kategooria juhtimisõigus. Sõidukis viibis juht üksinda. Tema võimalikku alkoholi tarvitamist kontrolli indikaatorvahendiga. Kontroll andis vaste alkoholi tarvitamisele. Tõendusliku alkomeetri kasutamisest isik keeldus, kuid oli valmis alluma vereproovi andmisele. S. Jerner tunnistas, et oli enne sõitu tarvitanud alkoholi, s.o viina. Meesterahvas toimetati haiglasse vereproovi andmiseks ja kogu juhtum fikseeriti rinna- ja pardakaameraga. Isikusamasuse tuvastamise protokolli tuvastati sõidukit juhtinud isikuna S. Jerner (tl 34). 5 1-20-7276
3. Nagu tunnistaja välja tõi, allutati S. Jerner esmalt indikaatorvahendi kontrollile, misjärel toimetati ta vereproovi andmiseks Narva haiglasse. Indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt allutati S. Jerner indikaatorvahendi kontrollile 26.04.2020 kell 02.55 Sillamäe linnas, Ranna 49 juures. Indikaatorvahend andis positiivse tulemi alkoholi tarvitamisele. Lisaks koostas menetleja joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli, kuhu on märgitud, et S. Jerneril esines silmade punetus, tema reaktsioonikiirus oli häiritud, tema suust tuli tugevat alkoholi lõhna ja tema koordinatsioonis esinesid kerged häired. Joobeseisundi tuvastamise saatekirja kohaselt võeti Narva Haigla SAis 26.04.2020 kell 03.45 S. Jernerilt vereproov tema verest etanoolisisalduse tuvastamiseks. Saatekirja vastuse kohaselt (uuringuakt nr 615T) oli S. Jerneri veres etanooli 2,18 +/- 0,06 mg/g kohta. Lisaks nähtub sõiduki juhtimiselt kõrvaldamise otsusest, et S. Jerner kõrvaldati mootorsõiduki Opel Astra reg nr-ga XXX juhtimisel 26.04.2020 aadressil XXX, sest esines alus kahtluseks, et tema veres või väljahingatavas õhus on alkoholi üle lubatud piirmäära või ta on joobeseisundis ja tal puudus ka vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus. Juhtimiselt kõrvaldamise otsuse tegi menetleja 26.04.2020 kell 02.
4. Lisaks eelkäsitletud tõenditele tõendab süüdistusess nimetatud ajal S. Jerneri poolset mootorsõiduki juhtimist ka asitõendi vaatlusprotokoll. Selles vaadeldi mh politsei patrullsõiduki pardakaameraga tehtud videosalvestist. Sellest nähtub, kuidas patrullsõiduk keerab maja hoovi ja maja lõpus on näha eespool sõitvat heledat, paremale keeravat, sõiduautot. Hele sõiduk riivab paremal tee ääres seisvat Vene Föderatsiooni numbrimärgiga tumedat sõiduautot – selle ohutuled hakkavad vilkuma. Halli värvi sõidukini jõudes jäädvustab patrullsõiduki pardakaamera selle reg nr XXX. Mis puudutab S. Jerneri enda selgitusi talle etteheidetava teo kohta, siis tuleb märkida, et S. Jerner on talle etteheidetava teo toimepanemist tunnistanud, ent kasutanud oma seadusjärgset õigust keelduda sisuliste ütluste andmisest.
5. Eelneva pinnalt asub kohus seisukohale, et süüdistuses märgitud ajal ehk 26.04.2020 kella 02.54 ajal juhtis S. Jerner Sillamäel Kalda tänaval mootorsõidukit Opel Astra, reg nr-ga XXX ja ta oli mootorsõiduki juhtimise ajal joobeseisundis. Uuringuga tuvastati, et S. Jerneri veres oli alkoholisisaldus 2,18 +/- 0,06 mg/g ehk mitte väiksem kui 2,12 mg/g. LS § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on 1,50 mg alkoholi. Kuna tegemist on määraga, mis ületab LS 69 lg 2 p 1 esimeses alternatiivis nimetatud määra, siis on tõendamist leidnud mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis. LS § 69 lg 1 keelab mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Seega rikkus S. Jerner LS § 69 lg-t 1 ja pani toime kuriteo, mis on kvalifitseeritav

§ 424järgi.

1. Sarnaselt eelneva episoodiga, leiab kohus analüüsitava episoodigi puhul, et subjektiivse koosseisu tasandil pani S. Jerner joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. S. Jerneri verest tuvastatud alkoholi määraks oli mitte vähem kui 2,12 mg/g kohta. Nagu varem juba märgitud, ei anna osutatud arvuline näitaja edasi iseseisvalt teavet S. Jerneri käitumist iseloomustavatele asjaoludele, samuti sellele, mida või kuidas S. Jerner ise mingeid asjaolusid tajus ja teadvustas. Varasemast episoodist erinevalt on antud episoodiga seotult S. Jerner oma süüd tunnistanud, ent keeldunud sisuliste ütluste andmisest. Sestap puudub kohtul võimalus teha S. Jerneri ütluste pinnalt järeldusi tema teadlikkuse ja asjaolude tajutavuse kohta. Kohus võtab aga arvesse, et üldjuhul ja elulise usutavuse printsiibile tuginedes on isik teadlik eelnevast ehk mootorsõiduki juhtimisele eelnenud alkoholi tarvitamisest. Antud juhul puudub selles ka vähimgi kahtlus. Nii avaldas tunnistaja A. S, et S. Jerneri juhitud sõiduki peatamise järgselt tunnistas S. Jerner alkoholi, s.o viina, tarvitamist. Märgitust järeldub, et S. Jerner oli teadlik mootorsõiduki juhtimise eelsest alkoholi tarvitamisest. Lisaks sellele on S. Jerneri seisund tuletatav ja mõistetav joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kaudu. Nimetatud tõendi kohaselt oli S. Jerneri reaktsioonikiirus häiritud, tema suust tuli tugevat alkoholi lõhna, tema koordinatsioonis esines kergeid häireid ning taolises olekus põhjustas ta ka varakahjuga liiklusõnnetuse. 6 1-20-7276 Kajastatud asjaolusid arvestades esineb alus järelduseks, et S. Jerneri joove ühes talle endale tajutavaks muutunud asjaoludega oli selline, mis võimaldas tal mõista ja aru saada nii juhtimisele eelnenud alkoholi tarvitamisest, tervislikust seisundist, ent ka keelust taolises olukorras mootorsõidukit juhtida. Siinkohal on asjakohane, et S. Jerneri on ka varem süüdi mõistetud ja karistatud joobeseisundis mootorsõidu juhtimise eest. Seetõttu on ta oma varasema kriminaalmenetlusliku kogemuse tõttu teadlik talle etteheidetava teo juriidilisest tähendusest. Lisaks oli teda vaid kolm päeva varem allutatud menetlustoimingutele seoses joobeseisundis mootorsõiduki juhtimisega. Eelneva pinnalt on võimalik vaid ühe järelduse tegemine - S. Jerner oli teadlik ja teadvustas endale alkoholi tarvitamise fakti, mõistis täielikult enda tervislikku ehk alkoholist tekkinud joobeseisundit, ent sellele vaatamata tegi teadliku valiku mootorsõiduki juhtima asumiseks ja juhtimiseks. Taoline teadmine ja sellise teadlikkuse taustal realiseeritud tahtlus annavad aluse seisukohaks, et S. Jerner pani talle inkrimineeritava kuriteo toime tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. II
2. Riiklik süüdistaja kvalifitseeris S. Jerneri tegevuse kvalifitseeritud koosseisu ehk

§ 424lg 2 järgi.

Kohtu veendumusel on taoline S. Jerneri käitumisele antav hinnang õiguslikult veatu, sest S. Jerneri käitumises on sedastav nii faktiline kui juriidiline retsidiiv.

424 lg 2 sätestab vastutuse korduva mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Korduvus on uue samaliigilise kuriteo toimepanemine. Käesoleva otsusega tunnistab kohus S. Jerneri süüdi kahes joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise episoodis. Selle õiguslik tähendus realiseerub faktilises retsidiivis. Lisaks sellele tunnistas Viru Maakohus S. Jerneri

§ 424järgi süüdi ka 24.01.2018 otsusega.

Märgitu koostoimes käesoleva menetluse esemeks olevate kuritegudega kõnelevad ka juriidilise retsidiivi esinemisest. Seega tuleb S. Jerneri teod kvalifitseerida joobeseisundis mootorsõiduki juhtimistel

§ 424lg 2 järgi.

III 13.

§ 56lg 1 esimese lause kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Sama õigusnormi teise lause kohaselt arvestatakse karistuse mõistmisel karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 14.

§ 424lg 2 näeb karistusena ette kuni 4-aasta pikkuse vangistuse.

Kohtupraktikas väljakujunenud seisukohale vastavalt tuleb konkreetse karistusmäära kindlaks tegemiseks võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. Lisaks isiku süüle tuleb

§ 56

kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid.

1. Vaadeldaval juhul on sanktsioonimäära keskmiseks määraks kahe aasta pikkune vangistus. Hinnates S. Jerneri teosüü suurust, on kohus veendumusel, et S. Jerneri süü on keskmisest suurem ja karistuse määras väljendatuna peab see eelduslikult kaasa tooma talle keskmisest määrast rangema karistuse mõistmise. Aluse taoliseks seisukohaks annavad järgmised asjaolud.
2. Esmalt evivad kaalu S. Jerneril tuvastatud alkoholijoobe määrad koostoimes muude tema seisundit iseloomustavate andmetega. 23.04.2020 episoodis juhtis S. Jerner mootorsõidukit 7 1-20-7276 seisundis, mil alkoholi sisaldus tema veres oli mitte väiksem kui 2,02 mg/g. Teises ehk 26.04.2020 episoodis juhtis ta mootorsõidukit, mil tema veres oli alkoholisisaldus mitte väiksem kui 2,12 mg/g. 23.04.2020 episoodiga seoses on joobeseisundile viitavate tunnuste kirjeldamise protokolli kantud, et tema reaktsioonikiirus oli häiritud, kõne aeglane, tema aja-, isiku ja kohatajus esines häireid, tema koordinatsioonis olid kerged häired ning ta oli ärritunud ja rahutu. Lisaks toimetati ta joobeseisundis isiku kainenema toimetamise protokolli kohaselt kainenema, sest temast lähtus vägivallaoht. Ta oli agressiivne, mistõttu tuli tema suhtes rakendada füüsilist jõudu ja käeraudu. 26.04.2020 episoodi toimepanemise ajal oli S. Jerneri reaktsioonikiirus samuti häiritud ja tal esinesid kerged koordinatsiooni häired. Viimati nimetatud episoodi puhul evib aga kaalu asjaolu, et S. Jernerist ei lähtunud mitte üksnes abstraktne liiklusoht, vaid ta põhjustas varakahjuga liiklusõnnetuse. Varakahjuga lõppenud liiklusõnnetuse põhjustamine on sedastatav nii asitõendi vaatlusprotokollist, sündmuskoha vaatlusprotokollist, S. Jerneri juhitud sõiduki vaatlusprotokollist, ent ka M P ütlustest. Kirjeldatud asjaolud nende kogumis annavad ainest järelduseks, et S. Jerneri teosüüd ei ole põhjust hinnata väikeseks. S. Jerneri taju ümbritseva suhtes ja tema reaktsioonikiirus olid oluliselt häirunud ja langenud, ta polnud liikluses võimeline adekvaatselt käituma ja taolises olukorras mootorsõiduki juhtimine tingib ka tema teosüü suuremaks hindamise. Süü keskmisest suuremaks hindamise tingib seegi, et vaadeldaval juhul pani S. Jerneri toime kaks kuritegu.
3. Hinnates karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude esinemist, on kohus seisukohal, et S. Jerneri puhul pole karistust raskendavate asjaolude olemasolu sedastatav. Küll on sedastatav karistust kergendavate asjaoludena puhtsüdamlik kahetsus – mida S. Jerner avaldas kohtumenetluses ja mida kohus siiraks hindab – ja süü tunnistamine. Need kaks aspekti peavad kajastuma S. Jernerile mõistatava karistuse määras.
4. Nagu eelnevalt osutatud, tuleb lisaks isiku süüle arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Enne käesolevat otsust karistati S. Jerneri

§ 424

(alates 01.11.2017

§ 424lg 1) järgi Viru Maakohtu 24.01.2018 otsuse alusel 1 aasta pikkuse vangistusega.

Kooskõlas kohtupraktikas omaksvõetud seisukohaga (vt nt RKKKo nr 3-1-1-58-13 p 10), märgib kohus, et samalaadseid kuritegusid jätkuvalt toime panevale isikule järjest kergemate karistuste mõistmine ei kaitse õiguskorra huvisid ega mõjuta süüdlast hoiduma õigusrikkumiste toimepanemist. Seega saab karistuse määr iga uue samaliigilise kuriteo toimepanemise ees minna üksnes raskemaks, sest varasem karistus/karistused pole mõju avaldanud. Arutataval juhul järeldub, et vaatamata varasemale karistatusele

§ 424järgi, jätkas S.

Jerner lugupidamatut suhtumist õiguskorda. Seega tuleb reageerida S. Jerneri rikkumistele varasema kohtuotsusega mõistetud karistusest rangemalt, et kinnistada keelunormi(de) kehtivust. Kokkuvõtvalt asub kohus seisukohale, et S. Jernerit tuleb karistada 2 aasta pikkuse vangistusega. Kohus arutas S. Jerneri süüdistust lühimenetluse regulatsiooni alusel. St, et vastavalt KrMS § 238 lg-le 2 tuleb tema karistust vähendada 1 aasta ja 4 kuuni.

1. S. Jerner pani antud menetluse esemeks olevad kuriteod toime ajal, mil tal oli Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsusega mõistetud karistus osaliselt ära kandmata. Toimiku materjalide kohaselt vabastati S. Jerner Viru Maakohtu 10.09.2019 määrusega vangistusest tingimisi enne tähtaega. Viru Maakohtu 16.06.2020 määrusega pöörati Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osa, s.o 2 aastat ja 22 päeva vangistust, täitmisele. Vangistuse kandmise alguseks loeti vanglasse saabumise aeg, s.o 07.10.
2. Kuna S. Jerner pani antud menetluse raames uuritud kuriteod toime pärast Viru Maakohtu 24.01.2018 kohtuotsust, kuid enne karistuse ärakandmist, tuleb talle mõista liitkaristus

§ 65lg 2 alusel.

Kuna S. Jerneri ärakandmata karistuse pikkuseks kohtuotsuse tegemise seisuga on 2 aastat 8 1-20-7276 ja 3 päeva, siis on tema liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis vangistus 3 aastat 4 kuud ja 3 päeva. See tähtaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 26.10.

1. IV
2. KrMS § 306 lg 1 p 9 kohaselt peab kohus süüdistatava süüdimõistmise korral muuhulgas lahendama küsimuse tõkendi kohta. KrMS § 130 lg 41 kohaselt võib kohus vahistada vabaduses viibiva süüdistatava, et tagada süüdimõistva kohtuotsusega mõistetud vangistuse täitmine. Esmalt tuleb märkida, et olemuslikult pole võimalik käsitleda S. Jernerit vabaduses viibiva isikuna – nagu öeldud, viibib ta kinnipidamisasutuses, kandes eelmise kohtuotsusega karistusena mõistetud täitmisele pööratud vangistust. Samas muutub tema menetluslik staatus käesoleva kohtuotsuse tegemisega, sest ta asub karistust kandma käesoleva otsusega mõistetava liitkaristuse alusel. Tagamaks kohtuotsuse täitmist kohtuotsuses määratud tähtaja jooksul, s.o karistusaja algusega 26.10.2020, siis kohaldab kohus S. Jernerile kohtuotsuse jõustumiseni või mõistetava karistuse ärakandmiseni, tõkendina vahistamist. Tõkendi kohaldamata jätmisel viibiks S. Jerner kinnipidamisasutuses õigusliku aluseta. V 21.

§ 424

lg 4 p 2 kohaselt kohaldatakse

§ 424

lg-s 2 sätestatud kuriteo korral lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist.

§ 50

lg 3 kohaselt kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist kolmest kuust kuni kolme aastani. Lisakaristuse kohaldamisel võtab kohus arvesse, et S. Jerneri karistamise aluseks on kaks kuritegu. Seejuures ei jäänud S. Jernerist lähtuv oht mitte üksnes abstraktse ohu olukorda, vaid ta põhjustas varakahjuga liiklusõnnetuse. Asjakohane on seegi, et juba varasema otsusega karistati S. Jerneri

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest, sh kohaldati talle lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist. Vabanedes aga tingimisi ennetähtaegselt vanglast, pani ta toime kohtumäärusega määratud katseajal, sh alkoholi tarvitamise keelu tingimustes, uued varasema karistusega samalaadsed kuriteod. Taunitav on asjaolu, et kui esimene menetluse esemeks olev kuriteosündmus leidis aset 23.04.2020 – selle sündmuse käigus toimetati S. Jerner kainenema – ning S. Jerner oli teadlik tema suhtes alustatud menetlusest, siis juba 26.04.2020 ehk vaid kolm päeva hiljem, juhtis S. Jerner taas mootorsõidukit alkoholijoobes. Märgitust järeldub, et S. Jerner ei tee ega kavatsegi teha vähimaidki korrektuure oma käitumises, ta suhtub ükskõikselt teise inimeste elu, tervise ja vara kahjustamisse ning tema käitumist pole õiguskuulekale teele viinud ka teadmine, et uued kuriteod võivad kaasa tuua rangemad karistused ja/või ka varasema karistuse täitmisele pööramise. See kõik kõneleb S. Jernerist kui ohtlikust liiklejast, mis õigustab ja põhjendab lisakaristuse kohaldamise vajadust ja vajalikkust. Ühtlasi toob eelkirjeldatu kaasa teisesegi järelduse - S. Jernerile kohaldatav lisakaristus ei saa jääda seadusandaja kehtestatud alamäära või selle lähedasse määra, sest taoline lisakaristuse määr tema õiguskuulekust ei mõjuta. Konkreetse lisakaristuse määra kindlaks tegemisel juhindub kohus lisaks eelnevalt kajastatud asjaoludele ka faktist, et juba eelmise kohtuotsusega võttis kohus S. Jernerilt ära juhtimisõiguse 6 kuuks. Nagu märgitud, samalaadsete kuritegude jätkuvalt toimepanemisel saavad ja lähevad isikule kohaldatavad karistusõiguslikud järelmid üha raskemaks. St, kui eelmise kohtuotsusega kohaldas kohus S. Jernerile sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist 6ks kuuks, siis arutataval juhul ei saa kohaldatav lisakaristuse määr olla ega jääda väiksemaks kui 6 kuud, vaid S. Jerneri õiguskuulekuse tagamiseks tuleb talle kohaldada lisakaristust osutatud määrast pikemaks perioodiks. Neil asjaoludel leiab kohus, et S. Jernerile tuleb kohaldada lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmist tähtajaga 1 aasta. 9 1-20-7276 Kohus selgitab ka, et liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud mootorsõiduki juhtimisõiguse peatamise, äravõtmise või kehtetuks tunnistamise otsus, kohustatud viie tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest arvates loovutama oma juhiloa Maanteeametile. Vastavalt

§ 55lg 1 laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. VI 22. Kr

MS § 180 lg 1 esimene lause sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Antud kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha summas 876 eurot, joobe tuvastamisega seotud kulud summas 75,42 eurot ning kaitsjatasu kogusummas 388,80 eurot, s.o kohtueelsest menetlusest 259,20 eurot ja kohtumenetlusest 129,60 eurot. Menetluskulude kogusuurus on 1 340,22 eurot. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Hinnates S. Jerneri varalist seisundit, sh tema deklareeritud sissetulekut aastal 2019, ent ka tema lapse ülalpidamiskohustust, leiab kohus, et S. Jerneri legaalne sissetulek ühes tema kohustusega on selline, mis annab põhimõttelise aluse KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud üldregulatsioonist kõrvalekaldumiseks. Olgu aga märgitud, et KrMS § 180 lg 3 sõnastus ei pea silmas mitte üksnes isiku varalist seisundist, vaid kõrvuti varalise seisundiga tuleb hinnata ka konkreetse isiku resotsialiseerumisväljavaateid. S. Jerneri resotsialiseerumisväljavaateid hinnates asub kohus seisukohale, et puuduvad vähimatki kaalutlused KrMS § 180 lg-s 1 sätestatud regulatsioonist kõrvale kaldumiseks. Põhjust on korrata, et S. Jerneri on varasemalt kriminaalkorras karistatud ja tema kuritegelik tegevus ei näita taandumise märke. Antud kohtuotsuse aluseks olevad kuriteod on toime pandud tahtluse intensiivseimas vormis ehk kavatsetult. Seega kutsub isik ise esile tema suhtes läbiviidavad menetlused ja seda kindlas teadmises, et iga menetlusega kaasneb üldjuhul ka menetluskulude tasumise kohustus. Neist asjaoludest tulenevalt asub kohus seisukohale, et menetluskulude (osaline) riigi kanda jätmine S. Jerneri õiguskuulekusele mõju ei avalda ja seetõttu puudub objektiivne alus menetluskulude (osaliseks) riigi kanda jätmiseks. 23. Võttes arvesse, et S. Jerneri antud otsusest tulenevate rahaliste kohustuste kogusummaks on 1 340,22 eurot ja tal tuleb karistust kanda kinnipidamisasutuses, kus töötamine ja sissetuleku saamine võivad olla raskendatud, peab kohus võimalikuks rakendada KrMS § 180 lg-s 3 toodut, võimaldades väljamõistetud menetluskulude tasumist kohtuotsuse jõustumisest ühe aasta jooksul. /allkirjastatud digitaalselt/ 10