KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2012.a., Liivalaia kohtumaja, Tallinn Kriminaalasja number 1-12-710 Kohtukoosseis Kohtunik Anne Rebane Kohtuistu

1043 alusel välja mõista B.Cilt 2500 eurot X1 kasuks . Tasuda tuleb arvele nr xxxxxxxxxxxx, Swedbank. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse või resolutsiooni kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 15 päeva möödumisel apellatsiooniteate esitamisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS

1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 10 (kümne) päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale. Kohtuotsuse põhiosa: Kohtuistungil on tõendamist leidnud, et B.C 05.02.2011 kella 2.30 paiku xxx Tallinnas asuva maja trepikojas kuuendal korrusel lõi X1t näo piirkonda. Kannatanu kaotas hetkeks teadvuse ja kukkus, misjärel B.C lõi maaslamavat kannatanut korduvalt näo ja ülakeha piirkonda. X1le oli peksmise tagajärjel tekitatud füüsilist valu ja tervisekahjustused- xxxx Oma tegevusega pani B.C tahtlikult toime teise isiku tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise peksmise tulemusena, so KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo B.Ci süü on tõendatud kannatanu X1 ütlustega, kes kinnitas, et 05.02.2011.a. õhtul oli ta enda naabrite juures, vesteldi, tarvitati ka alkoholi. Võeti mõned pitsid alkoholi, oli adekvaatne, kui naabrite juurest lahkus, purjus ei olnud. Seal olid ka X2 ja X
2. Oli naabrite juures ülakorrusel umbes kaks tundi. Naabrite juurest lahkus, läks trepist jalgsi alla, hakkas vaheust avama kui kuulis, et kusagilt kostis naise nuttu. Läks vaatama, mis toimub. Läks trepist alla, nägi nurgas naist nutmas. Koridoris läks liikumise peale valgus põlema, küsis naiselt, mis toimub, jäi paar astet enne trepi lõppu seisma ja samal hetkel tuli nurga tagant sajatades üliagressiivne, loomastunud, suurte pupillidega mees tema juurde. See oli B.C. Ta ei jõudnud reageerida üldse. Kas B.Cil oli midagi käes, ei näinud. C lõi näkku teda ja siis ta veel ainult tajus, kuidas teda klohmitakse. Kukkus maha , oli maas ja tundis, et kui püsti ei tõuse, siis ta sureb. Silme eest oli must, kõik kõmises, tundis poolteadvusel olles hoope. Kui uuesti „pilt ette tuli“ siis oli neljakäpukil maas, veri oli näol. B.C seisis siis tema vastas, kui ta püsti tõusis. Löögid oli peamisel pähe ja ülakehasse. Kui ta püsti tõusis, siis B.C oli endiselt agressiivne , röökis, et „mis mees sa oled“. Tema ei saanud aru. Siis küsis, mis ta nimi on. Siis helistas kellegile ja ütles, et andis sellele X1le peksa, et mis sa arvad. Peale kõnet rahunes ja ütles, et kui on pretensioone, siis annab oma numbri. Siis tegi vastamata kõne talle ja nii sai B.Ci telefoninumbri. B.Ciga kohtus sündmusest mõned päevad hiljem esmaspäeval. Ta helistas B.Cile, ütles, et tema on see , keda peksti ja tal on pretensioonid, et kehavigastused on ja riided katki. Tahtis selle eest kompensatsiooni. Ta ei tahtnud 2000 eurot maksta, ütles, te temal on tunnistaja, kes annab ütlusi tema kasuks, et pole šanssi kohtus võita ega politseisse minna. Tema tegi siis kõigest hoolimata politseisse avalduse vist järgmisel päeval. Sündmuse järgselt helistas ka politseisse, aga neil polnud saata patrulli. Helistas kiirabisse ja ta viidi erakorralisse abisse, kus tehti protseduurid ja hoiti hommikuni valve all. Ta pöördus hiljem veel arsti poole. Nägu oli paistes, ühest silmast hästi ei näinud, tekkis verevalum, seepärast pöördus veel kaks kuud hiljem ka arsti poole. Peksmise tulemusel – terve pea oli muhke täis, kaks nädalat ei saanud magadagi korralikult, töökohustused firmas (kirjutab alla hankelepinguid). Ei saanud osaleda, äripartner oli puhkusel. Sõnaga – töökohustusi ei saanud täita. Näokolju vigastuse tagajärjel tekkis hiljem põskkoopa põletik, kõrva põletik, ravis seda suve alguseni. Tekkis seepärast põskkoopapõletik, et luud olid deformeerunud. Põskkoopapõletik kipub korduma. Pidi loobuma ujumisest ja purjetamisest, kuna põskkoopapõletiku oht takistab seda. Ehk – ei saa enda hobidega tegelda. Üks näopool oli tundetu ja praegu on parem meelekoht ikka veel täiesti tundetu. Moraalse kahju nõue ongi eelkirjeldatud asjadega seoses esitatud. Riided olid katki ja verised, nende eest ei küsi midagi. Miks B.C kallale tuli, seda ta ei põhjendanud. Ütles, et see pole tema asi, mida ta seal koridoris teeb. Seega – kannatanu ütlustega on tõendatud, et 05.02.2011 öösel xxxx asuva maja kuuendal korrusel on B.Ci poolt toimepandud vägivallategu (korduv löömine näo ja ülakeha piirkonda) X1 suhtes, mille tagajärjel põhjustati talle füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Tunnistaja X4 (kannatanuga elab samas majas, on selle maja ühistu esimees). Tema nägi kannatantu sündmuse päeva hommikul maja ees, nägu oli tal moondunud ja paistes, kui prillid eest võttis, siis nägu oli veel hullem. Ta seletas, et öösel talle nende majas kallale. Et tuli õhtul trepist alla, kuulis naisterahva kisa, läks selle suunas ja siis see rünnak toimuski. Trepikojas käis vaatamas, et kes seal elab, trepikoda oli kaetud verega. Veri põrandal ja seintel. See oli 6,
3. või 6.korrusel. X1 on aktiivne ühistu liige, pereinimene, abivalmis inimene. Pole teda kunagi purjus näinud. Korralik inimene.– Seega tunnistaja nägi kannatatut suhteliselt lühikese aja möödumisel peale sündmust, nägi temal esinevaid vigastusi ja kannatanu rääkis temale juhtunust. Kannatanu on alati korralikult käitunud. Tunnistaja X2 (kannatanuga elab samas majas, korrus kõrgemal) – kutsus kannatanu endale külla kaheksandal-poolkorrusel. X1 elab nende all. Kannatanu oli nende korteris umbes tund-kaks. Kolmekesi (korteris oli ka tunnistaja abikaasa) võtsid natuke viina. X1 on väga tasakaalukas , vaikne ja rahumeelne inimene ja sellisena ta nende korterist enda koju ka lahkus. Maja on väga helikindel, trepikojast mingeid helisid ta ei kuulnud. Järgmisel päeval oli vaja hommikul suhteliselt vara kodust ära minna. Laupäeva hommikul lahkus kodust ca 9-10 paiku. Lift ei töötanud, ta läks jalgsi alla trepist. Kaks korrust nende korterist allpool oli trepp verega määrdunud, sein samuti. Järgmisel päeval nägi paistes näoga kannatanut, tal oli silmaalune rullis, silm verine. Kannatanu rääkis, et oli saanud peksa pärast nende juurest lahkumist. Oli kuulnud, et trepikojas keegi naine nutab ja läinud vaatama, mis toimub. Siis üks mees oli tulnud teda peksma. Seega on kannatanu tunnistajale vahetult peale sündmust juhtunust rääkinud ja on andnud kannatanuga ühesuguseid ütlusi. Tunnistaja on näinud kannatanul esinenud vigastusi. Tunnistaja X5 (kannatanu abikaasa) – 05.
4. 2011.a. tuli külla ülalt naaber X3, see võis olla kell pool kaksteist õhtul. Mingi hetk läks abikaasa koos X3ga korterist välja ja tagasi ei tulnud ja läks siis X3le külla. Tema läks magama. Nemad kannatanuga elavad naaber X3st ja X2st korrus allpool. Abikaasat nägi hiljem , kui ta koju tuli. Siis oli ta läbi pekstud, ninast tuli verd, silmad olid verevalumites, kõrvast tuli verd, särk oli katki tõmmatud. Abikaasa rääkis, et ta hakkas X3 juurest koju tulema ja kuulis trepikojast allpoolt naisterahva nuttu ja läks vaatama, kas keegi vajab abi. Naine oli nutnud nurgas, silmavärv laiali, ja abikaasa küsis, miks naine nutab. Koridori pimedast nurgast tuli mingi meesterahvas sajatuste saatel ja lõi ta oimetuks ja peksis läbi. Kiirabi viis tema abikaasa haiglasse. Trepikojas nägi ta vereloiku maas ja pritsmeid seintel 6.korruse vahekäigus. Seega ka tunnistaja X5 kohtus kannatanuga vahetult peale juhtunut ning nägi temal esinevaid vigastusi. Kannatanu rääkis vahetult, mis oli temaga trepikojas juhtunud. Tunnistaja X3 (kannatanuga elab samas majas, tunnistaja X2 elukaaslane). Tema elab kõige kõrgemal, X1 elab tema all 1 korrus. 05.02.2011.a. kohtus trepikoja ees kannatanut, viis prügi välja, kutsus teda enda juurde. Istusid nende juures köögis. See oli ca kell 12 õhtu X5 oli paar tundi neil, nad võtsid natuke napsi ja ajasid juttu. Kui X1 lahkus, oli ta täiesti adekvaatne, purjus ei olnud. X1 läks koju. Järgmisel päeval läks ta jalgsi trepist alla ja nägi suurt vereloiku. See oli üks korrus allpool kui kannatanu korter. Hiljem sai teda, et X1 oli öösel, kui tema juurest lahkus, peksa saanud. Iseloomustab X1t kui toredat perekonnainimest, sõbralik. Seega kinnitab tunnistaja, et X1 ei olnud purjus, kui ta tema korterist lahkus, käitus adekvaatselt. Trepikojas nägi ta vereloiku. Kaitsja väide, et KrMS § 66 lg 2-1 juhindudes ei saa eelpool nimetatud tunnistajate ütlusi arvestada tõendina, kuna tunnistajate ütlused on tõendamiseseme nende asjaolud e kohta, millest nad on teadlikuks saanud teise inimese vahendusel, ei ole õige. Vastavalt KrMS § 66 lg 2-1 p 2 on sellised ütlused siiski tõendiks juhul, kui isik on rääkinud enne rääkimist tajutud asjaolude kohta olukorras, kus ta oli rääkimise ajal veel tajutu mõju all ning puudub alus arvata, et ta moonutab tõde. Igal juhul on olnud tunnistaja X5 tunnistajaks, kellele kannatanu vahetult peale peksmist juhtunust rääkis , ta oli kindlasti veel tajutu mõju all ja puudub igasugune alus arvata, et ta moonutas tõde. Teised eelpool nimetatud tunnistajad ei kõnele sugugi mitte ainult sellest, mida kannatanu neile rääkis, vaid on andnud ütlusi ka teiste asjaolude kohta (on näinud verejälgi trepikojas, on näinud kannatanu vigastusi). Mingit alust ei ole kahelda ka selles, et kannatanu sündmusele järgnenud hommikul, kohtudes näiteks tunnistajate X4,i ja X2ga, ei olnud enam tajutu mõju all ja lisaks sellele ,ratsionaalselt tõendamise tähtsust arvestades, rääkis neile lihtsalt valet. Tunnistaja X6 – 05.02.2011.a. oli B.Ciga xxxx trepikojas. Pidid minema tema sõbra juurde külla, aga siis ta ei tahtnud ja läksidki tülli trepikojas. See oli 2.-3 korrus, täpselt ei mäleta. Kannatanu tuli ülaltpoolt ja see mees oli selgelt alkoholijoobes (ei näinud väga adekvaatne välja ei riietuselt ega näost, jättis lohaka , isegi asotsiaali mulje) ja suhteliselt agressiivne. See väljendus tema kõneviisis, et „mis teil siin toimub“, kehalise hoiaku poolest agressiivne, võttis tagi seljast ära ja kõndis nende poole. Küsis, mis toimub, tema nuttis ja B lohutas teda. Kannatanu tahtis nagi vahele tulla, võttis jope seljast maha ja lükkas Bi, siis B lükkas teda vastu ka, aga kumbki ei kukkunud, nad olid kogu aeg tema vaateväljas. ja siis B andis mingil hetkel oma telefoninumbri, et kui kaineks saab , et kui on probleeme, siis helistagu ja nemad lahkusid sealt. Tema nähes mingit peksmist ei olnud. Kannatanul mingeid vigastusi näos ta ei mäleta, et oleks olnud. Verejälgi trepikojas ei näinud. Kannatanu jäi sinna trepikotta nendest ja ei tea, kuhu poole ta läks. Süüdistatav B.C – oli 05.02.2011.a. trepikojas xxxx koos X6ga. X6 oli endast väljas, nuttis, oli emaga tülitsenud. Sõber elab 4.korrusel. Tema oli 2.ja 3.korruse vahel. Seal nägi ka X1t, kes oli joobes (lõhnad olid juures ja oli joobes inimese näoilme, hajevil ja agressiivne) ja agressiivne, ilmselt arvas, et ta tegi tüdrukule liiga. Viskas jope maha ja lükkas rindu, tema lükkas vastu ja sinnapaika see konflikt jäigi. Tema andis oma telefoninumbri, et kui on probleeme, siis kaine peaga esitagu enda pretensioon. Tema oli täiesti kaine. Seejärel lahkusid. X1t peksnud ei ole. Hiljem kohtus ka X1ga. X1 helistas temale ja väitis, et ta olevat teda peksnud ja et katkiste riiete eest tahab kompensatsiooni, mittemaksmisel ähvardas politsei poole pöörduda. Kohus leiab, et süüdistatava ja tunnistaja X6 ütlused ei ole usaldusväärsed. Kannatanu on andnud samasisulisi ütlusi, mis tunnistajadki. Vaatamata sellele, et ükski tunnistaja peksmist vahetult ei näinud, nägid nad sündmuskohal verejälgi, kannatanul esinenud vigastusi ja teadsid kannatanu liikumisest trepikojas ajaliselt. Kannatanul esinenud vigastused on fikseeritud meditsiinilistes dokumentides ja nende lokalisatsioon ja ulatus on kokkulangevad kannatanu ütlustega. Ei ole tõenäoline, et kannatanu, keda kõik tunnistajad (kes teda teavad), iseloomustavad vaid positiivselt ja rahuliku inimesena, tungis trepikojas kallale süüdistatavale. Küll tunnistab ka kannatanu ise, et ta küsis naisterahva käest, miks too nutab ja mis juhtus. Sellist kannatanu käitumist ei saa kirjeldada mingil juhul agressiivsusega süüdistatava suhtes. Samuti pole eluliselt usutav, et süüdistatav annab ilma mingisuguse põhjuseta temale täiesti võõrale inimesele , kelle suhtes ta väidetavalt vägivalda pole kasutanud ega kelle riideid ta ei ole katki rebinud, enda telefoninumbri, et too saaks talle edasiselt helistada ja öelda, missugused on tema pretensioonid süüdistatava suhtes. Süüdistatav ei osanud ka ise loogiliselt põhjendada, miks ta enda telefoninumbri kannatanule andis. Kohtu arvates püüdis B.C lihtsalt vältida seda, et kannatanu kutsub sündmuskohale politsei. Nagu on teada, see tal ka õnnestus. Seega- B.C näitas üles valmisolekut kannatanule kahju korvata, kuid hiljem otsustas sellest taganeda ja asuda ka enda süüd eitama (teades, et sündmuskohal politsei tõendeid kogumas ei käinud, peale X6 teda keegi trepikojas ei näinud, temal seljas olnud riietelt keegi verejälgede tuvastamiseks proove ei võtnud jne..). Samuti ei ole eluliselt usutav, et kannatanu helistas süüdistatavale ilmse sooviga pressida välja raha nagu arvas süüdistatav. Kannatanul oli olemas kindel sissetulek ja tal ei olnud mingit vajadust hakata raha välja pressima temale tundmatult noorelt inimeselt. X6 oli sündmuse ajal süüdistavaga lähedastes suhetes ja tunneb end ilmselt juhtunus kuigivõrd süüdi, kuna tema valju nutmise peale ilmuski kannatanu trepikojas nende juurde ja hargnes edasine sündmustik. On ilmne, et X6 ja B.C on enda ütlused kooskõlastanud ja ei räägi tõtt. Teiste tunnistajate ja kannatanu ütlused on aga loogilised, eluliselt usutavad ja kooskõlas ka teiste asjas kogutud tõenditega (näiteks dokumentidega, kus on fikseeritud kannatanu vigastused, stenogramm telefonikõnest, mille kannatanu tegi politseisse ja millest nähtub, et kannatanu kutsus vahetult peale kuriteosündmust abi). Ei ole eluliselt usutav, et pärast seda, kui B.C ja X6 lahkusid trepikojast (kusjuures kannatanu oli siis nende endi sõnul ilma nähtavate vigastusteta), tungis lukustatud trepikotta veel keegi võõras ja hakkas kannatanut peksma. Süüdistatavat iseloomustava materjalina on kriminaaltoimikusse lisatud väljatrükk kriminaalmenetluse nr xxxxxxx KrMS § 202 lg 1,2 ja 7 alusel 21.05.2009 koostatud lõpetamise määrusest, millest nähtuvalt oli KarS § 263 p 1 tunnustel alustatud kriminaalasi kahtlustatav B.Ci suhtes lõpetatud, kuna B.Ci süü polnud suur, ta tunnistas toimepandud kuritegu, mis andis alust arvata, et ta sai aru oma õigusvastase käitumise lubamatusest ning ei jätka tulevikus uute kuritegude toimepanemist. Ka selles juhtumis oli tegu olukorraga, kus B.C käitus vägivaldselt. Eelnimetatud asjaolu küll ei kinnita B.Ci süüd antud asjas, kuid on ometi iseloomustavaks vihjeks selle kohta, et B.Cil on konflikti puhul kalduvus vägivaldselt käituda. Meditsiinidokumendid-05.02.2011 SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini osakonna patsiendikaart nr xxxx, SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte X1 haigusloost /, teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu kannatada saanud isiku saabumisest – need tõendavad tervisekahjustuste ( xxxxx ) esinemist esmaselt pärast X1 suhtes toimunud vägivallategu 05.02.2011 kell 5.00 meditsiiniasutusse pöördunud kannatanul. Väljatrükk CD plaadilt X1 fotodega – tõendab piirkonnas 08.02.2011 politseis üle kuulatud X1l. nähtavate tervisekahjustuste esinemist näo CD-l olev helisalvestus ja selle stenogramm - tõendab fakti, et 05.02.2011 kell 3.11 ning 3.56 on X1 helistanud politseisse, teatades, et sai naabri juurest tulles, trepist laskudes xxxx maja trepikojas temale tundmatult mehelt peksa. KarS § 121 objektiivne koosseis sisaldab kahte alternatiivset tegu – tervise kahjustamist ja valu põhjustavat kehalist väärkohtlemist. Tulenevalt kannatanu ütlustest ja meditsiinilistes dokumentides kajastuvast(xxxx) ei ole põhjust kahelda, et kannatanu tundis peksmise käigus valu ja et ühtlasi kahjustati tema tervist. Subjektiivsest küljest eeldab kuritegu tahtlust ja kuriteokoosseis on täidetud, kui süüdistatav paneb kuriteo toime vähemalt kaudse tahtlusega. Kannatanul olid hulgalised vigastused näol ja mujal. Pole mingit alust arvata, et B.C ei soovinud oma tegudega (rusikatega korduva löömisega näo piirkonda) kannatanule füüsilist valu põhjustada, saabunud tagajärgede (tervisekahjustuste) suhtes oli tal vähemalt kaudne tahtlus. Kannatanu on esitanud tsiviilhagi summas 5000 eurot (mittevaraline kahju). Hagiavalduses palub kannatanu hagi rahuldada. Alternatiivselt – kui kohus leiab, et hageja poolt nõutud hüvitis on ülemäära suur, palub hageja väljamõistetava õiglase hüvitise suuruse kindlaks määrata kohtul. Kohus on eelpool lugenud tõendatuks, et B.C tekitas X1le tervisekahjustused: xxxx. Mittevaralise kahju hüvitamiseks on nende asjaolude tõendamine piisavaks.

§ 130

lg 1 sätestab kahju hüvitamine tervise kahjustamise või kehavigastuse tekitamise korral: isiku tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule hüvitada kahjustamisest tekkinud kulud, sealhulgas vajaduste suurenemisest tekkinud kulud, ning täielikust või osalisest töövõimetusest tekkinud kahju, sealhulgas sissetulekute vähenemisest ja edasiste majanduslike võimaluste halvenemisest tekkinud kahju. Kannatanu kinnitas kohtule, et temal tekkis kahju lõhutud riiete näol, kuid selles osas hagi ei ole esitanud. Hagi on esitatud ainult moraalse kahju nõudes summas 5000 eurot. (Hagiavalduses viidatud § 130 lg 2 on kehtetu).

§ 134- s on sätestatud mittevaralise kahju hüvitamise erisused.

Nimetatud § lg 2-st tuleneb, et isikult vabaduse võtmisest, isikule kehavigastuse tekitamisest, tema tervise kahjustamisest või muu isikuõiguse rikkumisest, sealhulgas isiku au teotamisest, tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks maksta mõistlik rahasumma.

§ 134

lg 5 sätestab, et mittevaralise kahju hüvitise määramisel arvestatakse rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

§ 127

lg 6 sätestab: kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, muu hulgas mittevaralise kahju tekitamise ja tulevikus tekkiva kahju korral, otsustab hüvitise suuruse kohus. B.C on toime pannud II astme kuriteo X1 suhtes. Raskeimaks tema tekitatud vigastuseks on xxxx X1l. Ülejäänud osas on tegemist marrastustega ja verevalumitega. Hageja kinnitab enda avalduses, et pärast löömist langes tema elukvaliteet oluliselt ning valu ja kannatused, mida ta on pidanud taluma, on suured. Šokk oli perekonna jaoks. Pärast rünnet valutas pea ja nägu sedavõrd, et magada sai valuvaigistite mõjul. Pikka aega ei tundnud ühte näopoolt üldse, osaliselt tänaseni. Paremal ninapoolel võib ootamatult tekkida eritis, sestap on vajadus kasutada iga päev pabertaskurätte. Moonutatud välimuse tõttu ei saanud ta peale juhtunut osaleda tööga seotud üritustel ja seetõttu kannatas ka firma. Tänu vigastusele ja nüüdseks tundlikule põskkoopale ei saa enam aktiivselt tegelda enda harrastustega (ujumine ja purjetamine). Kohus leiab, et hageja taotletud 5000 eurot moraalse kahju katteks ei ole mõistliku suurusega summa. Hagis märgitud väide, et firma kaotas poole järgneva aasta tarnemahust, ei anna alust nõuda moraalset kahju selle eest B.Cilt. Esiteks, ei ole nimetatud väide millegagi tõendatud ja teiseks – tegemist on varalise kahjuga, mitte mittevaralise kahjuga. Kannatanu on viidanud enda jätkuvatele terviseprobleemidele seoses kuriteosündmusega. Kohtule ei ole aga esitatud ühtegi tõendit selle kohta, missugune on kannatanu tervislik seisund käesoleval ajal ja kas selline terviseseisund on takistuseks tegelemiseks enda harrastustega. Kohtu arvates on selles osas põhjendatud nõuda ka moraalse kahju tõendamist, kuna see on võimalik. Hageja on viidanud hagiavalduse lõpuosas ka sellele, et tema kulutused seoses vigastustega ei ole lõppenud. Millised need kulutused on, jätab kannatanu täpsustamata. Kuid need kulutused ei moodusta mittevaralist kahju. Tegemist on jällegi varalise kahjuga. Valu ja kannatusi ei ole võimalik objektiivselt mõõta ega väljendada. Seetõttu ei saa mittevaralise kahju suurust sellest aspektist vaadatuna tõendada. Üldjuhul on piisav tõendada asjaolusid, millega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude tekkimise. Mittevaralise kahju tekkimist ja selle suurust hindab kohus diskretsiooni alusel. Kohus leiab, arvestades kannatanule tekitatud vigastuste hulka, raskust, samuti asjaolu, et kannatanu nägu oli mõneks ajaks rikutud sedavõrd, et see takistas tal töötamist (ilmumist äripartnerite ette), aga ka asjaolu, et kahju tekitaja ei ole kannatanu ees vabandanud ega teinud midagi enda poolt tekitatud kahju hüvitamiseks, et mõistlikuks rahasummaks kannatanu mittevaralise kahju katteks oleks 2500 eurot. Anne Rebane Kohtunik